Saturday 31 December 2011

31.detsember

Sellist aastalõppu nagu tänavu - ei mäletagi. Aasta viimased 3 nädalat sai töö juures rabatud nii, et ööl ega päeval polnud vahet. Õhtul saabusin koju ja lihtsalt kukkusin voodisse ja hommikul kell 6 läks trall jälle edasi. Jõuludest nagu ei mäletagi midagi. Ja kuna ilmataat oma nutuse ja sopase ilmaga samuti jõulutunde tekkimisele kaasa ei aidanud - siis mööduski jõuluaeg samuti töö rabamise tähe all. Täna, siis 31. detsembri hommikul, panin tööasjadele viimase punkti. Asjad kuidagi laabusid aasta viimaseks päevaks nagu iseenesest. Kui veel eile õhtul oli kõik veel lahtine ja segane ja kõiges valitses üks suur kaos ja segadus - siis täna üks telefonikõne pani kõik ilusti korda ja kõik loksus oma kohale :). Ja milline rõõm on aknast välja vaadata - sajab laia lund ja isegi natuke päikest piilub pilvede vahelt. Selle lumesajuga saabus hinge rahu ja võib ilusa punkti lõpppevale 2011. aastale panna. Tegemata asju ja lahtisi otsi minul vanasse aastasse ei jää:D

ILUSAT AASTAVAHETUST KÕIGILE!!!

Friday 23 December 2011

Ilusat jõuluaega



Meil sajab hetkel laia lund! Jõulud on ikka olemas!

Ilusaid ja rahulikke jõule kõigile! Ja rahulikku aastalõppu!

Sunday 18 December 2011

18.detsember. Jõulud kadunud

Kohutav on see ilm praegu. Taevast kallab alla - ma ei teagi mida. Sitta ja soppa on kõik kohad täis. Ja hommikuti on teed teinekord nii libedad, et lase nigu uiskudel - pole siis ime, et nii palju autosid kraavi sõidavad. Hing ihkab lund ja külma - nu nii -5 kraadi oleks paras. Ja lumekiht mitte paksem kui 10-15 cm. Metsas võib muidugi rohkem kah tulla :). Aga kui nii edasi läheb, siis mul tõsine mure, mis seal aias kevadeks toimub.(õigemini mis järgi jääb). Igastahes üritasin täna paduvihmas natuke aeda inspekteerida. Mutid möllavad. Kohutavalt mällavad. Ja pole keegi, kes neile lõkse paneks. Nu kuda sa need lõksud paned, kui hommiku lähed kottpimedas ja õhtul tuled veel pimedamas :D. Selle pori sees õitsevad kogu seda jama trotsides kannikesed. Ja 5 aastat tagasi Kährilt saadud valge näsiniin vist näitab seeaasta õied ära.
Vähemalt lohutuseks selle lumepuuduse ja poriuputuse eest õitsevad toas dendroobiumid ja kuukingad. Kohekohe on puhkemas mitu cambriat ja ontsiidiumid.
Aga tegelikult on ju täna 4. advent. Aga jõulutunnet ei ole mitte kuskil. Kuigi sai täna 5 plaaditäit piparkooke küpsetatud. Õigemini röövliplika täitsa ise küpsetas. Rullis tainast jne. Mina olin nö abitöölise rollis - et võtsin kuumad plaadid ahjust välja ja pärast pidin kogu selle segaduse köögist ära likvideerima :D Sai hakkama küll. Aga ka piparkoogilõhn ei toonud seda jõulutunnet. Kust seda leida?

Wednesday 14 December 2011

PALJU ÕNNE KALLIS MUHEDIK!


Üks tagasihoidlik õieke ja soojad õnnesoovid!

Monday 21 November 2011

20.11.2011

Siuke maagiline kuupäev siis. Ei tea, palju täna siis neid sinna abiellujaid oli kah? 11.11.2011 olevat neid peris palju olnud. Ma ise pole kunagi eriti neid kuupäevi ja endeid uskunud - aga mine tea - vbl ikka on neis midagi. Räägitakse ju ka, et milline olevat pulmapäeval ilm - selline tulevat ka tulevane abielu. Nu meie päeval sadas taevast lausa peaaegu pussnuge alla - äike paukus ja taevast tuli lõppematu padukas ja sekka natuke rahet kah. Aga nähh - suvel saab 19 aastat juba :). Võta siis kinni.
Kukkusin siin heietama nüüd - aga tegelikult tahtsin hoopis viimased sügispildid üles panna. Sügistööd kõik lõppenud. Ma pole ühelgi aastal vist nii palju lehti riisunud, kui tänavu. Tavaliselt saab üks kord rehaga tõmmatud, ja ülejäänud on jäänud kevadeks. Aga tänavu nii mõnus sügis ja et midagi õues teha, siis sai ikka mitu korda neid riisutud. Esmakordselt tegin prooviks ka pistikuid ja torkasin kohe maha kah. Ma senini ikka nende rohtsete pistikutega või siis talvel võetud pistikutega mässanud olen. Aga vaatame, mis sedamoodi pistikutest saab - endal kah huvitav.
Aga tegelikult ootan ma lund - sellest pimedusest on kõrini. Õnneks ei ole seda vihma. Ja nüüd on viimastel päevadel nii kenasti maad külmetanud kah. Ehk tänavu ei tule lumi sulale maale. Loota ju võib :)Liivpaju särab erit hõbedaselt ülejäänud halluse taustal:

 Tuleks nüüd lumi, siis Echermayer oleks eriti effektne:


 Mikrobioota on värvi vahetanud:
 Hollandi iirised igaljuhul arvavavad, et kevad on saabunud. Loodame, et ikka jäävad ellu:

P.s. Huvitav, mis sellel bloggeril viga on - tahtsin täna hirmsasti kõigi tegemisi kommenteerida - aga ei lubatud. Nagu oleks kõik mind ära blokkinud :D

Wednesday 2 November 2011

2.november pildipostitus

Minu jaoks on november kogu aeg olnud aasta raskemaid kuid. Õues on porine ja trööstitu. Õnneks tänavu on novembrialgus küll kena olnud. Aga ikkagi - hommikul ärkad ja lähed tööle on veel pime - õhtul jõuad koju on juba pime.  Tunnen, et hing igatseb juba lund. Kuigi mulle toob see hulga tööd juurde ja närvipinget - aga ikkagi - nüüd võiks juba vaikselt lumi tulla. See teeks ka olemise kohe valgemaks ja helgemaks :) Ja mööduks see pime ja porine november kiiremini.
Aga õnneks on toas värve. Proovisin mõned pildipurki püüda - need mis õnnestusid, panen siiagi üles. Teistest proovin järgmistel päevadel pilti teha.






 Ja kõige suuremaks stressimaandajaks ja väsimusepeletajaks on ikka ca 400 l vett ja selle elukad. Mõned on õnnestunud isegi pildile saada - teised häbenevad vist :)






Thursday 27 October 2011

Sügis




Ilus on selle aasta sügis. Soe ja kollane. Leht lehe haaval jäävad puud üha rohkem raagu. Kõikjal on näha, kuidas loodus valmistub puhkama. Et siis kevadel jälle otsast alata. Hääbumine on elu osa. Kui loodusel on see lootus, et kevadel kõik tärkab, puhkeb, lõhnab ja õitseb, siis inimesel seda ei ole. Kui juba minekule sätitakse, siis sealt enam tagasi teed ei ole. Keegi on kunagi öelnud ( ei mäleta enam, kes), et inimene alustab surmaks valmistumist juba sündides. Aasta aasta järel ikka sinna uinaku poole, nagu puudki leht lehe haaval sügisel. Ainuke vahe, et puud kevadel uuesti rohelised. Mis teha, kui näed, et sulle väga lähedane ja armas inimene on astunud juba sinna mineku teele.Ikka päev päeva järel tundmatule lähemale ja teistest kaugemale. Peatu! Pea kinni! Võitle! Oota veel - aega ju on - tahaks hõigata. Aga kas on minul selleks õigust? Ta on juba mõtetes kuskil kaugel. Ta on alustamas uut teed. Ta ei taha enam. Teistel jääb üle ainult toetada.

Monday 10 October 2011

10.oktoober

Siiamaani pole veel ühtegi öökülma olnud. Kuskilt lugesin, et vanarahavas olevat ennustanud, et kui oktoober on külm, siis pidavat talv pehme tulema. Aga kui oktoober on vihmane ja soe - pidavat lumerohke ja külm talv tulema. Nu lund ikka võiks tulla - aga palun mitte nii palju nagu eelneval kahel talvel :). Seega mina ootan öökülma. Ja kui külm tuleks, siis ehk näeks ka natuke värve sellel sügisel. Siiamaani on kõik puhta roheline või siis kollane. Ja kukuvadki lehed niimoodi kollaste-rohelistena maha. Aga tahaks seda värvidemängu, seda viimast akordi enne pimeduse saabumist. Saared on juba kiilad ja võsas kasvavad haavad samuti - ülejäänud kõik lehtes ja rohelised.
Nädalavahetusel said muruniidukid puhtaks tehtud ja talvekorterisse pandud - aga vara vist veel - kui nii edasi läheb, tuleks üks sats veel muru niita. Aga ausalt enam ei viitsi.
Aiatöödega olen lõpusirgel. Kõik mis maha pidid saama - need ka maha said. Umbrohigi sai kõikjalt kokku korjatud ja roosid mullatud.
Viimaste sibulate mahapanekuga oli natuke raskusi - vähe sellest, et kohta eriti polnud - igalpool olid mingid lipikud juba ees ootamas - siis kõikvõimalikud vabad kohad olid hõivatud erinevate kahepaiksete poolt. Mitmes kohas, kus kühvel mulda sai löödud - vingerdasid välja uimased ja unised vesilikud või konnad. Õnneks keegi viga ei saanud. Mõni oli ikka nii unes juba, et ei saanud arugi, et neid julmalt maapinnale kisti. Eks sai nad siis õrnalt sinna mulla sisse tagasi maetud. Ikka 4-5 kaupa, nagu nad seal enne segamistki olid. Rohkem ei kavatse ma seal mulla sees enam tuustida - las tuduvad.
 Täna viis tee mind kogemata Hansaplandist mööda - nu viskasin siis pilgu peale. Seal ju kõik 50 % allahinnatud. Eks juba paras sügisene tühjus seal valitses - aga 2 põnevat sai ikka koju tiritud.
Harilik mikaadolill -  Bletilla striata `Alba` - üks isend saabus minu juurde juba suve algusepoole. Aga kuna ma eriti kindel pole tema talvitumises, siis võtsin teise veel ja kavatsen ta pista kasvuhoonesse mulla sisse talveks.
Nu ja teine oli puhtalt emotsiooniost: Roomav jomplõug `Alba`- Mazus reptans - tundus ka huvitav. Aga veel huvitavam - kes see neid eestikeelseid nimesid taimedele väljamõtleb? Jomplõug - annab ikka tulla siukse nimetuse peale. Ma pole kuulnudki, et eesti keeles siukest sõna oleks olemas :D Ja vat selle nime pärast juba ostsingi. Jomplõug - ajab ikka naerma küll :D
Aga eesti keelset inffi selle taime kohta pole küll kuskilt leida. Googeldades sain teada, et aeglaselt laienev pinnakatja niisketele aladele. Talub ka kerget tallumist. Tahab lauspäikest või kerget poolvarju. Nu ideaalne minu tiigikese äärde. Kliimatsoon erinevatel allikatel 4-8 või 5-9. Nu selle talve peab ta mul veetma kasvuhoones - aga kevadel saab talle kena pesake tehtud tiigiäärde kivide vahele. Kas kellelgi on kogemust selle taimekese kasvatamisel?

Saturday 8 October 2011

Täna õhtul!

