Saturday, 28 March 2009

Kaua võib

Mõnikord on tunne, et keegi kuskil teeb kõik selleks, et katsetada sinu murdumispunkti ja vastupidamisläve. Alles oli poiss pikalt haige - ühest viirusest paranes, teise üles korjas. Kodu nägi välja nagu laatsaret ja mina tundsin ennast halastajaõena. Kiitsin mõttes röövliplikat, et ta nii tubli on, et terve talve jooksul ainult 1 x kerges nohus. Aga liiga vara vist kiitsin - täna maandus vaeseke lasteahaiglasse tilgutite alla - kahtlus: pimesool. Ja kuna intensiivi vanemaid ei lubata - saadeti mind koju küüsi närima. Nüüd istungi siin arvuti taga ja et mõtteid mujale viia- kirjutan nutulaulu. Kogu aeg silme ees pilt väiksest tüdrukust, kes proovib hästi vaprat nägu teha, samas kui tegelikult tahaks suure häälega nutma hakata. Õnneks on seal väga väga toredad õed. Ja nad ei tundu üldse kurjad olevat, kui ma iga tunni aja tagant helistan. Ma üldse olen vist siuke nõrganärviline - pabistan rohkem. Ja tegelikult on lapsed väga vaprad ja tublid ja üritavad oma vanemaid lohutada. Poisil on tehtud 3 operatsiooni - nendel kordadel olen opiajal lihtsalt istunud pisaraid valades haigla ukse taga ja närviliselt suitsu kiskunud. Ja kõigil kordadel on poiss mind pärast lohutanud ja öelnud, et pole asi nii hull miskit, samas kui mina olen olnud närvivapustuse äärel. Nüüd hakkab plikaga sama lugu pihta või - adenoidiopi on ta juba 2 a tagasi üle elanud; nüüd siis pimesool.... Ja kõige hullem on see, et ma tunnen ennast nii abituna ja see, et ma ei saa olla tema kõrval, et ta on seal üksinda võõraste keskel.
Ja kevad ei taha ka tulla - täna on terve päev lund ja miskit muud ollust taevast sadanud.

5 comments:

Anonymous said...

Ole tubli! See op käib kähku. Küll juba varsti saad ilusa sõnumi, et kõik on ok ja tütar puhkab pärast oppi.
Hoian Sulle pöialt, et see võimalikult kiiresti käiks! Ta on Sul ju tubli tüdruk!
Lillekasvataja

Anonymous said...

Ja Su tütrele hoian ka pöialt!!!!
Lillekasvataja

MUHEDIK said...

Oh, Deia! Eks emadel on ikka valus kui lapsed haiged on. Aga see pole tõsi, et Sa aidata ei saa. Sa oled seda juba teinud- Su tütreke on haiglas heades kätes. Teda turgutatakse ja kosutatakse. Ja noored organismid on head paranejad. Muide, mida varem tüdrukutel see pimesool välja lõigatakse, seda parem neile tulevikus.
Ja kui Su lapsuke narkoosist ärkab, ootab ta Sinu naeratust, tuge ja turvalisust aga mitte näritud küünte ja äranutetud silmadega hädapätakat.
Kõik läheb ju hästi! Ole vapper ja paku seda ka oma perele.

Hiline said...

Oh, kalli-kalli Sulle ja mu lemmikpiigale. Olge vaprad, asi paistab alati hullem kui tegelikult, ise lähen ka maru närvi.
Emad pididki olema sellepärast emad, et pabistada ja vesistada (see ühe mu poja sõbra ütlus) Ise ka närvis kuigi mu pojake juba neljakümnendates ja koer on ju koer - istusin ka täna öösi köögipõrandal koera seltsis, ei teagi, kumb kummale toeks, aga täna hommikul mul pole küll vajadus käsi ja nägu pesta - kõik lakuti ikka mitmeid kordi üle :))).

Eve Piibeleht said...

Hoian kõvasti-kõvasti pöialt, küll läheb kõik hästi. Ja eks need tervisehädad käi ikka mööda inimesi, mitte mööda kive-kände.