Nu kõigepealt mutid. Selline tunne, et kõik meie küla mutid on meie aeda kogunenud. Või kuidas siis seda seletada, et pea igapäev marsib kutsikas kinnipüütud mutiga uhkelt ringi.
Tänaseks on siis tema skoor 4 mutti. 3 nendest viimase 2 päeva jooksul. Kusjuures üks nendest oli raudselt tiine - igavesti laia keskkohaga. Üks pesakond jälle vähem. Pole paha :). Täna aga tirisin ohakaid peenrast välja, kui röövliplika pistis kisama - mutt, emme tule ruttu mutt! Nu jah, mõtlesin, et kui seal ka oleks olnud mõni mutt, siis sellise kisa peale on ta ammu kilomeetri sügavusel. Aga pliks muudkui kisas edasi. Läksin siis igaksjuhuks vaatama, et mis seal roosipeenras siis toimub. Ja oligi mingi õrn liikumine - natuke käega aidates, sain muti sabapidi pihku. Aga suur oli minu üllatus, kui ühe asemel lausa kaks tükki välja tirisin - üksteise külge kõvasti kinniklammerdunult. Arvatavasti oli seal vist üks suurem mutitegu pooleli, ja asjaosalised nii teineteisega ametis, et ei kuulnud kisa ega trampimist. Vat selline asi juhtub minuga küll esimest korda. Ja üllatav, et see titetegu nii maapinnal toimub.
Ja siis herilased - nood raiped olid suutnud jälle endale murusisse pesa teha - üleöö. Peale 2 surakat, läksin ja tõin musta cobra välja. Ei hakanud enam muule tsirkusele (nagu möödunud aastal) aega kulutama. Cobra auku sisse ja rahu majas. Nüüd õhtul tegi mees teise pudeli tühjaks katuse alla - kohe rõduukse kohale olid nad ka ennast sisse seadnud. Nüüd peab vist cobra varusid täiendama minema:)
Ja nüüd õhtul - toterdan mina arvutitoas arvutis, kui mees elutoas hüüatab, et NOH, Kuidas sina siia said. Mõtlesin, et kutsikas ennast kuidagi altkorruselt üles nihverdanud - ta vahest teeb seda. Aga siis mees hüüdis, et otsi kalavõrk kähku välja. Nahkhiir toas. OH JAHH - hakkab peale. Eelmine aasta jäigi vahele. Aga meil on nö progress - igatsugused kunstipärased hüpped ja muu trall jäi täna ära. Proffessionaalselt võttis mees kalavõrgu ühte kätte ja ajalehe teise kätte - ja kinnipüütud see elukas oligi. Harjutamine pidavat meistriks tegema :) Aga igavesti naljakat häält teeb tige nahkhiir - ja tige ta raudselt oli. Puhises ja nakitses:)
Tema lasime kenasti õue lahti.
Ööseks peab vist kalavõrgu voodikõrvale panema. Kui eelnevaid aastaid meenutada, siis tuleb valmis olla.
Huvitav, milline elukas meid järgmisena proovile paneb.
Aga laupäeval sai käidud Nõrga talu lillepäevadel. Aitähh Thela kaasakutsumast! Oli ilus päev ilusas aias toredate inimestega.
