Aga see jahedus pani mind lõpuks tegutsema. Terve suvi sai lihtsalt maha vedeletud jahedamat kohta otsides ja sügavalt imestades, et kuidas teised küll jõuavad. Kes kaevas ja kes ehitas ja kes istutas jne. Minul pani paljas mõttetegevus higi jooksma. Aga nuhh, kuna ma niisama vedeleda ei suutnud, siis vähemalt sai raamatutest tarkust ammutatud ja igatsugu plaane tehtud ja niisama mõeldud.
Aga kui nüüd nädal tagasi see jahedus saabus, siis vaatasin oma aeda, mis nägi tõeliselt jube ja hooletusse jäetud välja. Hakkasin siis ühest otsast vaikselt korrastama. Kuna mõned aastad tagasi HobbyHallist tellitud kõige suurem komposter jäi mulle ikka väikeseks. Ja see aianurk nägi tõeliselt jube välja - hunniks siin ja hunnik seal; siis saigi sellest nurgast peale hakatud. Ema juures jäi ehituse käigus üsna palju saematerjali üle - sellised praaklauad, millega muud teha pole kui küttepuudeks - need sai siis enda juurde koju taritud Ja siis möödunud nädalavahetusel klopsisingi siukse kasti kokku:
Keldrinurgast leidsin purgi vana värvi kah ja võõpasin ta üle. Sest paljas värvimata laud tundus võõrkehana. Nüüd vähemalt sai selle kompostimajanduse joonde. Aga muttidele mu töö kohe üldse mitte ei meeldinud. Kastide ette panin liivapadja peale betoonplaadid - et rohi vastu kasti ei läheks - jube vastik niita. Aga mutiraiped on tänaseks kogu liiva plaatide alt välja lükanud ja kõik näeb välja nagu seasongermaa. Nüüd pean neid plaate uuesti panema hakkama. Aga enne pean need tegelased kuidagi kätte saama.
Madalamasse kasti said lõpuks omale koha mitu aastat potis virelenud mesimurakad - neile käisin männimetsa alt hapumat kasvukeskkonda toomas. Kuigi mulle on öeldud, et meil nad ei taha viljuda - siis kummalisel kombel nad mul potis olles õitsesid ja viljusid küll. Aga kitsastes oludes ei saagi mingeid suuri marju oodata - aga eks elame-näeme.
Nüüd on aiale jälle tiir peale tehtud kõik rohitud, vanad äraõitsenud õied lõigatud ja aed hakkab jälle aia nägu minema. Täna alustasin ka kaevamistöödega - kindel siht on kõik potisvaevlejad kenasti oma kohtadele istutada. Kasvuhoonesse talvituma jääksid ainult mõned tited.
Vaatamata jahedusele või siis hoopis tänu sellele, on osa roose uuesti õitsele läinud:
Tema mul selleaastene uustulnuk - imearmas pinnakatja:
Ja järgnevatel aastatel kasavatan suvelilledest ma ainult takeeteseid. Ei võta neid kuumus ega padukas. Ei pea neid alalõpmata puhastama vanadest õitest ja pidevalt väetisekannuga kõrval passima. Mul nad mitmes konteineris - ja ausalt, ma pole nendega suve jooksul mitte midagi teinud - ei väetanud ega vanu õisi noppinud, ainult vett kallasin 2 x päevas. Ja kõik on täisõites ja lopsakad. Mida ei saa öelda petuuniate ja lobeeliate ja teiste suvikute kohta, kes ammu juba kompostihunnikus on. Lisaks on takeetestest veel hiljemgi kasu - ma hakin nad kõik rooside vahele ja segan mulda.
Jahedamate ilmade saabudes kolisin ka vesisalati mõned taimed õuest tuppa talvituma. Keldrinurgast leidsin ühe vana pisikese 10 l akvaariumi koos kõige töötava tehnikaga - seal neil peaks mõnus olema talve mööda saata.
3 comments:
Mul on ka roosid meeletult nuppe täis, nagu tuleks uus suvi otsa (mul poleks selle vastu midagi :). Pärissügisest ei taha veel mõelda. See Condilla on väga huvitava õiega. Aga selleks aastaks on rooside ja ükskõikmille juurdehankimisega kõik. Mul hakkab kaevamisest täiesti siiber saama.
Väga ilus kompostikast! Kolmas kast on siis mesimurakale? Minul on vaid üks kast ja teise meisterdan juurde, lihtsalt ei tea veel kas tänavu või kevadel.
Roosidest meeldis mulle see savoilane :D Aga tageetsed hakkida rooside vahele on minu jaoks uus ja huvitav. Mulle nad meeldivad ka, rohkem need, millel on väikesed õied. Paraku on tageetes absoluutne tigudemagnet.
Minu suvelillede lemmik on suutera, ise uuendab oma õisi ja talub kuumust ja vihma. Kui parasjagu ei õitse, siis on rohelisena ka ilus. On teine nii peenras kui ka amplis.
tore, et sa nii tegus oled, mina olen ikka nädalakese aia mõttes puhtalt logelenud.
Kastid on nägusad. Nii nagu kord Thela ütles, korras on ilus:)
Aga mina küll ei arva, et praegu sügis on. Lihtsalt see t-de kontrast on väga suur, aga mõnel aastal ongi suvel vaid praegused kraadid. Mitte üks puu ega põõsas pole veel ühtki lehte hakanud värvima:), meie sügis tuleb siis kui kukerpuud hakkavad välimust muutma.
Peale tageeteste peavad end suurepäraselt ülal kõik suuterad ja ka petuunia `Milliom Bells´ on väga ilus. Vaatamata kuumusele, tormidele ja vihmale oleksid need lilled nagu eile istutatud:)Ja ei mingit vaeva puhastamisega, ainult kasta.
Post a Comment