20. november

Tänasega kuulutan ma oma aiahooaja täielikult lõppenuks. Kuigi ei olnud plaanis täna enam aias mingeid töid teha, siiski otsustasin veel viimased lehed kokku riisuda ja paigaldasin ka eterniiditükid nendele, kes seda talvist vett eriti ei kannata. Korduvviljuvad maasikataimed, mis said ajutiselt pottidesse istutatud, said samuti aiast kasvuhoonesse taritud ja koos pottidega mulda kaevatud. Nendele peenra kaevamine jääb kevadesse. Või siis mõtlen neile mingid huvitavad kohad välja - pikk talv ju ees plaani pidada :). Aias ei taha enam üldse käia - mõned mutid on tõelise hävitustöö korda saatnud. Kõik on üles küntud, igalpool on mutimullahunnikud - ja kätte ka neid raipeid ei saa. Mul selline tunne, et kõik sibulad, mis ma sügisel maha panin, on kuskile mujale veetud ja kardan et paljud ka hukka saanud - eks kevadel paistab.
Tegelikult on mul kohutav talveigatsus kallal. See on mul küll elus esimest korda. Tavaliselt ma sügiseti ikka kevadet igatsen - aga täna tundsin kohe eriti tugevat talveigatsust. Ootan juba seda valget lund ja karget õhku ja külma. Suusatamist, lastega lumesõda ja kelgutamist ja lumerookimist ja siis hiljem kamina ees hõõgveini limpsimist :)). Tuleks vähemalt normaalne talvgi, ikka lumine ja külm, mitte porine ja vihmane.  Kui siin paar päeva lumemoodi asi maas oli, tundsin ennast juba tõeliselt hästi.

Aga selle sügismasendusest aitavad üle saada tubased õitsejad. Eriti rõõmustavad need, kes siin kodus on uuesti õitsema hakanud. Poest on hea küll tuua õiega taim, aga rõõmustab see, kui ta sind nii omaks võtab, et otsustab peale puhkust uuesti õitsema hakata. Mõned täitsa minu kasvatatud õied :
Kuukingad on  kõige lollikindlamad ja kergem õitsema saada:

Dendrobium nobile on juba natuke keerulisem frukt:

Ja vanda ajab ka õievart :). Kui ta mulle kingiti, olin ma täiesti kindel, et temaga ma hakkama ei saa. Aga hoopis pool aastat hiljem rõõmustab ta mind õiega. Loodan, et kõik ikka hästi läheb ja tal jätkub jõudu õis ikka avada ka. Mul pole õrna aimugi, milline ta tuleb :) Ma isegi selle vanda pärast kombineerisin taimelambi arvutitoa aknale :))

Ja nagu aias meeldivad mulle igasugused kirjulehised, nii ka toas. Maranta triostar - üks vähenõudlikumaid toataimi mu meelest. On nõus kasvama täiesti varjulises nurgas:

Mingi juudihabe, samuti vähenõudlik taim:

Selline näeb välja hetkel arvutitoa aken. Mees igastahes on juba alla andnud. Kui ta alguses prooviski toriseda, et terve aed on kapsaid täis istutatud ja nüüd on kapsad ka tubade aknalauad vallutanud - siis nüüd ta ainult ohkab alistunult. Täna ainult kommenteeris, et laelampe polegi enam vaja kasutada - vanamoor on enamus aknaid mingeid lampe täis toppinud - ja polegi muud valgustust vaja :))