loll pea ....

pidavat ihu nuhtluseks olema :))

Olen siin 2 päeva blogisid sirvinud ja kommentaariruumides tuhlanud - ja ei leia. Aegade hämarusest meenub, et olen teistele blogijatele taimi lubanud Thela juurde kaasa tuua. Aga milliseid ja kui palju??? Hakkaks neid vaikselt pottidesse pistma.
Et siis minu kommentaaridesse palun oma soovid jätta või siis kirjutada otse pisiplikale@hot.ee

29.juuli lõpp

No tiirutasid ja tiirutasid need äikesepilved ja kõmistasid ja müristasid. Ja kui nad siis lõpuks otsustasid oma luugid avada - siis oli tunne nagu oleks Niagara kose alla sattunud. Seda pauku ja mürtsu oli isegi minule liiga palju. Ma üldiselt selline külma kõhuga, aga täna sikutasin ikka juhtmeid seinast välja. Ja jube tahtmine oli penilaste juurde trepi alla pugeda. Neil veab - on selline peidupaik. Ega palju ei puudunud, et oleks voodi alla värisema läinud :D. See paukus ikka täitsa peakohal. Välkudel ja paukudel vahet polnud - raksatasid korraga. Võimas!
Ja nüüd jälle täielik tuulevaikus ja rahu. Isegi ritsikad ei sirista - tea, kas said välguga pihta ve.

29.juuli

Kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb. Selline lause meenus mulle lapsepõlvest :))

Hommik oli kena - tõotas tulla jahedam, aga kaheteistkümneks lõi ikka kuumuse üles ja oli meeletult lämbe. Nüüd õhtul tiirutavad ümber meie suured äikesepilved. Kõmin on nii vägev ja katkematu, nagu lastaks kahureid. Selles mõttes kummaline, et välku näha pole - lihtsalt lakkamatu mürin.
Suur vihm sadas kella 5-6 paiku kõik Tallinnas vist maha. Pubekas tuli just linnast rolleriga ja oli selle kõik endale kaela saanud. Vaeseke oli nagu uppunud kass. Isegi mobiiltelefonist valas vett välja - õnneks on vana mobla, sellest pole kahju ilma jääda.
Meil siin peab kuiva - aga eks varsti jõuab sadu ka siiamaile - sest kaua need pilved ikka tiirutavad. Või siis vajuvad Tabasallu merepeale.
Aga õhk läks järsku jahedaks.

Üks mutt toimetab eile lõunast meil aias. Nii kaval, et lõksu pole veel läinud. Aga küll ma ta ka lõpuks kätte saan. Kõik olen saanud, saan tema kah.

26.juuli

Küll täna ikka müristas ja paukus jälle. Ja seda vett tuli kosena taevast alla. Aga oleks siis ka temperatuuri alla võtnud. Peale varahommikust tormi tuli päike välja ja kukkus jälle kõrvetama. Tunne oli nagu saunas. Pidin hommikupoole linnas asju ajama. Autol konditsioneer ei tööta - ja see oli ikka jube. Koju tagasi jõudes tundsin ennast sõna otseses mõttes läbikeedetud süldina. :)) Nüüd peale õhtust vihma, on õhk õnneks maha jahtunud. Üldse viimastel nädalatel ma naudin seda õhtust õues viibimist ( kui neid kurramuse sääski nii palju poleks). Mõni õhtu olen lihtsalt istunud aiakiigel ja mõnulenud. Ja kuulanud kuidas ritsikad siristavad ja kauguses rukkirääk prääksub. Prääksub jah - mulle meenutab rukkiräägu häälitsus katkiläinud parti :)). Ja siis on meie kanti siginenud kõrvukrätsad. Mitu päeva mõtlesin, et kes sellist häält teeb - nagu oleks hiirt piinatud - aga hästi kõvasti ja haledalt. Õnneks on tänapäeval internet olemas. Ja selline tore lehekülg nagu loodusheli.ee

Eile sai ka natuke jahti peetud. Ja tulemus:

See oli küll puhas juhus, et ma ta nii kiiresti kätte sain. Eile hommikul avastasin paar hunnikut kompostikasti juures. Ja kui ma õhtul lõksusid üles panema läksin - tundsin järsku, et maapind liigub täpselt minu jala all. Reaktsioon on mul õnneks veel hea - kähku näpud mulda ja hops koos murumättaga sai ka see tegelane välja lennutatud. Nu ja edasist ei hakka ma igaksjuhuks kirjeldama - äkki tulevad loomakaitsjad kallale.
Aga röövliplika korraldas talle korralikud matused - kaunistatud kirstuga ja puha. Igaks juhuks veendusime, enne matmist, et tegelane ikka korralikult teises ilmas on.

