Kevad on käes! Mitte sellepärast, et soojaks läks ja kõik tärkab. Sellepärast ka, aga minu jaoks hoopis sellepärast, et hommikul kell pool 6 on uni läinud ja kooserdan teetassiga mööda aeda ja tunnen kuidas näpud sügelevad. Ja teeks siit midagi ja sealt. Aga kuidagi imelik on kell 5.30 varahommikul kaevama kukkuda - jahedavõitu ka veel. Ja siis ma uitan mööda aeda ja vaatan, kes kuskilt nina välja pistnud on ja kes kui palju öö jooksul kasvanud. Ja nagu igal kevadel sügan mitmes kohas kukalt ja mõtlen, et kes see kurramus nüüd siit välja tulemas on - et nagu mitte ei mäleta, et sinna miskit maha pandud sai. Õnneks on ikka sildid abiks. Kuigi jah, osadel jälle nimed talvega ära kustunud. Aga eks siis ootame ja vaatame, kes tärkab ja siis tuvastame. Aga äkitselt olen ma hoopis vanaks hakanud jääma - nu et hommikuti und enam pole ja mälulüngad :)
Aga igastahes partidel küll mälulünki vist ei ole. Meie igaastane pardipere kohal - ja tervitaseid meid kohe nõudliku prääksumisega, et kus sai on :D
võrkiirised:
Iridodictyum ‘Sheila Ann Germaney’ (syn. Iris ‘Sheila Ann Germaney’), võrkiiris ‘Sheila Ann Germaney’ :
Iridodictyum reticulatum 'George’ (syn. Iridodictyum histrioides 'George = Iris reticulata 'George’; W. P. van Eeden 1973), harilik võrkiiris 'George’ :
Mõned krooksupildid kah:
Crocus chrysanthus CH 865, kuldõieline krookus CH 865:
Crocus chrysanthus CH 865, kuldõieline krookus CH 865:
Ja sinililled. See roosa on eriti särava värviga - kaugelt kohe paistab punane laik silma:
Valge alles avab õisi:
Ja sinine on juba täisõites:
Esimest aastat hakkab õitsema valgete õitega näsiniin:
Ja üllatusi peab ikka ka olema. Sügisel maha pandud tulpide juures vot selline tegelane. Kes ta on? Ise kahtlustan, et sattus kuidagi hr Mart Lepa käest saadud sibulate hulka. Eelmine aasta sügisesel rohevahetusel ta neid peoga jagas ja eks kotis läksid segamini. Proovisin küll neid eraldi hoida ja ka nimesid üles kirjutada - aga kõik käis nii kiiresti. Sõbranna muudkui poetas mulle siit paar sibulat ja sealt - ja lõpptulemus olid nagu pudru ja kapsad :) Aga maha ma need sibulad kõik torkisin ja eks nüüd kevadel on tulemust näha ja eks siis saab ka Mardi käest võibolla tuvastamisabi paluda:
Aga see pilt mulle meeldib - mitte selle sodi pärast - aga selline tunne nagu oleks kõrgelt katuselt alla pildistatud. Tegelikult need pilved hoopis tiigi tagasipeegeldus :)
Eelmine sügis valminud istusala on ka kenasti talve üle elanud: