Thursday, 2 July 2009

02.06.08.

Kuum on - oi kui kuum. Päeval ei suuda muud teha kui liigun sünkroonis päikesega - mina ühelt poolt puud ja tema siis teiselt poolt. Peaasi, et kokku ei saaks :D
Kõik kuivab - õhtul jälle võimlen voolikutega. Kõike ei kasta - roose näiteks kastan ainult iga 4 päeva tagant, aga siis väga korralikult. Aga kasvuhoone, herned, maasikad ja vaarikad tahavad iga õhtu vett saada, lisaks veel ka mõned püsikud, kes selle kuumaga ikka väga sorgus on. Plika istub kaelast saadik basseinis ja tal lõbu laialt. Lasime suurest ujumisbasseinist vett vähemaks - nüüd vesi tal õlgadeni ja seal ta siis müttab. Enne oli vesi ülepea. Aga las olla ennem selline kuumus kui pidev vihmasadu. Peaasi, et kaevust vesi otsa ei saaks - meil õnneks oma puurkaev. Kui peaks mõnele veefirmale vee eest maksma, siis oleks vist küll pankrot.
Aga klõpsasin mõned pildid kah. Rooside aeg on käes. Iga päevaga järjest rohkem ja rohkem, kõiki pilte siia ei panegi, muidu hakkan eelmise aasta postitusi juba kordama. Aga küll lõhnab, eriti õhtuti- siis jääkski terrassile istuma ja roosilõhna sisse hingama.
Flammentanz 3.aastal:
Summer Song - Hästi huvitava värvitooniga. Vot ei ole nii spets fotograaf, et selle oranzika tooni pildipurki püüda oskaks:
Falstaff - Ka väga huvitava värviga õis - lillakas punane. Jälle ei tule see õige värv pildipeal välja:
Pur Caprice - Ka omapärane roos. Puhkedes säravkollane, vahepeal muutub rohekaks ja siis lõpetades on roosa:
Mr Lincolni sügavat värvi ja suurt õit ei õnnestunud ka saada tõetruult pildile.:Aga aitab küll roosidest. Niikuinii ei õnnestu saada neid õigeid värve ja seda lõhna siia blogisse. Kel huvi võib tulla kohapeale vaatama.
Minu Butter and Sugar hakkas ka lõpuks õitsema:
Ja natuke hollandi iiriseid (Iris ×hollandica ). Panin nad sügisel prooviks maha, et millised nad siis on. Täitsa armsad, aga siberlaste vastu ikka ei saa.

Natuke laukusid:

Ja oma lodjapuutitest (Viburnum lantana) ei saa ka ikka mööda minna. See üks huvitav põõsas - igapäev on ta erinev. Tundub, nagu lehed vahetaksid kogu aeg värvi - kord on nad rohelised, kord kirjud, kord kollased. Ja teinekord on nii, et hommikul on põõsas ühtemoodi - õhtuks on hoopis teist nägu ja järgmiseks hommikuks tal jub jälle uus nägu ees. Ootan põnevusega, milline ta suurena välja hakkab nägema. Aga kui vaadata, kuidas ta kasvu viskab - siis arvatavasti järgmine aasta annab juba peris suure põõsa mõõdu välja:

5 comments:

Kadakas said...

Roosid on väga ilusad sul ja muidugi teised lilled ka, aga mis laugud on see esimene ja kolmas?

MUHEDIK said...

Roosid on ilusad ja see lodjapuu eriliselt põnev puu.
Neid hollandicaid ja xiphiume olen proovinud, aga ei taha enam ammu tegeleda sibulatega, mida peab igal aastal üles võtma.

isehakanud lillekasvataja said...

Huvitav.
Mul ainult üks potiroos õitseb ja hollandi iirised on alles nuppus. Minu meelest elan ju mina rohkem lõuna pool!

Hiline said...

Tead, see Robusta mul ikka väga meeldib. Eks üritan siis juhanist seda siis neljas kord saada, muidu mul aed varsti võrratuid topeltõisi täis ja Robustat ikka ei ole :DDDD

Aga vot see viimane lauk huvitab mindki, kui suure tutiga ja kui kõrge?

Aga roose on imeilus teiste aias imetleda :)

deia said...

Panin nüüd laukude piltidele kah nimed peale.
Esimene on purpurpunane lauk Allium atropurpureum; kolmas siis Allium multibulbosum ( eestikeelset nime ei leidnudki)
ja panin ühe laugupildi veel juurde Allium rotundum subsp. rotundum ümar lauk.
Hiline homme mõõdan su jaoks - täna enam ei viitsi õue minna :D- pime ka juba ja sääsed ja kihulased söövad. Aga see valge on omapärane jah.
Muhedik - ma panin need hollandi iirised sügisel juba maha - talvitusid õues - viskasin mõned kuuseoksad ainult peale. Ja ma ka seda meelt, et ei viitsi sellistega mässata, mida peab sügisel ülesvõtma. Ainult gladioolid mõned on vanast ajast. Ja need hollandi iirised kavatsen jätta kah maha - kui jäävad ellu on hea, kui ei jää - nu eks siis vaatame miskit muud.
Hiline - minu robusta pärineb Ojasalult Rosmakorist - vot ei usalda seda Juhanit enam. Rosmakor minu teada müüb ka posti teel