Thursday 25 August 2011

Näe, kui vähe on õnneks vaja :)

Kätte sain - oma Montana. Hea inimene kauples ta Kährilt ikka välja ja toimetas mulle. Mis nipiga ta Kähri ära võlus, sellest ajalugu vaikib - igastahes minul ei õnnestunud Kähri suve hakul pehmeks rääkida ja olin valmis järgmist kevadet ootama. Kui ma teda täna maha kenasti istutasin ja kastsin, siis mees vaatas mind küll nagu totakat. Et mul pidavat hirmus õnnelik nägu peas olema, kui ma seal kastekannuga toimetasin. Et kas tõesti, mingi rääbakas tuust tegevat mind nii õnnelikuks? Et miks ma aianduskeskusesse ei läinud ja sealt esimest ettejuhtuvat hostat ära ei ostnud - et vahet ju polevat :) Vot jah - mehed ikka mõtlevad teise ajukääruga - seda ma olen juba ennemgi vist maininud :D Ei saa nad aru, et tuustil ja tuustil on vahe sees :D
Nüüd saan ma oma katmise lõpule viia - ahjaa - üks kivi on veel puudu - selle peaks kah lähipävadel kohale tõstetud saama. Siis saab ehk pilti kah teha.

Ja eile kuulsin esimest korda oma aias konna krooksumas. Ma vist ammu kurtnud juba, et minu aias konnad ei krooksu - aga eile õhtul rõdul istudes ja tervist rikkudes, tulid tiigipoolt ikka sellised mõnusad tõrrepõhja krooksud. Nüüd loodan, et ka kevadel õiget konnakontserdit kuulda saaks :D
Vat siis jah - vaata kui vähe on õnneks vaja - ühte õiget rääbakat tuusti ja krooksuvat konna :D

Wednesday 17 August 2011

Ausõna...

... mul on totaalselt kõrini igatsugu kurkidest-purkidest, tomatitest ja kapsastest. (kes see loll oli, kes neid kurgitaimi nii palju maha istutas?) Ja äädikapudel ajab lihtsalt vanduma :)

Õues kõik seisab. 20*3 on sellises staadiumis, et kõik on maha istutatud. Jäänud on vaid ajalehed ja killustik. Aga nüüd mässan siin nende purkidega - kui sellega ühelepoole saan, siis saab killustikku vedama hakata. Vahepeal peab vist ainult rohima, sest katte ootuses on umbrohi juba peadtõstnud - kuigi ma tegin aluse nii puhtaks kui sain. Ja vihma saame siin igapäev kord pangest, kord niisama sirtsutades. Muru asemel on heinamaa - muruniiduk vist seda enam ei võta, peab hakkama vikatit otsima. Ja õunauputus - jeerum ma ei teagi mitu kärutäit juba metsa olen vedanud- aga puud on ikka lookas. Septembris pidime naabritega kahepeale talgukorras mõlemate aedade õunad mahlaks laskma. Siis järgmine mure, et kuhu see mahl panna - pooleliitristesse purkidesse ei pane ju. Oijah - mine või korterisse elama - seal selliseid probleeme pole. :)