Otsige siis vatitekid välja, keetke suur termosetäis kuuma jooki ja hoidke pöidlaid, et taevas selge oleks - mina vähemalt kavatsen seda kõike teha, sest:
tähesadu

Sunday 2 October 2011

2.oktoobri õhtu

Olen  100% nõus nendega, kes arvavad, et praegune aeg on fantastiline. Ja eriti mõnus on selleaastane sügis. Sellised ilmad nagu viimastel ndlvahetustel on olnud - on just minu ilmad! Tunnen, et töö kohe lendab käes. Suvel palavaga ei suuda ma midagi teha - ainult otsin jahedamat kohta. Nüüd nagu oleks kohe teine hingamine. Aed on nii korras, et pane või näitusele :D. Selle ndl vahetusega jõudsin samuti istutamistele nö kriipsu alla tõmmata. Jäävad mõned potid, mis jäävadki kevadet ootama. Kohad on neile olemas, aga mis on puudu - on üks koormatäis mulda, sest vaja on pinnast tõsta. Järgmine ndlvahetus võiks kah veel seda ilusat sügisilma lubada ja siis minupärast tulgu lumi maha - jätaks selle porise novembri vahele.

Aga mul aias pole ikka veel see õige sügis alanud. Minu jaoks on õige sügis siis, kui äädikapuu leegitsema lööb ja tuhkpuuhekk tulipunaseks muutub. Need puhta rohelised alles mõlemad. Ka koehne pihlakas on küll paksult marju täis - aga täislehtes veel. Isegi hostad ei ilmuta väsimuse märke. Ja suvikud alles täies hoos - nu kuda sa tirid neid välja. Täna sai röövliplikaga koos nende vahele tulbisibulaid torgatud. Ikka nii, et mina tegin augu - plika torkas sibulad ja pani lipiku juurde. Pliksi viimased sõnad enne uinumist olid: Emme - aga meil pole järgmine aasta enam kuskile tulbisibulaid istutada - kõik kohad on juba lipikuid täis - peame kaevama vist hakkama. Kahju et meie issi seda ei kuulnud - see oleks kreepsu saanud vist :D

2.oktoober

Ei tulnud seda öökülma. Madalaim temp oli +2 - mõõdetuna siis maja põhjaküljelt. Suvelilled hommikul tundsid ennast sama suurepäraselt nagu eilegi.
Aga kui ilus oli öine taevas! Selge ja tähti täis. Istusin vist poole 3ni öösel vatitekki mähituna rõdul ja vaatasin tähti.

Saturday 1 October 2011

Täna tuleb vist öökülm

Hetkel kraadiklaas näitab 5 kraadi kõigest. Ja jube külmaks läks peale päikese loojumist. Aga eks ole juba aeg kah. Oktoober ju juba ja siiamaani pole kübetki külma teinud. Aga täna oli fantastiline ilm jälle. Selline mõnus ja parajalt soe. Roosid said kõik puhastatud - homme valan neile mullahunnikud kaela - siis saab selle töö tehtud. Täna käisin pritsiga ka kõik okaspuud ja roosid üle. Pojengid ja floksid said kah oma jao. Nüüd olen juba 2 aastat floksidele sügiseti seenetõrjet teinud - ja enam pole jahukastet neil esinenud. Muidu varasematel aastatel nägid nad ikka suht õnnetud välja.

Ja esimest aastat nägin ka oma lursslille õitsemise ära:
On ikka ilus küll. Eelnevatel aastatel on alati sügis enne peale jõudnud kui tema õitseda ja pole nagu siis enam aeda erit asja. Ta mul kasvab ka sellises nurgataguses kohas, kust aknast teda ei näe. Samas ei ole ma talle teist kohta suutnud aias leida, et ka aknast teda sügiseti näha saaks.  Peab ikka kevadel ta ümber kolima - muidu ainult naabrid näevad ja mina ei näegi :D

Thursday 29 September 2011

lihtsalt

Ma ei tea kuidas teistel, aga mind teeb sügis ja see ümberringi hääbumine igal aastal kurvaks ja mõtlikuks. Läbi akna vaadates kuidas teiselpool kraavi suured saarepuud ükshaaval aegajalt oma kollaseid lehti aeglaselt langetavad - siis märkad, kuidas omagi mõte lendama läheb.





Sunday 25 September 2011

natuke juttu ja natuke pilti

Sügis tuli meile suurte aupaukudega - hommikul ärkasime äikese ja rahe peale. Ja seda rahet kallas paduvihmaga vaheldumisi mitu päeva jutti. Laupäeva hakkas juba isegi kenamat ilma lubama - kobisin õue - ja sain kohe sahmaka vett krae vahele. Nii ma siis mängisin mitu tundi ilmataadiga kulli. Vaatan aknast välja - kena ilm - topin ennast riidesse, kummikud jalga ja töökindad kätte - astun aeda ja see hetk kui hakkasin labidat kätte võtma - kallas ilmataat mulle ämbri krae vahele tühjaks. Jooksin tuppa - jälle ilm ilus ja päike paistis. Ja nii ikka mitu korda. Endal ka oli naljakas - lõpuks lõin käega ja läksime linnapeale kolama.Ja loomulikult siis lõppes igasugune vihm ja rahe hoobilt ära ja päike väljas.
Täna seevastu oli lausa kuldne ilm. Nagu suvi oleks tagasi tulnud - mõnusalt soe ja tuulevaikne. Meiekandis siin sügist nagu veel ei märkagi. Puud kõik rohelised ja lehtes. Pole öökülma olnud, mis neid vist intensiivsemalt värvuma paneks. Üle tee metsa vaadates - seal on küll juba värvikirev - aga meil puhta roheline. Kuigi värve jätkub ka aeda küllaga.
Roosidega on tänavu suht kehvasti mul. Kevadel jäin pritsimisega hiljaks ja suvel polnud kah mahti seenetõrjet teha - nüüd ongi enamus tahmlaiksuse tõttu paljad. Aga ega see neid õitsemast sega. Õied jälle rikkus see mitmepäevane rahetamine ära:




Suvelilledki veel täies hoos:
Ja värve mujalgi:
 Põõsasmaranad, mis kevadel tuli peaaegu maani maha lõigata, on nüüd kenast taastunud ja muudkui õitsevad. Ja kuna päike on oma teravuse juba kaotanud, siis põõsasmaranad näitavad oma õiget värvi kah - muidu suvel olid kõik ühtlaselt valkjaks pleekunud:
 Hosta `Fragrant Bouquet` on selle suvega kõvasti laiust visanud. Mulle meeldib tema selline õrnroheline lehe värv - ja kui hästi ta veel lõhnab...
 Õis lähedalt kah:



 Jaapani ülane täies õites - viltjas ülane on juba lõpetanud, aga tema veel ei kavatsegi otsi kokku tõmmata:
 Selle aasta uustulnuk. Jaapani ülane `Bressingham Glow`:
 Kikkapuu, kes suve läbi on ilmetuna teiste varjus olnud - hakkab alles nüüd näitama, mis ta väärt on. Selle konkreetse isendi nime ma ei tea - saadud on ta M.Laane käest, kes jutu järgi olevat ta alles määramata. Vbl nüüd on talle juba nimi ka antud - mina kutsun teda laanekikkaks :D Aga need seemned on tal tunduvalt suuremad ja tumedamad kui teistel kikkapuudel. Täna lõikusin lausa äädikapuud, et see kikkapuu ikka ka uhkeldada saaks:
 Sellesse aianurka annab suve läbi värvi äädikapuu `TigerEyes`- ka tema pole veel sügiseriideid omale selga tõmmanud:

 Ja kus liivpaju on seeaasta vohama kukkunud - peab tedagi vist kääridega korrale kutsuma :)
 Nüüd palun tuvastamisabi. Nurga puukooli dendropäevadelt sai Haide puukoolist ostetud selline kukehari. Nimi mulle meelde muidugi ei jäänud - aga teadsin, et poti peal on nimi olemas. Aga nüüd kui ma teda maha istutasin avastasin, et poti peal vale nimi neil kleebitud. Potil oli kirjas: Arabis Ferdinandi-Coburgi tähtkarvane hanerohi `Old Gold` - nu aga hanerohust on asi ikka kaugel. Guugeldasin samuti ühtepidi ja teistpidi - aga ei leidnud talle sarnast. Äkki keegi oskab ta ära määrata.
 Ja siis sai ükspäev kivisid veeretatud - oleks veelgi veeretanud - aga kivid said otsa:
 Ja mõned pildid ka sellest 20*3. Hetkel domineerib seal kiviklibu - pussakad alles pisikesed + siis veel see aiavahetus meil käsil ja ajutine peniaed segamas. Ja kuidas sellest samblast sealt tee pealt lahti saaks - me küll nühime luuaga, aga ei aita. Sammal mulle iseenesest meeldib - aga  mitte igalpool.
 Aga suured kivid, mis seal ennem muru sees kössitasid( ja jube kehva oli nende ümbert niidukiga nikerdada) hakkasi kohe elama:
 Teiselt poolt kah vaadatuna:

Saturday 24 September 2011

Roheline hiirelõks

Või kuidas seda hiirepüüdmismoodust siis nimetada võiks?  Humaanne lõks?? Nuh, et hiir terve, lõks terve - keegi kannatada ja surma ei saa :D Ma nüüd nädal aega juba nii hiiri püüan - 3 tk olen kätte saanud. Õhtul panen köögikraanikausi põhja tükikese vorsti või liha ( see peab nii kaugel otsas olema, et penilane kätte ei saaks) ja hommikul võtan hiire kausist välja :D Kummalisel kombel ei saa hiired ise meie kraanikausist välja - ainult hüppavad seal. Nu ja siis tuleb mees - võtab hiirel sabast kinni, läheb õue ja väike õhulend - ja hiireke on teiselpool kraavi metsa all. Aga ega ma üldse ei imesta - kui see hiireke juba paaripäeva pärast uuesti meil kraanikausis pole. Nu ei saa ju niipalju hiiri ometi majas olla - nad käivad ikka ringiratast vist :

Thursday 15 September 2011

Katia

Möllas siingi - aga ikka tunduvalt vähem, kui oodata oli. Isegi kõiki õunu ei suutnud puu otsast maha raputada. Mõned üksikud ainult. Pirni tegi küll puhtaks. Ja mõne tühja poti, mis minu laiskusest kuskile trepi peale oli vedelema jäänud, vedas muruplatsi keskele. Selge juhis ju - korja kokku :D  Aga soe on, kui seda vihma niipalju alla ei tuleks - siis oleks peris mõnus ju. Mulle tuul ja tormine ilm hirmsasti meeldib - selline tunne, et puhub kõik halva minema. Ja õhk on kohe selge.  Kui tavaliselt oleme kütte sisse lükanud kuskil septembri alguses või isegi augusti lõpus juba - siis seeaasta pole isegi mitte kaminasse tuld teinud - soe on.

Monday 12 September 2011

Parandamatu

Totaalselt haige - mitte midagi ei saa vist teha :D

Pühapäeval lõpetasin oma 20*3 ja tahtsin taimedele kenasti sildid juurde panna. Nu need tilpnevad paberilipakad ei näe just kõikse kenamad välja ja pealegi kipuvad nad kaduma või siis kustuvad nimed pealt ära. Kuna lipikuid oli kodus vähe, mõtlesin teha väikese pausi ja Hortesest läbi hüpata - pole eriti kaugel ju. Nu et lipikuid osta. Ja kuna siis juba seal olin, siis ikka viskad pilgu peale, et mis ka müügiplatsil huvitavat on. Ja siis hakkas peale - kõigepealt hüppas korvi peaaegu mustade lehtedega kaunis veigela ´Atropurpurea Nana` ja siis saabusd tulbisibulate letid. Ma ju lubasin, et ei ühtegi sibulat, taime ega muud pussakat see aasta enam - aga hetkega oli lubadus meelest läinud, kui neid ilusaid pilte seal vaatasin. Nu mõned tulbisibulad (eriti mustaõielised ja purpursed) võiksid ju lisaks olla. Ja siis paar hästi huvitava õiega colhicumi ja siis üks hästi võimas  ratsuritähe sibul talveõhtuid soojendama ja siis.... . Oijah - igastahes kui ma Hortese uksest välja astusin, oli pangaarve 70 euri võrra kergem. Vot mine siis veel taimelipikuid ostma - järgmine kord saadan mehe - teda jätavad need pussakad ja tuustid ja sibulad külmaks.

Laupäeval sai ka Thela juurest läbi astutud. See on ikka võimas, mis nad seal selle suvega korda on saatnud!
Ja sellist vihma ja rahe tormi nagu Thela juures ja tagasiteel pole ma oma elus ennem näinudki.  Tagasiteel pidasime auto ikka päris mitu korda tee ääres kinni, sest sõita oli võimatu. Mõni üksik hull ikka üritas, aga lõpuks jäi ka see tee äärde ilma paranemist ootama. Hämmastav on see meie Eestimaa ikka - meil Thelaga vahet ca 30 km vist - ja koju jõudes, polnud meie juures piiskagi tulnud ja ei tulnud hiljem kah. Hoopis selge sinine taevas ja päike paistis.

Tuesday 6 September 2011

96 liitrit ja puhkuse 2. päev

täpselt niipalju sain mahla  neljalt õunapuult: Martsipan; Melba; Sügisdessert ja Kuldrenett. Seeaasta oli ikka tõeline õunauputus. Kusjuures Kuldrenett ei ole veel valmis, seega 2/3 õuntest jätsime puu otsa. Hommikul kell 10 alustasime pressimise ja purustamisega ja 23,30 keerasin viimase purgikaane kinni. Niih - nüüd on mul kõik suuremad purgid otsas - ainult mõned pooleliitrised vist vedelevad keldri taganurgas. Aga tamp oli vägev - kuna tegu oli laenatud purustaja ja pressiga, siis pidime kella kuueks hiljemalt mahla kätte saama. Aurutada jõudis hiljem kah. Ja nagu ikka, kui on kõikse kiiremad ajad siis veab tehnika alt. Minul nimelt ütles pliit üles. Läks lihtsalt lolliks. Need on need tänapäeva moodsad s.tanikerdised. Kui 2 auguga oli ta veel nõus töötama, siis niikui kolmanda ja neljanda plaadi sisse lülitasin - läks ta lihtsalt lolliks. Nuppudele ei reageerinud ja lihtsalt vilkus. Ja nii ma siis alistusin, sest polnud ju aega selle pliidiga kembelda, ja kuumutasin mahla ainult ühes suures potis. Jube ajaraisk :)
Aga nüüd on käed rakkus selle pressi kruttimisest. Vot sulle puhkust siis - ausalt öeldes - tööl käimine on ikka tunduvalt kergem

Saturday 3 September 2011

Suur kolimisepäev

Tundub, et nüüd vist hakkab vägisi sügiseks kiskuma. Järgmiseks nädalaks lubati ka öökülmasid. Seega läks täna suuremaks kolimiseks. Kõik need, kes maikuust õues mõnulesid, tuli ju nüüd tuppa tirida. Kõigepealt puhtaks pesta ja kuna pesukäigus selgus, et lisaks mõnulemisele, on nad ka satikatele kodu pakkunud - siis tegin tõrje kah ära - ei taha ju tuppa igatsugu satikaid.  Täna oli selline mõnus soe, parjalt tuuline ja päikseseline ilm - just paras veega solberdamiseks. Niisiis kõigepealt dushh, siis mõneks hetkeks actara ämbrisse ja kuna mõnel avastasin ka kedriku närimise jälgi - siis said vertimeci veel lehtede peale.
 Jube mürgitamine - aga mis sa hädaga teed. Ja palju hullem oleks seda hiljem teha, kui toas satikad avastad. Täna oli õues hea lobistada + tuul ja päike kuivatasid käpalised kiiresti ära kah.

Mõnele isendile on suvine spa nii meeldinud, et otsustasid mind õitega tänada. Kevadel kedriku käes kõvasti vaevelnud ja enamusest lehtedest ilma jäänud dendrobium nobile. Siiani on ta mul jõulude paiku õitsenud paari õiega, aga nüüd teeb kõik tasa. Loodan, et sain ka kedrikust lõpuks jagu - ka allesjäänud lehti on kedrik maiustamas käinud:
Kattleyad, kes tegelikult peaksid kevadel õitsema:


 
 Ja möödunud aasta lõpul kuskilt kaubandusest leiunurgast kaasa haaratud 5 kroonine ja äraviskamisele mõeldud Cambria. Rääbakas on ta veel siiamaani - aga õitseb ja uued võsud on tulemas:
 See epidendrum õitseb mul juba märtsist alates. Muudkui kasvatab aga oma õievart pikemaks ja õitseb edasi. Endal kah huvitav, kaua ta niiviisi jaksab. Eks need õievarred parajad rääbakad on juba, aga ära ka ei raatsi lõigata

 Ja nii nad mul seal õues olid - lauspäikese eest varjus ja räästa all. Va kattleyad, kes said vihma lagipähe. Teisi kastsin 1 x nädalas tiigiveega ja kogu moos - ei mingit väetamist. Tiigiveest peaks nad oma ained kätte saama ma loodan. Igastahes 2/3 õue viidutest on õievarred juba näha. Järgmine aasta mõtlesin katsetada, kuidas nad täitsa looduses vastu peaks - nu et vihma saaksid ja natuke õhtupäikest kah.
Kuukingad said kah täna tuppa kolitud. Soovitati mulle, et õitsemise soodustamiseks ja õitsema meelitamiseks teha neile umbes 6 ndl jahe puhkeperiood. Nii nad siis ilma kastmata mul augusti algusest õues olidki. Nendele oli koha leidmine veidike problemaatiline - ei taha nad ju päikest ja ega see, kui vesi neile lehtede vahele jääb, ka hea pole - kipuvad kohe mädanema minema. Elutsesidki nad siis kohe maja peaukse juures katuse all - külalised pidid neist mööda laveerima:) Loodan, et ma ainult liiga hoogu ei sattunud neile selle puhkeperioodi võimaldamisega - viimastel öödel ikka sinna 10 kraadi kanti ja vist ühel ööl alla 10 pügala isegi oli. Aga elame näeme. :)
Homme kolin ülejäänud õues suvitajad kah tuppa. Mees juba hoidis kahe käega pead kinni - et jälle tema aknalauad topitakse kapsaid täis :D Lubas mootorratta elutuppa tuua ja lahti võtta. Ma olin sellega täitsa nõus, aga sellel tingimusel, kui ta aknalauad laiemaks ehitab :D

Thursday 1 September 2011

Kolmandat korda I klassi

Vot siis jah - röövliplikast sai tänasest ametlikult koolilaps :) Ja minust siis kolmandat korda I klassi õpilane. :D Pliks oli tähtsust täis kui koolimaja uksest sisse astus. Ei olnud temas hirmu ega ebakindlust - ainult suured uudistavad silmad vaatasid ringi ja kogu tema olemus väljendas kannatamatust ja uudishimu, mis nüüd edasi toimuma hakkab. Mäletan kui poisiga esimest korda kooli uksest sai 1. septembril sisse astutud - siis too oli küll vaikne ja ehmatanud.  Ohh, õpetajatel saab raske olema temasugust tulesädet taltsutades :D Aga elame - näeme :D
Esimene koolikell- gümnaasiumi 12 klassi õpilased toovad väikesed juntsud saali :
Plikal on kogu aeg nii kiire, et isegi pildi peale on teda võimatu korralikult püüda - kogu aeg peab liikumises olema - seetõttu pilt väheke udune - aabits:


 Aabits kaenlas nüüd võib nina püsti ajada :D
 Aga aabits sai meil õhtuga kodus juba läbi loetud - tea, mis ta nüüd koolis tunnis tegema hakkab. Viimasel hetkel sain pliksil sabast kinni - ta oleks juba töövihikud ka ära täitnud :D

Aga aialainele tagasi minnes.
Vaat mis juhtub vandaga, kes on kevadel peaaegu otsi andmas ja ta siis suveks kasvuhoonesse viinamarja alla varju tõsta:
Tõin ta täna tuppa - nüüd vist hakkab külmaks minema.