Nu putukateadlased - öelge mis elukad need on, kes praegu õhtuti aias ringi põristavad. Hääl on nagu väike helikopter paneks kõrva äärest mööda. Ja just õhtul. Päeval neid pole. Esimest aastat näen neid. Välimus on siuke hele hallikas-pruunikas. Päris koledad näevad välja. Ja jubedalt põrisevad - õhk on põrinast paks, kui nii võib öelda. On need elukad ohtlikud - kas nad hammustavad, nõelavad, torkavad või närivad midagi?
On ikke häda - kui sääsed ei söö, siis ajavad sind pisikesed helikopterid taga. Mina igastahes põgenesin tuppa. Kurramus ei lasknud rahulikult rõdul ka istuda. Selline tunne oli, et nad kõik tahtsid mind maandumisplatsina kasutada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
7 comments:
Kardan, et Sa eriti õnnelik ei ole kui mu oletus täppi läheb - juulimardikas
http://www.gardenia.ru/pages/vribol_006.htm
Ei anna enam otselinki panna :(
Artikli pildil kas nr.3 (juunimardikas) või 5 (juulim.), ühtmoodi nad kõik närivad lehti ja vastsed puujuuri
Nii tänud Hiline, teeotsale juhendamast! Juunipõrnikas Amphimallon solstitiale
Nüüd pean välja mõtlema, kuda neist lahti saada. Neid oli ikka kurramuse palju küll. Muru sees ja tuhkpuuhekis ja roosipõõsastes ka põrisesid. Ma ei saa ju ometi tervet aeda mürgitama hakata. Ja kust kohast nad siia said? eelmistel aastatel pole näinud. Maipõrnikaid on ka seeaasta jube palju - eks vist soodne talv oli neile.
Issand jumal!
Mul vist üritas paar aastat see va number 5 vai 4 pesitseda. Mürgitamine talle ei mõjunud (a kes teab, äkki selle tõttu ei munenudki eelmine aasta), korjasin niisama ära. Eelistas valgete õitega taimi, mairoos, floks. Korjasin purki, kuivatasin ära, tegin leotise ja pritsisin sellega veel(sügisel). A mis mürki ma kevadel neile uhasin, seda ma küll ei mäleta. Katseta neid seebilahuseid ehk?
Meil lendasid nad ka eile suurte hordidena, nii need juuli- kui maipõrnikad ja kogu terrassipõrand ja lehtla oli üks suur maandumisplats. Inimest ei ründa, aga heledad lilled närrivad küll ära.
Kullakesed, need põrnikad ise oma lehenärimisega on jäämäe ülemine osa. Suurimat kahju teevad nende maa asse elutsevad vastsed, kelle arengutsükkel on 4 a. ringis. Munevad kobedasse mulda või kompostihunnikusse, mida parem ja kobedam muld, seda rohkem neid igasugu põrnikaliste vastseid võib elutseda. Ja vot need kuramuse maa sees olevad vaglad võivad aias ikka väga suurt kahju teha, närides puukeste, põõsaste ja muude taimede juuri.
Nagu ma öösi vene saitidelt lugesin, olevatki viimastel aastatel neid jälle massiliselt siginenud (sellist massilisust esineb periooditi aastakümnete takka), mürgitada neid ei saa, mürk teeks hoopis suurt kahju mullas elavatele kasulikele elukatele, neid "vaklu" kahjustamata, lohutadakse, et küll loodus ise nende kahjurite massilisust reguleerib. Suur kasu on hoopis pidevalt maad kaevates-kobestades need põrnikavastsed välja korjata ja hävitada, kompostihunnikuid sagedamini ringi kaevates ja ka võimalusel puude ja põõsaste juurte juures nn kaevetöid tehes vastsed kätte saada ja hävitada.
Ise nende paharettide laastetöö korra 80-tel läbi elanud kui majaümbrus pea poolemeetrise hea ja paremaga pinnatud sai ja puid-põõsaid aed täis istutatud jäin nii mõnestki ilma, sest vastsed närisid noortel puudel-põõsastel juured ära. Minu kahju oli veel väike (tänu sellele, et kanad puuaias vabalt siblisid), aga kurb oli vaadata, kuidas naaber kevadel oma paarikümmnest noorest viljapuust pooled kuivanult nagu tokid maa seest välja tõmbas, juuri polnud nagu ollagi.
Praegu mul nii suurt ohtu ei ole, maapind tihke, enamus puid suured ja seisvat kompostihunnikut ka pole ja mutid ning linnud hoiavad suuremad kahjud ära, kuigi ka nende (eriti muttide pahandusi) just hea meelega ei talu ja kirun neid taga
Post a Comment