Sunday, 16 May 2010

16.mai

Ma olen ikka üks lootusetu juhtum küll. Kuhu siis jäi minu lubadus, et ei mitte ühtegi uut enam?
Kolmapäeval viisin ema Põltsamaale roose ostma. Ja kuna juba sealkandis sai oldud, siis mõtlesime, et hüppame Luualt ka läbi. Ja muidugi puukoolist. Ja muidugi ei tulnud ma sealt ära tühjade kätega:
Thuja occidentalis `Filiformis` harilik elupuu:
Salix caprea `Kilmarnock` raagremmelgas. Eriliseks minu silmis teeb ta see, et ta pole poogitud, vaid pistikuga paljundatud. Meil kaubanduses on nad kõik kõrgele poogitud. Kuigi ta on paju, mis peaks ju kergesti juuri alla võtma, siis raagremmelgas ei taha kohe mitte kergesti juurduda. Aga nüüd saan ma teda ise kujundada, et temast siuke mõnus mütsakas kasvaks. Mõnus - mulle meeldib niimoodi neid suunata ja nendega mängida. Ja ega Põltsamaaltki tühjade kätega saanud ju ära tulla. 2 Tommeliset pugesid iseenesest autosse. Aga nemad ei lähe arvesse, kuna tegelikult olidki nad mul plaanitud aiavaase kaunistama:)
+ siis saabus mu aeda ka ammuotsitud valge monarda. Tänud grupiõele, kes neid seemneid külvas ja siis mind ka meeles pidas:)

Aga kodus sammub kevad ikka suurte sammudega edasi. Õnneks polnud täna nii palav kui eelnevatel päevadel. Andis ikka teha ka midagi. Kasvuhoonesse sai uus turbakiht peale veetud ja läbi leotatud. Homme leotan veel, siis saab ülehomme juba tomatid oma kohtadele istutada ja arbuusid.
Täna nägin esimest pääsukest. Ja murelid läksid õitsema:


Tulbid ja nartsissid trotsivad vapralt seda kuumust ja ei ilmuta väsimuse märke. Kevadmagunad õitsesid küll 2-3 päevaga läbi.

See üks mu lemmiktulpidest. Kahjuks kunagisest suurest laigust on järgi jäänud ainult üks. Kas süüdi on hiired, mügrid, külm või mingid muud tegurid - ei tea. Sügisel peab kindlasti seda värvi juurde hankima:


Teine lemmik värv( pildil ei tule kahjuks see õige lillakas toon esile):

Sügisel kuskilt supermarketist odavast lõpumüügist kaasahaaratud segupakk:

Tiigis seeaasta rõõmustavad mind ubalehed. Esimest korda - eelmisel aastal polnud ühtegi õit. Seeaasta on neid hulgim kohe:

Tiigi kaldal maiustavad sipelgad liivpaju õites:

Ainukesed priimulad, kes minu aias aastate jooksul on kenasti vastu pidanud ja paljunenud. Kunagisest naabritädi poolt üle aia visatud väikesest tuustist on kasvanud:

Esimene maasikaõis (jälle ei õnnestunud õiget värvi saada - ta peaks ikka kordi tumedam olema):

Äädikapuu esimesed lehed:

V
Viinamari:
Lisaks tigudehordidele, kiusavad mu tulpe veel keegi/miski. Peab vist need sibulad välja kaevama ja põletama?
Ja lõpetuseks üks pilt, mis jääb järele laugust. Ja ausõna, ma olin tund aega varem selle ümbruse kõik puhtaks teinud. Aga siis tuli väike sabin vihma ja peale seda nägi see vaene lauk välja vot selline:

Kust kohast nad nii kiiresti välja ronisid - pole õrna aimugi.

Täna õhtu lõppes jällegi tigude küpsetamisega Mirjami moodi :D

7 comments:

Köögikata said...

Kle, Sul on paju tiigi kaldal...räägi mulle, kas lehed tekitavad tiigivees probleemi, milline paju ei ajaks juurevõsusid jne? Ma tahaks omal selle suure tiigi kaldal peaaegu surnud pukspuu hoopis ühe leinapaju laadse puu vastu vahetada.

MUHEDIK said...

Ütlesid õigesti, et varsti õitsed samamoodi kui mina:)On ju ilus! Minu vahupuud juba lõpetamas:(

Ühes oma eelmises postituses küsisid selle raudvitrioli järele. Ega teda vist praegu enam ei saagi kuskilt, aga aiaärides on olemas uued preparaadid, mis ka seda sisaldavad, ei tapa taimi ega kalu ja on päris tõhusad. Algul teevad vee siniseks, mõne aja pärast tiigivee normaalne värvus taastub.

deia said...

Muhedik, ma oma eelmise postituse just sellepärast ära kustutasin, et hakkasin endas kahtlema.
tee mulle palun puust ja punaseks, et mulle see lõpuks meelde jääks - mis see õige siis on kas vasevitriol või raudvitriol?
ja kas vasksulfaat on sama mis vasevitriol ja raudsulfaat sama, mis raudvitriol?
Vasksulfaati ja raudsulfaati olen küll kohanud müügis.
Uhh ma ikke nii tumba, et endal ka häbi kohe :))

deia said...

Köögikata - mul tiigikaldal sellised pisikesed pajud, kes oluliselt eriti lehti ei aja. Punapaju Nana, liivpaju, nüüd siis ka raagremmelgas.
Ja nemad ei aja ka juurevõsusid.

Aga neid lehti lendab tuulega ka kaugematelt puudelt.
Kui sa tahad suuremat paju, siis mina soovitaks Salix ×sepulcralis (Salix alba 'Tristis' × Salix babylonica). Mul temast pilt ka siin blogis möödunud sügisel.
Või siis ka see keerdusokstega paju (uhh nimi ei tule praegu meelde) Aga nad mõlemad võivad karmimatel talvedel maani maha külmuda, aga hiljem jälle taastuvad. Samas selle aasta talv ei teinud sellele keerdusoksalisele midagi.

elfriide tramm said...

jessas, sa vist elad ka ikka kusagil lõunamaal. puha maasikad ja viinamarjad...

arbuus on üks asi, millega minul kohe ei vea. ma olen üritanud seda sugar baby't kasvatada juba mitu aastat - kord seemned ei idane, siis idanevad, aga miskipärast annavad kõik otsad, kord läheb meelest ära (nagu sel aastal). üks igavene rist ja viletsus. pistsin siiski eile seemned mulda, kui tuleb, siis tuleb ja kui ei tulem, siis ei tule,

köögikata - mulle hirmsasti meeldib see keerdoksaline pajuline, mis muhedikul väikese tiigi ääres kasvab. sellist ma pean plaani kindlasti ka endale hankida.

MUHEDIK said...

Õigus, need sulfaadid ongi vitriolid:) Ja tiiki käib raudvitriol, aga sobivad ka need tänapäevased poesegud.

Selle keerdusoksalise nimi on Salix integra-flexuosa. Ta on väiksema tiigi ääres atraktiivsem kui sepulclaris (mul on mõlemad), kasvult madalad, aga laiuvam. Paar korda on ta mul maha külmanud, aga kui kännule lõigata, siis taastub mõne kuuga. Kui jätta lõikamata, siis läheb kauem.

Mis nüüd üldse puudesse puutub, siis tiiki polegi mõtet rajada neist väga kaugele, sest tiigivesi vajab veidi jahutamist südapäevase kuuma päikese eest. Ja lehed saab väga hästi peenesilmalise kahvaga kätte enne kui nad põhja vajuvad.

deia said...

tänud, Muhedik! Kiman nüüd poodi raudsulfaati ostma. Need spets kemikaalid on nii kurramuse kallid ja eelnevatel aastatel olen neid ka sinna tiiku uhanud - nähtavat tulemust pole nad küll andnud. Proovin nüüd selle raudsulfaadiga - see kordades odavam.

Köögikata ja trumm - kui teid peaks see salix sepulcralis huvitama, siis tundub, et mul võtsid mõned oksad, mille ma möödund sügisel Luualt haarasin, juured alla. Ja kui nad tõesti peaksid kasvama minema - siis sügisel võite mu käest saada.
Selle keerdusokstega paju oksi võin ka anda, aga need peate ise mulda toppima juurduma :)