23.juuli roosid ja teised

Eilne päev ja tänane hommik olid jälle mega palavad ja kuumad. Peale Mirjami külaskäiku eile hommikul, viskas temperatuuri jälle kõrgustesse. Iga väiksemgi pingutus ajas lõõtsutama ja higistama. Ja siis mõned teevad selliste oludega veel aiatöid :D - Müts maha nende ees. Mina otsisin ainult jahedamat kohta ja iga natukese aja tagant uputasin ennast basseini. Ma vahetasin sealt isegi 1/3 vett välja - sest see supp, mis seal oli - see ei jahutanud ka enam. Aga õnneks üle elasime selle kuuma - nüüd täna lõunast läks juba täitsa inimväärseks see elu. Temperatuur langes 25-ni ja viskas isegi pilved üles. Nu jah lubas ju tormi ja tornaadot ja mida kõike veel. Suures uputuse ja tormiootuses, sidusin põõsaid ja kindlustasin natuke hapramaid taimi. Aga tutkit - ei paista seda tormi mitte kuskilt. Isegi tuuleõhku pole, rääkimata äikesemürinast. Vihmast ma üldse ei unista. Aga äkki on see vaikus enne tormi? Igastahes päris mõnus on hetkel.
Igaksjuhuks klõpsisin natuke pilte ka - kes teab, millal see torm kohale jõuab ja kas siis pärast üldse enam on midagi pildistada.
Kõigepealt Lillekasvatajale lubatud roosipildid:)) Kuigi päris raske on seeaasta roose pildistada. Kõigepealt see ere päike - ei lase normaalset pilti saada. Ja siis tundub mulle, et see päikesekiirgus on isegi roosiõisi kahjustanud ja kõrvetanud, kuigi roosid ju vägagi päikeselembesed. Ja see meeletu kuumus ja kuivus küpsetab õied väga ruttu läbi. Aga mõned pildid ikka klõpsisin nendest, keda sellel aastal veel pildipurki pole püüdnud. Ja osad sordid jäävadki seeaasta pildistamata, sest õied ei kannata fotoaparaati välja ja niisama nässakatest pole mõtet ka pilti teha.

Sahara - suht kehvake tänavu aastal. Aga küll ta kosub:

Verdunilt leidsin veel sellise õie anomaalia - huvitav eks:

Minu muljete järgi saidki kõige enam see talv kahjustada erinevad pinnakatte roosid.

Ka elulõngad on sellel aastal ikka väga nirud. Õnneks on elus kõik, aga osad ei hakkagi õitsema. Valge Daami õied on poole väiksemad kui normaalselt. Ainukesed, kes vohavad nagu igal aastalgi, on texase elulõngad - nendest teen siis pilti kui nad täisõites on.

Eelmisel aastal grupiõe juurest hamsterdatud pisike hosta. Kas see on hosta minor? Kas nendel on ka mingid sordid või ongi ainult liik? Igastahes hästi ilusa õievärviga:

Hoolimata sellest, et ma kevadel seda põõsast natuke tükeldasin ja jagasin, on ta ikka täies õiteilus:

See kellukas on mul eelmisel aastal meeletult isekülvi andnud - kõik kohad neid täis, nii et kui kellelgi soovi on seemikuid saada, andke aga teada - ma kõiki veel välja ei rohinud :)

Imearmas umbrohi - ma topin teda kõik kivivahed täis - müürilill:

Floksid on üksteisele otsa kasvanud - nii kui jahedamaks läheb, hakkan peenralaiendust kaevama, et saaks floksid hingata ja need kaks õnnetut pojengi kah potist välja.

Päikese intensiivsus on tänavu ikka meeletult tugev. Põõsasmaranatest polegi mõtet pilti teha - kõik on ühesugused valged, kuigi mul neid ikka ka mitmeid sorte on. Ainuke, kes oma kollase värvi on keansti säilitanud, on looduslik põõsasmaran

Kevadel külvatud mooni ja tilli segapudru :)

Ja nüüd päevaliilia. Ei teagi kas nutta või naerda. Tegelikult ajab naerma. Ju siis pole minu aeda ette nähtud sordipäevaliiliad. Alloleval pildil siis viimane sellest õnnetust 3-aastatagusest tellimusest. (või oli see juba 4 aastat tagasi). Igastahes ta siiamaani polnud õit näidanud - kasvatas ainult lehti ja on tänaseks moodustanud ilusa kena puhma. Ja kuna ma teda kevadel ähvardasin kompostihunnikuga, kui ta ei peaks ka sellel aastal õitsema - on ta nüüd tänavu kenasti õisi täis. Ja täna avanes esimene õis. Ilusal pildiga lipikul, mis juurikaga kaasas oli ja mis nüüd kenasti põõsa all on, on selgelt kirjas sordi nimi You Angel You - aga tegelikkuses on õis selline: Igastahes on nüüd minu mõõt lõplikult täis ja rohkem ma enam iialgi mitte kuskilt mitte ühtegi päevaliiliat ei telli ega osta, kui neil just õit küljes pole ja ta mulle väga meeldib - siis vbl teen erandi :)))