Täna oli veel üks kummaline värk. Kui päike oli õhu jälle kuumaks kütnud, toimus sipelgatega midagi. Kas sipelgatel on midagi taolist nagu mesilastelgi - pereheitmine? Sest järsku oli terve õhk paksult täis lendavaid sipelgaid ja muru lausa kubises mustadest sipelgatest. Neid voolas lakkamatu joana igas kivipraost ja kõikvõimalikest kohtadest. Jah, ma olen ka ennem lendavaid sipelgaid näinud - need on minu teada emasipelgad vist. Aga sellises koguses. Õhk oli tõesti paks neist. Õues oli võimatu olla - sest nad lendasid pähe, suhu ja silma + altpoolt siis maapinnalt närisid need mustad sipelgad. Väga kummaline. Köögiaknast välja vaadates tundus, et õhk on täis suuri sääski.

Aga aed on viimastel päevadel pidanud ilma minuta hakkama saama. Kastmist ta ei vaja ja selle kuumaga ma ei suuda seal midagi teha. Saab hakkama küll - täna õhtune ülevaatus isegi näitas, et umbrohigi pole veel võimust võtma hakanud.

Ja kevadel Muhedikult pätsatud ideest on kujunenud selline värk:

Aru ma ainult ei saa, kuidas sa Muhedik ühte tünni 3 suvikõrvitsat suutsid mahutada - minul on parempoolses 1 suvikõrvits ja 2 melonit. Meloneid pole nähagi, ainult suvikõrvits laiutab - ja rohkem sinna neid kindlasti mahtunud poleks. Teises tünnis on kurgid - ja peaks ütlema, et nendelt kolmelt taimelt, mis seal tünnis on, olen ma rohkem saaki saanud, kui kasvuhoones olevatelt taimedelt.

Täna helistas veel üks tuttav ja pakkus vesisalati Pistia stratiote taimi. Kui keegi huvitatud on, võin Thela juurde kaasa võtta, või siis saab alates ülehomsest minu juurest kätte. Siit saab tema kohta rohkem lugeda. Häda see, et ta meil ei talvitu. Talveks tuleb tuppa akvaariumisse või veeklaasi tuua.

23.juuli roosid ja teised

Eilne päev ja tänane hommik olid jälle mega palavad ja kuumad. Peale Mirjami külaskäiku eile hommikul, viskas temperatuuri jälle kõrgustesse. Iga väiksemgi pingutus ajas lõõtsutama ja higistama. Ja siis mõned teevad selliste oludega veel aiatöid :D - Müts maha nende ees. Mina otsisin ainult jahedamat kohta ja iga natukese aja tagant uputasin ennast basseini. Ma vahetasin sealt isegi 1/3 vett välja - sest see supp, mis seal oli - see ei jahutanud ka enam. Aga õnneks üle elasime selle kuuma - nüüd täna lõunast läks juba täitsa inimväärseks see elu. Temperatuur langes 25-ni ja viskas isegi pilved üles. Nu jah lubas ju tormi ja tornaadot ja mida kõike veel. Suures uputuse ja tormiootuses, sidusin põõsaid ja kindlustasin natuke hapramaid taimi. Aga tutkit - ei paista seda tormi mitte kuskilt. Isegi tuuleõhku pole, rääkimata äikesemürinast. Vihmast ma üldse ei unista. Aga äkki on see vaikus enne tormi? Igastahes päris mõnus on hetkel.
Igaksjuhuks klõpsisin natuke pilte ka - kes teab, millal see torm kohale jõuab ja kas siis pärast üldse enam on midagi pildistada.
Kõigepealt Lillekasvatajale lubatud roosipildid:)) Kuigi päris raske on seeaasta roose pildistada. Kõigepealt see ere päike - ei lase normaalset pilti saada. Ja siis tundub mulle, et see päikesekiirgus on isegi roosiõisi kahjustanud ja kõrvetanud, kuigi roosid ju vägagi päikeselembesed. Ja see meeletu kuumus ja kuivus küpsetab õied väga ruttu läbi. Aga mõned pildid ikka klõpsisin nendest, keda sellel aastal veel pildipurki pole püüdnud. Ja osad sordid jäävadki seeaasta pildistamata, sest õied ei kannata fotoaparaati välja ja niisama nässakatest pole mõtet ka pilti teha.

Sahara - suht kehvake tänavu aastal. Aga küll ta kosub:

Verdunilt leidsin veel sellise õie anomaalia - huvitav eks:

Minu muljete järgi saidki kõige enam see talv kahjustada erinevad pinnakatte roosid.

Ka elulõngad on sellel aastal ikka väga nirud. Õnneks on elus kõik, aga osad ei hakkagi õitsema. Valge Daami õied on poole väiksemad kui normaalselt. Ainukesed, kes vohavad nagu igal aastalgi, on texase elulõngad - nendest teen siis pilti kui nad täisõites on.

Eelmisel aastal grupiõe juurest hamsterdatud pisike hosta. Kas see on hosta minor? Kas nendel on ka mingid sordid või ongi ainult liik? Igastahes hästi ilusa õievärviga:

Hoolimata sellest, et ma kevadel seda põõsast natuke tükeldasin ja jagasin, on ta ikka täies õiteilus:

See kellukas on mul eelmisel aastal meeletult isekülvi andnud - kõik kohad neid täis, nii et kui kellelgi soovi on seemikuid saada, andke aga teada - ma kõiki veel välja ei rohinud :)

Imearmas umbrohi - ma topin teda kõik kivivahed täis - müürilill:

Floksid on üksteisele otsa kasvanud - nii kui jahedamaks läheb, hakkan peenralaiendust kaevama, et saaks floksid hingata ja need kaks õnnetut pojengi kah potist välja.

Päikese intensiivsus on tänavu ikka meeletult tugev. Põõsasmaranatest polegi mõtet pilti teha - kõik on ühesugused valged, kuigi mul neid ikka ka mitmeid sorte on. Ainuke, kes oma kollase värvi on keansti säilitanud, on looduslik põõsasmaran

Kevadel külvatud mooni ja tilli segapudru :)

Ja nüüd päevaliilia. Ei teagi kas nutta või naerda. Tegelikult ajab naerma. Ju siis pole minu aeda ette nähtud sordipäevaliiliad. Alloleval pildil siis viimane sellest õnnetust 3-aastatagusest tellimusest. (või oli see juba 4 aastat tagasi). Igastahes ta siiamaani polnud õit näidanud - kasvatas ainult lehti ja on tänaseks moodustanud ilusa kena puhma. Ja kuna ma teda kevadel ähvardasin kompostihunnikuga, kui ta ei peaks ka sellel aastal õitsema - on ta nüüd tänavu kenasti õisi täis. Ja täna avanes esimene õis. Ilusal pildiga lipikul, mis juurikaga kaasas oli ja mis nüüd kenasti põõsa all on, on selgelt kirjas sordi nimi You Angel You - aga tegelikkuses on õis selline: Igastahes on nüüd minu mõõt lõplikult täis ja rohkem ma enam iialgi mitte kuskilt mitte ühtegi päevaliiliat ei telli ega osta, kui neil just õit küljes pole ja ta mulle väga meeldib - siis vbl teen erandi :)))

20 juuli - aina huvitavamaks läheb

Täna jälle kuum ja palav. Läbi häda sain ikka rohu ja umbrohuhunnikud kokku koristatud. Ja mõned ammu harja nõudvad nurgad kah puhtaks roogitud. Ja vot ühest siukesest unustatud nurgast, lehehunniku alt ilmus välja selline tegelane:


No olen mina oma elus igatsorti tõukusid ja ussikesi näinud - aga sellist ilmutist nägin ma küll esimest korda. Tõuk ja silmadega ja nii suur. Kuigi lähemalt uurides ei olnud tegu muidugi silmadega, vaid lihtsalt laikudega - ja see, mida ma arvasin olevat pea, oli hoopis sabapool ja pea asus hoopis teises otsas koos suuga :))). Aga alguses ehmatas ikka ära küll :D
Aga öelge mulle nüüd hääd inimesed, et mis liblikas sellest siis nüüd tulema peaks. Ise arvan, et ta mingi suruline Sphingidae vist on. Igastahes sai ta 3-liitrisesse purki topitud, aukudega kaan peale - ja vaatame, mis edasi juhtuma hakkab. Röövliplika on põnevust täis :D

