Ilus on - meeletult ilus. Kõik on puhas ja valge. Külmakraade ju võiks mõni kraad vähem olla, aga see - 10 pole ka kõige hullem. Sajab laia ilusat lund. Öö läbi on tulnud ja tundub, et lõppu ei ole. Tänane päev on kindlustatud lumelükkamisega. Aias vaja okkalised lumest puhtaks raputada. Roosidele jäid kuuseoksad metsast toomata ja peale panemata - aga kui sellised lumehunnikud neil peal on - pole oksi vajagi. Tüvele poogitud Hakuro Nishiki tuleks igaksjuhuks pakasekangasse keerata - lubab siin ju lähipäevil - 20. Teda ju lume alla ei peida.
Aga see valge lumi ja imeilus loodus tõid sellise rahu hinge. Kõik tundub nagu omale kohale loksunud olevat. See mööduv aasta muidu oli selline hästi rahutu ja pingeline ja närviline - tundsin ennast täpselt nagu Eno Raua poolt kirjutatud laulus:
Aga nüüd koos lumega sai nagu kõik korda. Ütle veel, et inimene loodusest võõrandunud on :DD
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Õues on praegu tõesti superkaunis, nagu ihaldatud muinasjutumaa, kõik on nii valge ja kerge! Meeletult ilus ja mõnus on, täiega kaifin seda! :) Kui tuleb esimene tuul ja puud puhtaks saputab, siis pole enam see.
Jalakäijana läheb varsti jamaks, tööle saab kaks sammu edasi ja üks tagasi, aga koduõues on mõnus ja kui olen puuhunnikuga teisele korrusele jõudnud ja tuli praksumas, siis on eriliselt mõnus.
Alguse asi.
Kui ma mõtlen sellele, et 3 nädalat udutas, siis selline ilm kärab hästi :D
Post a Comment