Tuesday, 20 July 2010

19.juuli õhtu - nõelad ja hambad

Tänane päev oli super! Just selline mahe suvepäev - ideaalne. Auto kraadiklaas näitas kella 12 paiku küll 27 kraadi, aga puhus paras tuul ja võrreldes möödunud nädala põrgukuumusega, tundsin ennast nagu paradiisis :)) Tööisu tuli lausa tagasi. Õhtuks sai rohi niidetud, aiale rohimisering peale tehtud, istutusalad servatud. Oleks rohkemgi jõudnud, aga mõni tõrvatilk peab ju ikka meepotis ka olema :))
Niitmise ajal sain mingi nõelaja käest siukse litaka täpselt kõri peale, et võttis hoobilt oimetuks. Ei saanudki aru, kes ta täpselt oli, kas mesilane, herilane või vapsik - igastahes vängem kraam kui parm või sääsk, sest pilt kippus vägisi eest ära minema. Neelasin siis topeltannuse allergiarohtu ja olin paar tundi oimetu. Hea, et niigi läks :)) Homseks jääb siis niidetud rohu ja peenardest välja roogitud umbrohu kokkukorjamine ja kivide ümbruse akukääridega korrastamine. Pimedaks läks enne - käsikaudu sai kuidagi kasvuhoone ka ära kastetud. Aga oleks siis sellega see kena päev lõppenud. Istusin ja mõnulesin aiakiiges ja vaatasin oma puishortensiat, mille valged õisikud pimedas eriti mõnusalt särama löövad, kui maandus koju pubekas - pea lõhki nagu üleküpsenud redisel. Nemad olevat sõpradega ujumas käinud ja siis vees möllates oli üks sõber talle hammastega pähe kukkunud. No tere tore - kutt peaaegu 18 - aga mõistust ikka nagu kolme-aastasel :)) Õnneks midagi väga hullu polnud - pisike haavake - alguses tundus hullem, aga kui antiseptikuga ära puhastasin - väike naharibake oligi ainult lahti. Ei miskit hullu, aga peast ju alati tuleb seda verd hulgim. Seda unustasin küsida, kas sõbrale ikka hambad suhu jäid, eriti arvestades seda, et mu pubekas siuke puupea on, siis sõbral pidid hambad kas läinud olema või siis vähemalt logisema. Aga mehed on ikke ühed nõrganärvilised olevused küll. Vähemalt minu teinepool - igasuguste töödega saab hakkama, aga kui verd näeb, siis on näost kaame ja kukub minestama ja hädaldama. Sai siis tedagi tohterdatud. Selleks puhuks on meil nuusksool ikka ka kapis vanast ajast olemas. Vat siuke mõnus päev siis 19.juuli :))

6 comments:

Mariihen said...

See hammaste pähe löömise juhtum ajas kohe naerma - nii tuttav lugu. Aastate eest, mu poiste põhikoolipäevil helises ühel päeval minu töötelefon ja noorema poja klassijuhataja helistas, et poisil on pea lõhki... Et kiirabi oli kutsutud ja see oli pärast esmaabi andmist mõlemad poisid koju toimetanud. Mõtlesin siis ka, et midagi kole hullu on juhtunud - lõhki ju ikkagi... Hiljem selgus, et vahetunnis joostes oligi vanem poiss kukkudes oma nooremale vennale hambad pähe löönud. Tol hammustatul polnud muud häda midagi kui vaid hirmusasti jooksis verd sest haavast. Ta oli siis ka mõelnud, et ega vend nüüd hambaid ei murdnud (kah selline kõva pea ju).... Vot selline lugu meenus.

Nodsu said...

Heh, vat nendest meestest ei saa mina ka aru, mul samasugune "nõrguke" :). Võta nüüd kinni, kas see on looduse poolt antud või neil kuidagi külge kasvatatud.

MUHEDIK said...

Oh kui kahju, et eilne tõeliselt mõnus päev Sul sääraste "vürtsidega" pikitud oli. Ja tavaliselt tulebki kõik korraga. Olgu see siis hea või halb.

A minu oma ju ainult verega tegelebki, vähemalt teda ei pea seepärast küll tohterdama:)

Eve Piibeleht said...

Pea- ja jalahaavadest tulebki hullult verd. Ja mis täiskasvanuks saamisse puutub, siis lugesin hiljuti intervjuud kogenud vetelpäästjaga, kes ütles, et kogu oma tööea jooksul ei mäleta ta ühtki naist, kes oleks pea ees vette hüpanud, mehi aga ei jõua kokku lugeda.
Ja selleaastased putukad on kohutavalt õelad ja mürgised. Ma pole tükil ajal hammustajatega nii hädas olnud.

isehakanud lillekasvataja said...

Hea et korda sai selle putukaga! Jube tunne võis olla!
Aga see hambad peas... oijahh, lapsevanema rõõmud. Ma kah antiseptikuid ja plaastreid ostan ikka hulgi. Kord apteegis üks mutike vaatas altkulmu ja ütles, et ega neid edasi müüa ei tohi. Ma selle peale, et mul kulub omalgi ära, mul kolm last. Selle peale ahastati, et ega see normaalne ole, lapsed kogu aeg katki, et kas keegi peksab? Ohh. Ei jõua siin ilmas iga inimese meele järgi olla. Ma siis ilusasti naeratasin ja ütlesin, et peksab jahh. Et ise peksan. Pole muud teha.

Köögikata said...

Juhtub! Hea, et nii kergekujuliselt.