19.juuli õhtu - nõelad ja hambad

Tänane päev oli super! Just selline mahe suvepäev - ideaalne. Auto kraadiklaas näitas kella 12 paiku küll 27 kraadi, aga puhus paras tuul ja võrreldes möödunud nädala põrgukuumusega, tundsin ennast nagu paradiisis :)) Tööisu tuli lausa tagasi. Õhtuks sai rohi niidetud, aiale rohimisering peale tehtud, istutusalad servatud. Oleks rohkemgi jõudnud, aga mõni tõrvatilk peab ju ikka meepotis ka olema :))
Niitmise ajal sain mingi nõelaja käest siukse litaka täpselt kõri peale, et võttis hoobilt oimetuks. Ei saanudki aru, kes ta täpselt oli, kas mesilane, herilane või vapsik - igastahes vängem kraam kui parm või sääsk, sest pilt kippus vägisi eest ära minema. Neelasin siis topeltannuse allergiarohtu ja olin paar tundi oimetu. Hea, et niigi läks :)) Homseks jääb siis niidetud rohu ja peenardest välja roogitud umbrohu kokkukorjamine ja kivide ümbruse akukääridega korrastamine. Pimedaks läks enne - käsikaudu sai kuidagi kasvuhoone ka ära kastetud. Aga oleks siis sellega see kena päev lõppenud. Istusin ja mõnulesin aiakiiges ja vaatasin oma puishortensiat, mille valged õisikud pimedas eriti mõnusalt särama löövad, kui maandus koju pubekas - pea lõhki nagu üleküpsenud redisel. Nemad olevat sõpradega ujumas käinud ja siis vees möllates oli üks sõber talle hammastega pähe kukkunud. No tere tore - kutt peaaegu 18 - aga mõistust ikka nagu kolme-aastasel :)) Õnneks midagi väga hullu polnud - pisike haavake - alguses tundus hullem, aga kui antiseptikuga ära puhastasin - väike naharibake oligi ainult lahti. Ei miskit hullu, aga peast ju alati tuleb seda verd hulgim. Seda unustasin küsida, kas sõbrale ikka hambad suhu jäid, eriti arvestades seda, et mu pubekas siuke puupea on, siis sõbral pidid hambad kas läinud olema või siis vähemalt logisema. Aga mehed on ikke ühed nõrganärvilised olevused küll. Vähemalt minu teinepool - igasuguste töödega saab hakkama, aga kui verd näeb, siis on näost kaame ja kukub minestama ja hädaldama. Sai siis tedagi tohterdatud. Selleks puhuks on meil nuusksool ikka ka kapis vanast ajast olemas. Vat siuke mõnus päev siis 19.juuli :))

19.juuli: roosid, liiliad ja muud tegelased

Lõpuks ometi on see kuumalaine järgi andnud! Nüüd saab jälle elada ja suvest mõnu tunda. Terve eilse päeva sadas. Vahelduvalt. Paar korda kallas nagu ämbrist ja siis nende vahepeal oli selline mõnus vaikne vihmake. Kõik on kenasti kastetud, vahepeal kolletuma hakkav muru on jälle roheline ja öö jooksul viskas ennast kohe põlvekõrguseks:) Niiduk vaja välja otsida. Kõik taimed mõnulevad - eriti loomulikult umbrohud. Kuigi nädal aega tagasi sai aiale tiir peale tehtud - siis kas on minu rohimisoskustega midagi viga või olen juba vanaks jäänud ja pimedaks, et silm enam ei seleta või on lihtsalt mingi muu põhjus - aga igastahes seda umbrohtu on jälle nii palju, nagu poleks kevadest saadik keegi neid välja rookinud. See padukas tegi natuke pahandust kah - osad roosid on pikali - peab hakkama neile mingeid tugesid tegema ja pihlenelas Sem ja puishortensia põõsad on vormisvälja vajutanud - neilegi mingid toed mõtlema.
Aga enne seda suurt vihma jõudsin ikka pilte kah klõpsata .
Mõned roosid veel:

Kui keegi tahab endale täiesti lollikindlat roosi, siis minu soovitus on alati SexyRexy. Ei korja ta haiguseid külge, ei vaja ta toestamist. Õitseb alati rikkalikult - sellel pildil on ainult üks oks - aga neid on ikka rohkem:). Talveks saab, nagu teisedki, pool ämbrit mulda ja paar kuuseoksa:

