Täna hommikul oli mul selline ehmatus, et tudisesin ikka pool päeva takkajärgi. Nu mis tunne teil on, kui lööte hommikul unised silmad äratuskellahelina peale lahti ja teid jõllitab tikutopsisuurune must ja karvane monstrum. Vot just siuke elukas mulle voodi kohalt laest otsa vaatas. See röögatus, mis minust tuli - kostus kindlasti Õismäele välja, kui mitte kaugemalegi. Imestan, et naabrid politseid ei kutsunud - et koduvägivald või miskit sarnast. Ja hea, et mees infarkti ei saanud selle kisa peale :D
Terve elu olen jälestanud 2 asja - ämblikke ja madusid. Nu nüüd aastatega olen ämblikega isegi suht ära harjunud - igatahes ei jookse enam kabuhirmus minema - nu aga see isend võttis ikke värisema küll. Ja kui veel mõelda, et ta kindlasti patseeris seal toas ikka pikalt ringi ennem kui mu vaatevälja sattus ... prrrr. Pool päeva käisin nagu lollakas ringi ja vahtisin lagesid, et äkitselt on kuskil veel mõni. Ja kogu aeg oli tunne, nagu jõllitaksid 10 ämbliku silmad mulle kuklasse.
Igastahes seadsin ma mehe fakti ette - et kas mina või see elukas - ja ma olin tõsimeelselt valmis kiirkorras koti pakkima ja välja kolima ja mitte ennem naasma, kui õhk puhas on. Mees leidis, et odavam on ämmelgas välja kolida:D

Aga see ehmatus oli tegelikult vist päris hea - äratas mu sellest talvetardumusest üles. Igastahes tuli mulle tunne peale, et peaks vist külvama. Teiste blogidest muudkui loen, et kes külvab ja kes juba pikeerib.
Katsetasin siis esmakordselt ka selle kookose ära. Päris huvitav- kuda välja kukub. Küsimus suurele ringile - kas siis kui taimed tärkavad, oleks vaja kohe nõrka väetist andma hakata?
Suht rumal selle koha pealt, sest mulda kasutades, pole ma kunagi noori taimi väetanud.
Aga jah nüüd minulgi 4 sorti tomatit külitud ja arbuusid ja maasikad ja punased takeetesed ja miskit oli veel vist. Ainuke värk, et ma ei kujuta ette, mis siis saab kui nad kõik üles tulevad. Ma ennast juba tean, et kui pikeerimiseks läheb, siis ei raatsi ühtegi taimehakatist minema visata ja pikeerin kõik ikka ära. Ja siis olen kindlasti hädas, sest kuhu ma need taimed kõik panen? Ja jumal teab, millal kasvuhoonessegi sellel aastal saab - see ju pooltest klaasidest ilma ja puhta klaasipuru täis.

Siiagi on kohale jõudnud sookured. Kuldnokki kuulsin/nägin. Ja ma ei tea, kas see oli meelepete, aga minu meelest kuulsin ka lõokest. Ja loomulikult on kohal ka sõber linavästrik - tea kas valib juba akent millega võitlusse jälle asuda?

Kena kevade jätku kõigile!

Toetus Tuhala nõiakaevule!!

Mina andsin allkirja - andke teie ka!
Tuhala nõiakaevule appi

Ma olen küll poolt, et maavarasid tuleb kasutada, aga tehkem seda mõistlikult! Nii kahju kui inimesed ei saa aru sellest, mis on tõesti unikaalne ja kipuvad kohe kõike rikkuma. Aga ju siis rahanumbrid nii suured, et varjutavad kaine mõistuse. Kahjuks.

Üllatus

Täna potsatas mu meilboksi sibullilled.com kataloog. Ja kuda see Trumm nüüd täpselt ütleski: uisaprse! pardon my french! - no on ikke hinnad!!
Ja kuigi mõned tundusid vägagi ahvatlevad olevat - siis tuginedes oma varasematele kogemustele, kui see seltskond veel teise nime (Sunwalk) all oma kaupa müüs, siis nende käest tellida küll ei julge. (viide minu nutulaulule päevaliiliatega). Ja eriti veel selliste hindadega ei tahaks alt minna.

Ja Muhedikult saadud Lagodehhi pojeng seal kataloogis täitsa olemas ja siukse hinnaga :O - Muhedik - sa oleks võinud mind möödunud aastal ikke tõsiselt koorida :DD

Vat just siukse lumehangekese keerutas viimane tuisk meie garaazikatusele. Kõrgust ca 2 m. Silma järgi mõõtes ca 20 kanti. Pildil on küll pool ainult järgi. Teise poole viskasin eile katuselt alla. Täna siis oli käes selle kord. Kui arvestada lume keskmiseks erikaaluks 400kg/m3, siis järelikult 8 tonni seda WFS sai 2 päevaga ümber liigutatud. Jube töö. Ja nagu kiuste on meespere alates pubekast ja lõpetades vanaga ennast kenasti haigeks suutnud. Ja kui mehed haiged on - siis nad ju kohe surevad. 112 peab telefonis valitud olema ja igaksjuhuks võiks selle musta auto ka ää tellida :D Aga nagu keegi ütles - Thela vist- eesti naine on tugev. :DD
Viimased labidatäied olid küll rasked. Nüüd olen nagu sült - siuke pehme ja värisen :D. Ja viimane mõte oli, et kui ma veel peaksin seda lumelabidat käes hoidma - siis kolin parem korterisse. Mees irvitas sellepeale, et kuhu ma siis oma põõsad ja muud tuustakad panen - lubasin siis need potiga kaasa võtta :D. Aga jah, niipalju ma ennast tunnen, et ennem elan telgiga metsa all, kui kuskile korterisse lähen:D
Ja homme on kindlasti juba see orjatöö meelest läinud.

Aga ilmajaam lubab jälle külma ja lund - oijahh

veikene jorr

Kui nüüd ausalt kõik ära rääkida - siis on mul sellest paganama lumest totaalselt kõrini. Täna olen kella 8. hommikul juba rookinud seda FWS - i - aga seda kurramuse valget ollust tuleb sealt taevast ikka veel juurde. Aitab küll. Enam ei taha. Nüüd tahaks juba rohelist värvi näha ja kollast ja punast jne. Aga samas ilus oli see talv küll - pole miskit paha öelda :D. Ja nüüd lubab nädalavahetuseks plusskraade ja vihma - jestas - siis upume vette. Arvata võib, et meie tänav on siis autodega läbimatu - ainult paadiga või siis kalipso selga ja need lõua alla ulatuvad kummikud jalga. - huvitav kust neid saab?
Lasin auru välja - nüüd lähen roogin edasi.

Finito

Niih - nüüd siis kõik. See viimane lõpp oli küll selline, et polnud ööl ega päeval vahet. Eks ma ise siuke laiskloom kah - alguses alustasin niimoodi aegamööda, tasakesi. Oleks kohe täie tambiga pannud - oleks lõpp veidi kergem olnud. Selle lõpu juures ei puudunud loomulikult arvuti kokkujooksmised, failide kadumised, programmide (autocad & word) totaalsed umbejooksmised ja imelikud naljad, mis isegi minust targemate inimeste pead vankuma võtsid ja suure üllatuse esile kutsusid - et see ei ole võimalik. Aga nagu Murphi seaduski ütleb - et kõik on võimalik. Eriti diplomitöö kirjutamisel. Aga nüüd lõpp hea - kõik hea. Lõputöö kirjutatud, joonestatud, prinditud, värvitud, ja uuesti prinditud, köidetud, makett ehitatud ja kõik see kompott kenasti kaitstud hindele 5. Ja minu üllatuseks - komisjonil ei olnud mitte ühtegi märkust, ega küsimust. Kas ma nägin tõesti nii hirmunud hiirekesena seal välja ve? Peab tunnistama, et käsi ikka tudises kaardikeppi hoides märgatavalt ja eks see häälgi värises ja kõhus keeras. Ju nad siis vaatasid, et muidu kukub äkki kokku kui veel küsimustega pinnima hakata. Teisi peedistati ikka päris korralikult. Mõni sai ligi pool tundi kriitikat ja küsimusi.
Lõputööks oli mul ühe ridaelamuboksi väikese aiakese haljastusprojekt. Praegu ei ole seal midagi - lihtsalt tühi muruplats - selline pikk ja kitsas soolikas. Omanikud olid isegi paarist kohast spetsialistid kohale kutsunud, et nõu küsida, mis ja kuidas - aga millegipärast keegi olnud tahtnud seda tööd ette võtta. Eks ma siis võtsin kätte tegin omapoolse nägemuse sellest, milline see aiakene võiks tulevikus olla. Panen ühe pildi ka maketist, mis sai küll transpordi käigus sutikene kannatada:

Aga nüüd on siuke tühi tunne. Enam ei pea koolitöid kodus tegema, enam ei pea 1 x kuus Luuale sessile sõitma. Luua muutus selle 3 aasta jooksul ikke peris armsaks kohe. Ja meie grupp oli ka fantastiline ja õppejõud olid tasemel. Suur tänu neile meie harimise eest! Kui nüüd sellest diplomist kasu ka oleks ja selle-alast tööd ka leiaks! Ma ju ikke selline pool-töötu alles.
Samas nüüd on aega oma asjadega ka tegeleda - mul selle 3 aasta jooksul suur hunnik raamatuid kokku ostetud, mida pole aega saanud lugeda - eks nüüd võtan need käsile. Ja blogimaailmast olen ka täitsa eemale jäänud. Vahest ikka ühe silmaga piilusin siia teiste tegemisi - aga kommentaariruumi ei jätkunud aega siseneda. Aga nüüd olen ma kenasti tagasi :D

Head Uut Aastat!

Head uut aastat kõigile, kes vahest siia blogisse eksivad!

Minu aasta algas küll väga töiselt - täiskohaga kojamees:)) Seda lund on ikka meeletus koguses - ja tuleb aina juurde! Äge! Tulgu aga - ainuke probleem, et kuhu teda rookida. Ja kevadel kui see kõik sulama hakkab - siis ostame paadi :D

Lõputöö jaoks materjali otsides - koperdasin sellise huvitava blogi otsa: Ahti. Meenub, et vist millalgi suvel ka vaatasin sinna - aga siis oli suht vaikus seal - nüüd aga peris huvitav.