Sunday 28 February 2010


Vat just siukse lumehangekese keerutas viimane tuisk meie garaazikatusele. Kõrgust ca 2 m. Silma järgi mõõtes ca 20 kanti. Pildil on küll pool ainult järgi. Teise poole viskasin eile katuselt alla. Täna siis oli käes selle kord. Kui arvestada lume keskmiseks erikaaluks 400kg/m3, siis järelikult 8 tonni seda WFS sai 2 päevaga ümber liigutatud. Jube töö. Ja nagu kiuste on meespere alates pubekast ja lõpetades vanaga ennast kenasti haigeks suutnud. Ja kui mehed haiged on - siis nad ju kohe surevad. 112 peab telefonis valitud olema ja igaksjuhuks võiks selle musta auto ka ää tellida :D Aga nagu keegi ütles - Thela vist- eesti naine on tugev. :DD
Viimased labidatäied olid küll rasked. Nüüd olen nagu sült - siuke pehme ja värisen :D. Ja viimane mõte oli, et kui ma veel peaksin seda lumelabidat käes hoidma - siis kolin parem korterisse. Mees irvitas sellepeale, et kuhu ma siis oma põõsad ja muud tuustakad panen - lubasin siis need potiga kaasa võtta :D. Aga jah, niipalju ma ennast tunnen, et ennem elan telgiga metsa all, kui kuskile korterisse lähen:D
Ja homme on kindlasti juba see orjatöö meelest läinud.

Aga ilmajaam lubab jälle külma ja lund - oijahh

Tuesday 23 February 2010

veikene jorr

Kui nüüd ausalt kõik ära rääkida - siis on mul sellest paganama lumest totaalselt kõrini. Täna olen kella 8. hommikul juba rookinud seda FWS - i - aga seda kurramuse valget ollust tuleb sealt taevast ikka veel juurde. Aitab küll. Enam ei taha. Nüüd tahaks juba rohelist värvi näha ja kollast ja punast jne. Aga samas ilus oli see talv küll - pole miskit paha öelda :D. Ja nüüd lubab nädalavahetuseks plusskraade ja vihma - jestas - siis upume vette. Arvata võib, et meie tänav on siis autodega läbimatu - ainult paadiga või siis kalipso selga ja need lõua alla ulatuvad kummikud jalga. - huvitav kust neid saab?
Lasin auru välja - nüüd lähen roogin edasi.

Sunday 21 February 2010

Finito

Niih - nüüd siis kõik. See viimane lõpp oli küll selline, et polnud ööl ega päeval vahet. Eks ma ise siuke laiskloom kah - alguses alustasin niimoodi aegamööda, tasakesi. Oleks kohe täie tambiga pannud - oleks lõpp veidi kergem olnud. Selle lõpu juures ei puudunud loomulikult arvuti kokkujooksmised, failide kadumised, programmide (autocad & word) totaalsed umbejooksmised ja imelikud naljad, mis isegi minust targemate inimeste pead vankuma võtsid ja suure üllatuse esile kutsusid - et see ei ole võimalik. Aga nagu Murphi seaduski ütleb - et kõik on võimalik. Eriti diplomitöö kirjutamisel. Aga nüüd lõpp hea - kõik hea. Lõputöö kirjutatud, joonestatud, prinditud, värvitud, ja uuesti prinditud, köidetud, makett ehitatud ja kõik see kompott kenasti kaitstud hindele 5. Ja minu üllatuseks - komisjonil ei olnud mitte ühtegi märkust, ega küsimust. Kas ma nägin tõesti nii hirmunud hiirekesena seal välja ve? Peab tunnistama, et käsi ikka tudises kaardikeppi hoides märgatavalt ja eks see häälgi värises ja kõhus keeras. Ju nad siis vaatasid, et muidu kukub äkki kokku kui veel küsimustega pinnima hakata. Teisi peedistati ikka päris korralikult. Mõni sai ligi pool tundi kriitikat ja küsimusi.
Lõputööks oli mul ühe ridaelamuboksi väikese aiakese haljastusprojekt. Praegu ei ole seal midagi - lihtsalt tühi muruplats - selline pikk ja kitsas soolikas. Omanikud olid isegi paarist kohast spetsialistid kohale kutsunud, et nõu küsida, mis ja kuidas - aga millegipärast keegi olnud tahtnud seda tööd ette võtta. Eks ma siis võtsin kätte tegin omapoolse nägemuse sellest, milline see aiakene võiks tulevikus olla. Panen ühe pildi ka maketist, mis sai küll transpordi käigus sutikene kannatada:

Aga nüüd on siuke tühi tunne. Enam ei pea koolitöid kodus tegema, enam ei pea 1 x kuus Luuale sessile sõitma. Luua muutus selle 3 aasta jooksul ikke peris armsaks kohe. Ja meie grupp oli ka fantastiline ja õppejõud olid tasemel. Suur tänu neile meie harimise eest! Kui nüüd sellest diplomist kasu ka oleks ja selle-alast tööd ka leiaks! Ma ju ikke selline pool-töötu alles.
Samas nüüd on aega oma asjadega ka tegeleda - mul selle 3 aasta jooksul suur hunnik raamatuid kokku ostetud, mida pole aega saanud lugeda - eks nüüd võtan need käsile. Ja blogimaailmast olen ka täitsa eemale jäänud. Vahest ikka ühe silmaga piilusin siia teiste tegemisi - aga kommentaariruumi ei jätkunud aega siseneda. Aga nüüd olen ma kenasti tagasi :D