Viimased sügistööd

Peale maasikamoosiga pannkookide hävitamist müttasime me hoopis aias. Täna oli selline fantastiline sügisilm - soe, tuuletu ja mõnus. Roosid said mullatud. Panen siia enda jaoks järgmisteks aastateks, et kulu oli 7 kotti biolani mulda - siis ei pea järgmine aasta jälle nuputama, palju seda mulda varuma peab. Iga roos sai ca pool ämbrit mulda; lõikasin liiga pikad roosioksad tagasi; roniroosid painutasin alla. Ja rohkem ma nendega midagi ette ei võtagi. Paari nädala pärast toon, kui mets on juba tahedam, toon paar aiatraktorikäru koormat kuuseoksi ja panen neile peale ja kõik. Mingite kangaste ja muude katetega ei mässa. Ka elulõngad said kõik tagasilõigatud ja tugede pealt lahti harutatud.
Kõige suurem töö oli siiski kasvuhoones. Viinamarjad läbisid tugeva tagasilõikuse. Võtsin ka tüvesid vähemaks - jätsin igale põõsale ainult kaks põhitüve. Sellel suvel oli ikka eriti näha, kui tihedaks metsaks nad kasvavad, kuigi sai neid regulaarselt lõigatud. Viinamarju õpetas mind lõikama naabrinaine, keda omakorda oli üks grusiin õpetanud. Mina olen selle õpetuse järgi nüüd oma viinamarju lõiganud 5 aastat ja igaaasta on saak selline, et ei jõua ära süüa - osa läheb komposti. Mõned päevad tagasi avastasin jutuubis Kivistiku õpetuse kuidas viinamarju lõigata. Panen selle siiagi üles, sest ka tema õpetab sama meetodi järgi, mida mina kasutanud olen. Erinevates raamatutes on tavaliselt nii segane jutt, videos teeb Kivistik puust ette ja punaseks. Ehk on kellelegi abiks. Ise võin öelda, et selle meetodi järgi lõigates asi toimib küll. Ainuke, mida ma ei tee - on katmine. Viinamarjad on mul kasvuhoones olnud 8 aastat ja pole ma neid kordagi katnud. Isegi möödunud talvel, kui lumi kõik klaasid puruks vajutas, ei juhtunud nendega midagi. Aga kes tahab, võib muidugi katta.