Mõned pinnakatjad:

Samuti aastate jooksul üks tervemaid roose minu aias:

Kuigi eelmisel aastal jagasin liiliaid kõvasti laiali - siis tolku polnud sellest midagi - vohavad ikka samamoodi edasi:

Ja kusjuures jalutavad veel ise juurdegi. Aru ma ei saa kustkohast tema sinna tiigiäärsesse istutusalasse tuli - aga seal ta kasvab ja päris kena :)

Kui juba jutt juurdetulijatele läks, siis kasvuhoonest avastasin sellise liblika. Esimese hooga mõtlesin, et mis kahjur see nüüd on ja et kindlasti tahab ta arbuusile auku sisse närida. Siis netist tuhnides leidsin, et tegemist hoopis sirelisuruga ja kahjutu tegelane. Hästi kena liblikas - selline omapärane. Pidavat meil isegi üsna tavaline olema - aga mina näen sellist küll esimest korda:

Ja väravatagant leidsime penilaste äreva haukumise peale sellise tegelase, kes üritas aeda sisse tungida. Penide karjumine ja inimeste sammud panid ta kerasse tõmbuma ja kõrgesse rohtu turtsudes peituma. Penide pärast ei saanud teda aeda sisse lasta - need oleks vaesekesel elu põrguks teinud - kuigi mõte ühest nn kodusiilist meeldiks mulle väga:
Nüüd lubab küll uut kuumalainet, aga ma väga loodan, et seekordne on leebem kui eelmine. Tegelikult on ju fantastiline aasta olnud. Talv oli võimas ja nüüd suvi kah. Ja meiekandis on siin piisavalt vihma ka tulnud, nii et pole pidanud ennast voolikutega ära katkestama.

Nii kuum

Mul vist päikesepiste:)) Ma ei ole absoluutselt nende kuulaja, aga praegusel momendil on see laul kümnesse:))

13.juuli

Koomaeelne seisund - nii vist võiks kirjeldada minu seisukorda viimastel päevadel. Kuumus on lausa tappev. Ma pole eriti kergesti higistav inimene, aga nüüd võtab iga väiksemgi liigutus vee jooksma. Mõnes mõttes on see kasulik ju ka - nu sellises kosmeetilises- et avab poorid jne. Aga see pidev kuumus võtab ikka võhmale küll. No mitte midagi ei jõua teha - täielik jõuetus. Meilid jõuan läbi lugeda, aga neile vastamine käib üle jõu :)). Pesupesemine - st must masinasse ja puhas kuivatisse ja siis kappi - on nii suur füüsiline pingutus, nagu oleks päev läbi maad kaevanud :)) Aga ma ei jorise - tegelikult on ju fantastiline suvi!! Eile hommikul kell 9 näitas auto kraadiklaas varjus 30 kraadi. Toa termomeeter näitas kell 14.00 31 kraadi. Meil maja ehitatud nii, et enamus aknaid on itta ja lõunasse - seega pidevalt päike. Aknad kõik pärani lahti ja kardinad ees, et tekiks natukenegi tuuletõmbust, mis paneks õhu liikuma. Elutoa lampide küljes olevad ventilaatorid töötavad täie võimsusega. Õues pole ju tuulelõhnagi. Täielik tuulevaikus ja kuumus. Hea, et õuetermomeeter kevadise aknapesu käigus katki läks - kui seda näitu vist näeksin, oleks veel hullem - nüüd ei teagi, mis see temp. võiks olla. :))
Küla on päeval nagu välja surnud - ei ühtegi hingelist kuskil. Täielik vaikus. Kõik istuvad vist keldrites :)) Ja õhtul umbes kella 7 paiku, siis ronitakse välja ja elu hakkab jälle käima aedades kuni pimedani.
Ega praegu ei saagi õues midagi teha enne kella 7 - siis võimlen voolikutega ja üritan umbrohust jagu saada. Kummalisel kombel taimed on janus, aga umbrohule ei tee see kuumus midagi - vohab üha uhkemalt ja lopsakamalt. Kasta üritan hästi põhjalikult iga õhtu erinevat istutusala, sellest igaõhtusest natukese sirtsutamisest pole erilist kasu. See suur äikesetorm, mis siit mõned päevad tagasi üle läks kastis aia ikka põhjalikult läbi ja väga suures veepuuduses taimed polegi. Tegelikult võiks veel üks siuke raksakas jälle üle käia - lööks õhu natuke selgemaks.
Aga taimed õitsevad jube kiiresti läbi. Roosid hoomikul avavad oma õiepunga ja õhtuks on see juba närbunud.
Aga vesiroosidele see kuumus meeldib, ei mäletagi, millal nad nii rikkalikult oleks õitsenud. Kuigi jah vesiroosidega mul selles mõttes kehvad lood, et kokku mul neid vist 10 erinevat. Aga sordinime tean vaid kahel. Kaks tükkis - roosa suureõieline ja valge on looduslikud; Osad vesiroosid on saadud teiste taimehulludega vahetuse teel, ja mõned, mis ise on ostetud - nendel ei ole paki sisu läinud kokku sellega, mis paki peale on kirjutatud. Aga vahet pole - mulle meeldivad nad ka ilma nimedeta. Olen ise neile nimed pannud.

