13.juuli

Koomaeelne seisund - nii vist võiks kirjeldada minu seisukorda viimastel päevadel. Kuumus on lausa tappev. Ma pole eriti kergesti higistav inimene, aga nüüd võtab iga väiksemgi liigutus vee jooksma. Mõnes mõttes on see kasulik ju ka - nu sellises kosmeetilises- et avab poorid jne. Aga see pidev kuumus võtab ikka võhmale küll. No mitte midagi ei jõua teha - täielik jõuetus. Meilid jõuan läbi lugeda, aga neile vastamine käib üle jõu :)). Pesupesemine - st must masinasse ja puhas kuivatisse ja siis kappi - on nii suur füüsiline pingutus, nagu oleks päev läbi maad kaevanud :)) Aga ma ei jorise - tegelikult on ju fantastiline suvi!! Eile hommikul kell 9 näitas auto kraadiklaas varjus 30 kraadi. Toa termomeeter näitas kell 14.00 31 kraadi. Meil maja ehitatud nii, et enamus aknaid on itta ja lõunasse - seega pidevalt päike. Aknad kõik pärani lahti ja kardinad ees, et tekiks natukenegi tuuletõmbust, mis paneks õhu liikuma. Elutoa lampide küljes olevad ventilaatorid töötavad täie võimsusega. Õues pole ju tuulelõhnagi. Täielik tuulevaikus ja kuumus. Hea, et õuetermomeeter kevadise aknapesu käigus katki läks - kui seda näitu vist näeksin, oleks veel hullem - nüüd ei teagi, mis see temp. võiks olla. :))
Küla on päeval nagu välja surnud - ei ühtegi hingelist kuskil. Täielik vaikus. Kõik istuvad vist keldrites :)) Ja õhtul umbes kella 7 paiku, siis ronitakse välja ja elu hakkab jälle käima aedades kuni pimedani.
Ega praegu ei saagi õues midagi teha enne kella 7 - siis võimlen voolikutega ja üritan umbrohust jagu saada. Kummalisel kombel taimed on janus, aga umbrohule ei tee see kuumus midagi - vohab üha uhkemalt ja lopsakamalt. Kasta üritan hästi põhjalikult iga õhtu erinevat istutusala, sellest igaõhtusest natukese sirtsutamisest pole erilist kasu. See suur äikesetorm, mis siit mõned päevad tagasi üle läks kastis aia ikka põhjalikult läbi ja väga suures veepuuduses taimed polegi. Tegelikult võiks veel üks siuke raksakas jälle üle käia - lööks õhu natuke selgemaks.
Aga taimed õitsevad jube kiiresti läbi. Roosid hoomikul avavad oma õiepunga ja õhtuks on see juba närbunud.
Aga vesiroosidele see kuumus meeldib, ei mäletagi, millal nad nii rikkalikult oleks õitsenud. Kuigi jah vesiroosidega mul selles mõttes kehvad lood, et kokku mul neid vist 10 erinevat. Aga sordinime tean vaid kahel. Kaks tükkis - roosa suureõieline ja valge on looduslikud; Osad vesiroosid on saadud teiste taimehulludega vahetuse teel, ja mõned, mis ise on ostetud - nendel ei ole paki sisu läinud kokku sellega, mis paki peale on kirjutatud. Aga vahet pole - mulle meeldivad nad ka ilma nimedeta. Olen ise neile nimed pannud.

Aga siin siis üks nimelistest - Fabiola:



Tema paki peal oli kirjas Aurora - peaks olema oranzikas- aga minu tiigist on täitsa tumepunane :)) Ja õiekuju pole ka see, mis Auroral peaks olema. Aga selline kena intensiivne punane - ja mulle meeldib ta sellisena kah:
Roosidest olid eile fotokõlbulikud: - nimed on pildi peal näha kui suuremaks klõpsata:

Üks mu tänavune uustulnuk. Ei saanudki ta intensiivset punast värvi pildile. Tegelikult otsisin kevadel just selle sordi seemneid, aga kuna kuskilt ei leidnud ja väljamaalt poleks 1-2 paki pärast mõtet tellida olnud, siis sai ta siit Juhani puukoolist ostetud.

Kukerpuu `Golden Rocket` õitseva kukeharja kaisus:

Üks mu lemmikutest suvelilledest - California magun - kunagi aastaid tagasi sai teda aeda külvatud - nüüd hoolitseb ta juba ise ma järelkasvu eest.
Ja hirmsasti meeldivad mulle need pisikesed nelgid. Sordinimesid ei tea, pärit on nad mingist segupakist ja ise külvatud mõned aastad tagasi:

Üks huvitav lauguline veel - Hair:

Liiliatega selline kummaline lugu, et möödunud sügisel sai nad ju omastarust kõik laiali jaotatud. Jätsin endale ainult mõned. Miskipärast on neid aga tänavu 2 x rohkem kui möödunud aastal ja kõik kavatsevad veel õitsema kah minna. Kõige tipuks on nad kummalisel kombel roninud veel tiigi juurde istutusalasse. Müstika, kuidas nad küll sinna said?

Esimesed liiliad:

Ja toas avas õied selline tegelane:

Pojengida mul vist ikka ei vea. Möödunud aastal olin ma hädas selle juurekaelapõletikuga. Selle sain vist kontrolli alla. Aga mis vaevab mu aia kõige esimest pojengi nüüd? Ma ise diagnoosisin ringlaiksuse. Aga kustkohast ta siis nüüd nii äkki siia aeda saabus? Nakatunud on ainult see Festiva Maxima, mis on siin aias olnud juba peaaegu 20 aastat. Eelnevatel aastatel pole seda nagu märganud. Ja teised vanemad pojengid kenasti terved. Ja mis siis nüüd teha? Väljakaevata ja tulle??? Ma uurisin ja puurisin neid tarku raamatuid - ja ei sanudki sotti, et mis see viirus siis õieti sellele pojengile teeb. Kasvu ta ei pärsi, õitsemist ei takista, õiepungade moodustamist ta ei takista, lehti ära ei kuivata - ainult lehed on siuksed kirjud. No mitte ei raatsiks seda suurt ja uhket põõsast nüüd tulle saata. Ja kust ma uue saan???

Ja arvata võib, et siis on ka teised pojengid ohus? Ma siin päris õnnetuke kohe:((Panin pildi ühest lehest kah. Kummaline on see, et nakatunud tundub olevat ainult pool põõsast ja mõned üksikud lehed - teine pool põõsast on terve:

Aga selle pildil vist ei ole viirus. See on nüüd kevadel Hansaplandist ostetud `Coral Charm`. Ise arvan, et kuna ta mul siiamaani potis alles istub, siis mõne toitaine puudus vist. Aga nu selle kuumaga ei ole mina küll võimeline kaevama: