lubatud retsept

Järsku meenus, et sai antud lubadus Mati Laane retsept siia kirja panna.
Minul siis kirjas selline lugu:
1 osa ehitusliiva
1 osa freesturvast
1 osa tsementi

segada segamini ja niisutada veega.

Sellest segust siis võib vormida kive, peenraääriseid, erinevaid kujusid, istutusanumaid, nn moldaedu. Või mida iganes.
Kes tahab sammalt kiiremini sellele selga saada - võõbaku üle kas kisselli või riisikeeduveega.
Endal on plaanis juba ammu seda proovida - aga kogu aeg on tamp peal olnud - ja kardan, et ka sellel aastal ei õnnestu. Aga järgmine aasta kindlasti. Kes teeb - näidaku pärast teistele ka pilte.

Viimased paar nädalat olid ikka nii pöörased, et kui eile õhtul kõigele nö joone alla tõmbasin, siis oleks küll tahtnud laulda " laip on laip". Kuldne Trio vist laulis seda kunagi. Õhtul koju jõudes tegin tiiru aias ja konstanteerisin fakti, et umbrohi kasvab üle pea ja mutt on pool aeda üles kündnud. Ja kodu on nagu seapesa.Sellist jõuetust ja väsimust pole tükk aega tundnud. Isegi meilidele ei suutnud vastata. Läbi lugesin, aga vastata ei suutnud. Vajusin lihtsalt voodisse ja magasin hommikul kella 11. Aga siis täna ärkasin täiesti värske ja puhanuna ja hakkasin siis otsast kõike tegema, mis viimase kuu aja jooksul tegemata. Kõigepealt panin muttidele lõksud üles - nii palju kui neid majapidamises leidus - õhtuks sain ikka 2 tükki kätte kah. Siis tegin fotokaga tiiru aias ja siis lihtsalt rohisin kuni pimedani. Nüüd hakkab juba jälle vaikselt korda saama.

Tänane pildisaak siis:

erinevad nelgid on ennast õitsema sättinud:

Ja siberlased:

Sordinimesid ei tea kahjuks.

See on see kõige tavalisem kõrge ja väikeste õitega, aga väga effektne:

Hästi tumelilla. Pildile ei jäänudki ta nii tumedana kui ta tegelikult on:

Silver Edge:

Birma iiris (Iris chrysographes), nüüd vaatasin taimenimede andmebaasist järgi, et ta hoopis kuldkirjane iiris - ainult aru ma ei saa kustotsast tal need kuldsed kirjad on :D. Sordi nim ei tea, kuna ostsin ta kunagi hoopis valge siberi iirisena.

Pojengid on tänavu graafikust maas. Tavaliselt nad sellel ajal juba lõpetavad. Nüüd alles alustavad. Rubra Plena on küll juba lõpetanud. Aga Chokolate Soldier tegi esimese õie lahti:Ja neid tuleb tal veel vähemalt 3 tk. Pole paha nii noore põõsa jaoks. Ja siinkohal veelkord tänusõnad Hilisele õpetuse eest. Tundub, et sain selle hullu haiguse pidama. Igastahes peale seda ravi, rohkem enam pojengidel varsi pikali ei kukkunud ja ära ei mädanenud ja ahtalehine pojeng hakkas ka kenasti uus võrseid usinalt ajama.

Yellow Crown on seeaasta tõsiselt hoos. Lugesin kokku 10 õienuppu, eelmine aasta oli 2. Esimene siis siin:

Aga valge puispojeng läkski mul välja kahjuks:(

Nu ja muidugi roosid ka ju alustavad. See prügikasti roos õitseb juba teist nädalat. Ja lõhnab - terve tänav on roosilõhna täis:

Hilise blogist lugesin, et oli vist veel selle võsude soovi. Eks ma siis jäta nad muruniidukiga maha ajamata. Aga praegu natuke liiga kuiv, et neid välja kaevata. Augustis vast parem aeg.

Regensberg:

Winchester Cathedral

Robusta:Browni kuslapuu "Droppmore Scarlet" on täis õites:

Ja esimesed päevaliiliad:

Tema on nüüd Hilise aiast pärit. Sidrunkollane päevaliilia ta pole. Tal hästi effektsed tumedad varred. Sidrunkollasel on varred rohelised. Panen varrest lähemalt ka:

Siin siis sidrunkollane päevaliilia:

Kutsusin pliksi appi modelliks, et õiget kõrgust näidata. Plika mul praegu 120 cm - aga rohtlaliilia.... . See nüüd selle võrumaa papi käest laadalt ostetud

Täit kõrgust veel ei ole - venib veel ,mulle tundub.