Aga siin siis üks nimelistest - Fabiola:



Tema paki peal oli kirjas Aurora - peaks olema oranzikas- aga minu tiigist on täitsa tumepunane :)) Ja õiekuju pole ka see, mis Auroral peaks olema. Aga selline kena intensiivne punane - ja mulle meeldib ta sellisena kah:
Roosidest olid eile fotokõlbulikud: - nimed on pildi peal näha kui suuremaks klõpsata:

Üks mu tänavune uustulnuk. Ei saanudki ta intensiivset punast värvi pildile. Tegelikult otsisin kevadel just selle sordi seemneid, aga kuna kuskilt ei leidnud ja väljamaalt poleks 1-2 paki pärast mõtet tellida olnud, siis sai ta siit Juhani puukoolist ostetud.

Kukerpuu `Golden Rocket` õitseva kukeharja kaisus:

Üks mu lemmikutest suvelilledest - California magun - kunagi aastaid tagasi sai teda aeda külvatud - nüüd hoolitseb ta juba ise ma järelkasvu eest.
Ja hirmsasti meeldivad mulle need pisikesed nelgid. Sordinimesid ei tea, pärit on nad mingist segupakist ja ise külvatud mõned aastad tagasi:

Üks huvitav lauguline veel - Hair:

Liiliatega selline kummaline lugu, et möödunud sügisel sai nad ju omastarust kõik laiali jaotatud. Jätsin endale ainult mõned. Miskipärast on neid aga tänavu 2 x rohkem kui möödunud aastal ja kõik kavatsevad veel õitsema kah minna. Kõige tipuks on nad kummalisel kombel roninud veel tiigi juurde istutusalasse. Müstika, kuidas nad küll sinna said?

Esimesed liiliad:

Ja toas avas õied selline tegelane:

Pojengida mul vist ikka ei vea. Möödunud aastal olin ma hädas selle juurekaelapõletikuga. Selle sain vist kontrolli alla. Aga mis vaevab mu aia kõige esimest pojengi nüüd? Ma ise diagnoosisin ringlaiksuse. Aga kustkohast ta siis nüüd nii äkki siia aeda saabus? Nakatunud on ainult see Festiva Maxima, mis on siin aias olnud juba peaaegu 20 aastat. Eelnevatel aastatel pole seda nagu märganud. Ja teised vanemad pojengid kenasti terved. Ja mis siis nüüd teha? Väljakaevata ja tulle??? Ma uurisin ja puurisin neid tarku raamatuid - ja ei sanudki sotti, et mis see viirus siis õieti sellele pojengile teeb. Kasvu ta ei pärsi, õitsemist ei takista, õiepungade moodustamist ta ei takista, lehti ära ei kuivata - ainult lehed on siuksed kirjud. No mitte ei raatsiks seda suurt ja uhket põõsast nüüd tulle saata. Ja kust ma uue saan???

Ja arvata võib, et siis on ka teised pojengid ohus? Ma siin päris õnnetuke kohe:((Panin pildi ühest lehest kah. Kummaline on see, et nakatunud tundub olevat ainult pool põõsast ja mõned üksikud lehed - teine pool põõsast on terve:

Aga selle pildil vist ei ole viirus. See on nüüd kevadel Hansaplandist ostetud `Coral Charm`. Ise arvan, et kuna ta mul siiamaani potis alles istub, siis mõne toitaine puudus vist. Aga nu selle kuumaga ei ole mina küll võimeline kaevama: