Friday, 14 May 2010

14.mai jutus ja pildis

Täna tundusin ma endale ikka üks tõeline viripill. Paha siga-mitu viga, nagu mu vanaisal ikka kombeks oli öelda. Alles mõned päevad tagasi ma kirusin seda külma - nüüd siis sain, paras mulle. Nüüd kirun seda kuuma :D. Aga täna näitas aknatagune kraadiklaas varjus 28,5 kraadi. Harva kui kesksuvelgi sellist kuumust teeb. Ja ei suutnud mina sellise kuumusega ennast liigutada - istusin ja passisin jälle niisama. Vahepeal käisin toas jahutamas ennast. Aga mis siin ikka viriseda, ega see ei muuda miskit.
Igaaastased sõbrad jälle platsis. Täna tulid sellise hooga, et kui tiiki maandusid, lõid lained suure kaarega üle kallaste ja vesi läks lausa vahtu. Mulistasid seal tükk aega ja keerasid mõned vesiroosi potid pikali - mul oli tükk tegemist, et neid jälle püsti saada. Üldiselt mul vesiroosid näitavad kõik elumärki. Vaikus on ainult kollase vesiroosi juures ja Muhedikult saadud vesiroosist ei ole ka kippu ega kõppu.
Ma olen siin viimastel päevadel üritanud talvekahjusid kokku lugeda. Ja ega neid märkimisväärseid ei olegi. Roosid on kõik elus - viimne kui üks; Kõik puud ja põõsad ka. Isegi need, mida hellikuteks peetakse. Hostad pistavad ka kõik järgimööda oma ninad välja. Osa tulpe on kadunud ja osa tulpe on hiired vedanud hoopis teistesse kohtadesse. Kõige kummalisem lugu on aga liiliatega. Ma tean raudselt, et tiigi juures olevasse istutusalasse ei ole ma kunagi ühtegi liiliat pannud - millegipärast tärkab neid sealt nüüd hulgim.
Sügisel tõstsin oma karulaugud teise koha peale - sellel kohal peaks jaapani ülane nüüd olema. Aga nemad hoopis otsustasid, et neile meeldib see koht ikka ka väga:
Need topin kõik potti ja viin Mirjami värava taha :) - ise tahtis.

Ja karatau lauk on ka usinalt järglasi tekitanud. Need kõik saadaval - kui kellelgi huvi on, andke aga teada:
See kuumus ei mõju hästi kevadlilledele. Kevadmagun Multiplex alles hakkas õitsema, nüüd aga juba pudiseb. Sellest on hirmus kahju, eelnevatel aastatel sai tema õisi ikka tunduvalt kauem imetleda:

Veel mõned praeguse hetke õitsejad:







Aga nüüd võiks mõne kraadi võrra ikka jahedamaks minna. Muidu jäängi öösiti rõdul istuma ja ööbikulaulu kuulama. Sest päeval on liiga palav, et õueolemist nautida. Pole kunagi selline päevitaja tüüp ka olnud, et võtan teki ja viskan päikese kätte pikali.

7 comments:

isehakanud lillekasvataja said...

Elu nagu Vahemere ääres! Toimetad hommikul ja õhtul, päeval aga pead siestat.

Hiline said...

Oeh, ole ikka helde ka teistele jagamaks, egas mina neid kõiki süüa jõua :)))
Aga see palavus teeb ka tulpidele liiga, mul juba kõik kaufmannid ja fosterid ära õitsenud.
Pardid super! "aiakaunistused" :DDD

MUHEDIK said...

Pardid on jah lahedad, meil naabri tiigil isegi üks paar vist sätib hauduma.
Ja päevase palavuse eest tõmban ma rulood maha ja istun toas - ongi siesta aeg. Virisen samuti.
Neid karulauke tahtis vist Thela kah.

elfriide tramm said...

karulauke võetakse trummlandias ka lahkesti vastu :)

elfriide tramm said...

ja meite kraavis amüseeris ka üleeile õhtul üks pardipaarike. päris lahe :)

Köögikata said...

Nonii, ma nüüd lootusetult hiljaks jäänud oma tagasihoidliku karulaugusooviga...kui saaks ühe mugulakesegi. :o)
Aga oma tiigi pardid on ju superlahe.

deia said...

Ehh Thela käis ükspäev mul külas, oleks ta siis kasvõi maininudki, ma oleks talle kohe nad kaasa surunud.
Trumm ja Köögikata, ma panen teie jaoks neid ka potti siis - sealt jätkub kõigile.

Aga pardid meil ainult kevadeti, hiljem kaovad kuskile ära. Aga väga julged on nad küll. Minul käivad kannul nagu kutsikad ja kui röövliplika kuskile jookseb, siis nemad ka kohe padinal järgi. Penilasi nad ka ei karda. Penidel viskavad nad vahest üle, siis ajavad nad minema - aga nemad teevad väikse lennutiiru ja jälle tagasi.
Minu pärast võiksid nad jäädagi siia - aitaksid tigusid hävitada ehk.