Ja see nüüd selleaasta üllatus:

Veel üks torn - nagu pliks ütleb. Mõned aastad tagasi tellisin ruuge rohtlaliilia ( vist Savisaarelt, täpsemalt oli kirjas aiapäevikus, mis ära kadus) Pakis oli 2 juurikat, mis said siis kõrvuti maha pandud. Üks õitses juba järgmine aasta kenasti, teine kasvatas lihtsalt lehti. See õige ruuge rohtlaliilia on selle suure ees - pliks hoiab oma kätt selle peal ja ta veel ei õitse. Ja see, mis siiamaani lehti kasvatas viskas nüüd järsku torniks. Nii, et kui ta siin kuu aega tagasi järsku kasvu viskama hakkas, küsisin temalt, et kust sa lilleke küll siia said :))

Aga selle võrumaa papi omaga on nad erinevad. Lehed on erinevad ja õied ka. Ühel on säravroosad, teisel aprikoosivärvi. Keegi targem võiks nad ära määrata, peris huvitav. Mina oskan nende kohta vaid öelda, et eremurused vist.

Ja veel määramisabi vaja. Üks huvitav elulõng, mis ei roni:

Tõnu Talu Puukoolist kunagi ostetud. Peab nendele vist kirjutama ja uurima, et mida nad siis mulle müüsid:

Ja veel üks väga meeldiv üllatus sellel aastal. Järsku, umbes paar nädalat tagasi, lõi tiigivee nii puhtaks, et põhi paistab. See on minu tiigiajaloos küll esimest korda. Tavaliselt ma ikke olen hädas vetikatega, kohe kui soojaks läheb. Ja sogase veega. Nüüd läheb teine suvi, kus ma pole tiiki näpuotsagagi puutunud - ainult suurema sodi riisun pealt ära aegajalt - ja tiik on puhas:D. Tundub, et hakkas tööle see isepuhastus. Ja kindlasti aitas kaasa ka soovitus vesikuusk sisse tuua - eks ta kiirelt paljuneb - aga teda on lihtne välja rookida. Tänud veel kord Muhedikule, kes soovitas tiigi rahule jätta ja Maurusele KK foorumist, kes mulle vesikuuse tõi.
Ma nii rõõmus kohe, et muudkui käin ja vahin oma tiiki. Ja mitte vesiroose seal sees, vaid just seda puhast vett. Hähh - näe kui vähe on inimesele õnneks vaja :D

öökülma-kartus

... ostus siiski lihtsalt hirmuks, mis ei täitunud. Meil siin igastahes öökülma polnud. Kuigi kell pool 2 öösel näitas kraadiklaas akna taga täpselt 0. Aga kindlasti ei tulnud öökülma sellepärast, et ma korralikult katsin. Oleks katmata jätnud - oleks öökülm ka kohe platsis olnud :DD. Tavaliselt on see nii.
Mul läksid käiku kõik katteloori jupid, ämbrid ( isegi plika lasteämbrid tassisin liivakastist ära), talvekattekangad ja märjad ajalehed - need olid maasikatel peal. Ja hostatited tirisin ka igaksjuhuks kasvuhoonest garaazi. Aed nägi õhtul päris kummaline välja :

Müsteerium lahendatud

Alates aprilli lõpust oleme püstihädas olnud ühe hullu linavästrikuga, kes tuima järjekindlusega lihtsalt hüppab vastu akent. Vahest on hüpanud nii kõvasti, et jääb oimetuna maha - aga siis toibub, raputab tiivasuled sirgeks ja jätkab oma hüppamist. Ja nii 24/7 pidevalt. Proovisime igasuguseid nippe - tõmbasime kardinad ette, panime nukud aknalauale - täna isegi kleepisin silmad akna peale - aga ei miskit. Täna siis avastasime, et linavästrik on endale pesa teinud - sellisesse prakku, kuhu arvatagi poleks osanud. Katuse tuulekarbi ja seinakattematerjali vahele. Kuidas ta sealt sisse mahub - on arusaamatu - aga siutsumist sealt kostis - pojad pesas. Nüüd peame siis niikaua teda vist kannatama, kuni pojad suured ja pesast väljas. Siis tuleb seinakate lahti võtta ja pesa ära viia. Seni siis pesen ülepäeva akent ja loodan, et need pojad ikka kiiresti suureks kasvavad.

Uhh see vihmane ilm teeb mind ikka nii melanhoolseks. Leidsin Youtubist ühe nutulaulu, mis sobib nii kenasti siia vihmasesse ilma:

hostadest

Minu tellitud hostad ka nüüd kohal. Ja kenasti potis. Potti panin sellepärast, et lubab öökülmi ja kuna ma mõneks päevaks pean jälle ära sõitma, siis ei tahaks nagu riskida. Kasvuhoones ei juhtu nendega midagi. Ja õues vaevalt, et keegi teine viitsib kattelooriga jamama hakata.
Aga taimed olid tõesti kenad ja suured.
Suured tänud Trummile, et viitsis selle ühistellimusega jamada.
Ja kuna Köögikata loobus minu kasuks ühest hostast - siis lohutuseks võin öelda, et kevadel saad kindlasti sealt poja - juba praegu vaatasin, et äkki kannatab jagada - aga ei riskinud igaksjuhuks. Loodame, et need Hollandi taimed ikka meie talve kenasti üle elavad.
Kekkan piltidega ka:
Taijitu Tema siis läheb Köögikataga jagamisele.
Orange Marmalade
Blue Flame Tema siis nagu ma aru sain, anti veel kauba peale.
Kui nüüd kiirelt arvutada, siis tuli ühe hosta hind igastahes odavam, kui siit Eestist osta.

No lõpuks hakkas ka meil siin sadama ja päris korralikult. Päeval juba arvasin, et see vihmapilv lihtsalt läheb meist üle ja kallab Tallinna peal maha, nagu tavaliselt.
Käisin täna taimevahetust tegemas - minu poolt leeder ja jaapani ülane ja vastu sain omale need väikesed vanaaegsed lõhnavad nartsissid, mis aiast kadusid 2005/2006 talvel. Ja ega ma siis ei saa ju piirduda sellega, mille järgi lähen. Ikka on vaja ju muud ka endale kokku tassida. Mees irvitas kui ma oma saaki õnnelikult lahti pakkima hakkasin, et kas meil siin umbrohtu veel vähe on - vaja küla pealt juurde tassida. Mingi hästi vahva nõges - selline tume hallikas lillakas rohekas leht ja valge triip keskel ja sinakas-lillakad õied. Ja punase õiega maasikas `Rot` . Maasikas läks potti ja Nõges ka esialgu potti kosuma. Nartsissid - õied tuppa vaasi ja sibulad aeda. Ja kõige tipuks pudenes sealt puntrast veel välja mingi huvitav taimehakatis - nagu pisike kirsikivi oleks juured alla võtnud, aga kirsileht ta polnud. Pistsin ta ka potti - vaatame, mis tast tuleb - kui umbrohi, siis jõuan alati ära visata. Tänud heldele jagajale :)

Viimastel päevadel on soe olnud - liigagi soe minu jaoks. Meil siin on ikka äärmusest äärmusesse. Kas on siis nii külm, et teki all ka varbaid soojaks ei saa - või siis põrutab sellise kuumuse, et võtab oimetuks. Mulle meeldib selline ilm, kus sooja on umbes 22-24 kraadi ja vaikne tuuleke ja selline poolpilvealune - mitte lõõskav päike. Ja nüüd kohe on ilmateate järgi saabumas järgmine äärmus - 12 kraadi ja tormituul. Haarasin siis fotoka ja tegin kähku pildid veel viimastest tulpidest:Minu meelest äärmiselt huvitava värviga tulp:Peaaegu must:Valge värv tuleb eriti esile musta leedri `Black Beauty`taustal:Kunagi, kui must leeder alles pisike põõsatitt oli, sai temast üsna kaugele preeriaküünlad istutatud - nüüd on aga leeder suureks saanud ja preeriaküünla kaissu võtnud:Mulle tegelikult meeldib, kui loodus ise endale naabreid valib. Nurmenukk ja jaapaniülane. Üks ei sega teist:Kuumaasikas ja maajalg:Ka umbrohi on ilus:Esimesed kurerehad alustavad õitsemist:Ja laugud ka. `Purple sensation`:Kahju, et lõhna ei saa pildiga edasi anda: