Sügisene hullus - ehk kuidas ma ei suuda oma lubadustest kinni pidada.

Täna sain siis Savisaare paki kätte. Suurimad tänud talle. Kaup aus ja korralik nagu eelnevatelgi aastatel + oli veel lisaks suurtele sibulatele peaaegu igasse pakki veel peotäis tütarsibulaid juurde poetatud. Kui poest ostes või neti teel mõnest interneti vahendusel oma kaupa pakkuvast firmast tellides ei tea kunagi kas pakis on ikka see taim, mis pildi peal. Siis Savisaarel on alati aus kaup.
Kirjutan siia koos piltidega ka oma seekordse saagi ( mine tea kuhu uus aiapäevik jälle ükskord kaob :D). Taime kirjeldused ja pildid pärinevad S.Savisaare kataloogist - eks kevadel panen enda tehtud pildid kõrvale:

Allium atropurpureum, purpurpunane lauk. 80 cm kõrgune vars kannab juunis-juulis kuni 7 cm läbimõõduga tihedat mustjaspunast lame-poolkerajat õisikut. Õite sigimikud ja tolmukaniidid on mustad. See Balkani liik annab ohtralt tütarsibulaid ning on kergesti kasvatatav peenra- ja lõikelill. Teda on võimatu nii umber istutada, et vanasse kohta midagi maha ei jääks (aitab mulla sõela peal läbipesemine)

Allium komarowii (spont. Tadjikistan, Zeravshan mnt., Shing valley, RKM 82-31), Komarovi lauk. Mitte segi ajada liigiga A. komarovianum! Veidi rohkem kui poolemeetrisel varrel juuni teisel poolel puhkev tähtjatest tumelilladest (violettpurpursetest) õitest koosnev tihe 6 cm läbimõõduga kuppeljas kuni poolkerajas tihe šokolaadilõhnaline õisik õitseb 2 nädalat. 2 kaunist vastu maad hoiduvat sinkjat elliptilist lehte mõõdus 30-35 × 7-8 cm meenutavad karatau laugu omi, kuid on piklikumad, sinisemad (purpurse varjundiga) ja kauem haljad. See Kesk-Aasia mägedes kasvav liik on meil aias vastupidav ja annab ka isekülvi. Pakutavad sibulad (sibulapartii RKM 82-31) on korjatud 1982. aastal Janis Rukšansi, Aris Kruminši ja Mari Kitse poolt Tadžikistanist Zarafšoni mäestikust Shingi orust
Allium oreophilum ‘Kuramin‘s Dwarf’ (Arnis Seisums 1997, SAVV 95-6), mäestiklauk ‘Kuramin‘s Dwarf’. Mäestiklaugu kõige madalakasvulisema variandi kõrgus on vaid 5-8 cm. Õied on väga tumedad purpursed – palju ei puudu, et lausa mustjaspurpursed. Algsordil esineb varieeruvust, mistõttu on pigem tegu sordirühmaga. Selle omapärase ja üliharuldase variandi sibulad korjati Arnis Seisumsi ja Viktor Voronini poolt 1995. aastal Usbekistanist Kurama mäestikust 2800 m kõrguselt kohast nimega 33. kilomeeter. Õitsevad sibulad on väga pisikesed, umbes herneterasuurused.
Allium rotundum subsp. rotundum(spont. vill. Enem, Krasnodar distr., S Russia), ümar lauk. Venemaalt Krasnodari kraist Oktrjabski rajoonist Enemi külast Viktor Koroljovi poolt korjatud jäigavarreline juunis-juulis õitsev ligi kolmveerandmeetrine ilulauk on ülitiheda tumepurpurse (tumelilla) 4-5 cm läbimõõduga õisikukeraga. Õisikus pole kunagi sigisibulaid, kuid neid on arvukalt emasibula umber mullas, mis maa segikaevamisel võivad muutuda umbrohuks. Uued lehed tekivad juba varasügisel. Õisi kasutatakse lõikeks ja koos viljadega ka kuivatamiseks.
Allium x stipineva (A. stipitatum x A. nevskianum), lauk 'Stipineva' (Eugenijus Dambrauskas). Leedu lillekasvataja ja sordiaretaja Eugenijus Dambrauskas valis sordi 'Stipineva' välja oma aias varreka laugu (A. stipitatum) vabatolmlemisest tekkinud seemikute hulgast. Aretaja arvates on tegemist varreka laugu ja Nevski laugu vahelise hübriidiga ((A. stipitatum x A. nevskianum). Mõlemad lauguliigid kasvasid seemnete kogumise ajal 1992. aastal samal peenral. Aretaja valis sadade seemikute hulgast välja 6 hübriidset taime. Hübriidide õitsemisel 1997. ja 1998. aastal selgus, et õied on neil kõigil ühesugused, kuid lehtedes esines väikesi erinevusi. Tänaseks on aretaja jaotanud hübriidid lehestiku ilu järgi 2 rühma. Taimed on hea paljunemisega. Sort on viljatu, kuid mõnest tekkinud seemnest on Augis (nii kutsuvad aretajat tema sõbrad) üles kasvatanud juba teise põlvkonna seemikuid, mis on andnud veelgi põnevama välimusega taimi. Taimel on kaunis lehestik ja kena metalse varjundiga õisik. Eelmisel aastal pakkusin otse aretajalt saadud sorti oma kataloogis esimesena maailmas, sel aastal pakub teda juba ka Janis Rukšans Lätis.

No ja ma otsustasin siis ka seekord trompetliiliaga katsetada, kuna Savisaar nii kindlalt väitis teda külmakindlaks olevat.

Lilium 'Juta' (Juta Kohava 2003), liilia ‘Juta’. Helekollakas rohekate soontega rohkeõieline vegetatiivselt hästi paljunev ülimalt külmakindel trompetliilia on kuningliilia (L. regale) hübriid. Trompet on lühem ja sirgeservalisem kui sordil ‘Richard Lätti’. Veidi sordi saamisloost. 1984. aastal likvideeriti Juuliku katsebaasi kasvuhooned koos kollektsioonidega. Juta Zaletajeva poolelijäänud uurimistöö tulemused – tema poolt ristatud taimedelt saadud arvukad kastitäied (tuhanded seemikud) veel õitsele puhkemata näpuotsasuurusi liiliahübriidide sibulaid, millest edaspidi oleks saanud välja valida hulga kauneid sorte, müüdi juhuslikele inimestele maha või hävitati ning loomulikult pole neist tänaseks enam jälgi jäänud. Juulikult 10 pisisibulat ostnud lillekasvataja Juta Kohava otsustas tal tänaseni säilinud kuuest suurepärasest variandist parima nimetada Juta Zaletajeva auks. Seni meil kõige külmakindlamaks trompetliiliaks peetud sort ‘Richard Lätti’ sai 2002/2003. karmil talvel tugevaid kahjustusi, sordil ‘Juta’ aga avamaal talvekahjustusi polnud. Nectaroscordum tripedale (syn. Allium tripedale, spont. Armenia), pärsia mesilauk. Kuni 130 cm kõrgusel varval puhkevad juunis arvukad suured (2 cm pikkused) hele-säravroosad õied. Õisikud on varasemad, palju tihedamad ja ilusamad kui sitsiilia mesilaugul. Tegemist on punase raamatu liigiga ehk maailmas hävimisohus oleva liigiga. Triteleia hyacinthina, hüatsint-suvitähik. 70 cm kõrguse taime tihedad, kuni 8 cm läbimõõduga kuppeljad õisikud juulis koosnevad laialt avatud valgetest 2 cm läbimõõduga õitest. Selle lauguliste sugukonna taime mugulsibulad näevad välja nagu krookuse omad. Liik kasvab Põhja-Ameerika rohtlas, mis on kevadel märg ja suvel väga kuiv. Aias tahavad suvitähikud päikeselist kasvukohta ning liivlisandiga huumusmulda. Hea ka lõikeks. Kui istutate ta aastateks, siis vajab ruumi laiutamiseks, sest ta tundub olevat veidi võsundiline.
No ja otse loomulikult ei suutnud ma endale antud lubadust pidada, et see aasta ma kaubandusvõrgust ühtki sibulat ega taime enam juurde ei osta. Aga no kuidas sa jätad ostmata - kui juba siuke haigus küljes. Ega siin vist ei aitagi mitte miskit.

Igastahes siin mu selle sügisene saak siis on:

7 sorti laukusid
4 erinevat tulpi + kotitäis nartsissisibulaid:

Jaanihüatsint; koerahammas; hollandi iirised:Eremurused:
+ ootavad veel keldris aiaklubi taimevahetuselt Hr. Mart Lepa käest saadud erinevad püvilille sibulad.

Ja i-le paneb punkti eile vormistatud Juhani puukoolist tellimus. Nu ei saanud ju sibulaid ostmata jätta, kui nad neid nii soodsalt pakuvad.

Ehh - ma pean vist ravile minema.

sügisejuttu

Sellel aastal on ilus sügis. Vähemalt nüüd lõpuks läks soojaks. Samas mõned taimed käituvad kummaliselt - peale vihmast ja jahedat suve, arvavad nad, et vist kevad on kätte jõudnud ja hakkasid uuesti õitsema. Kusjuures ma ei räägi mitte õunapuudest ega kirssidest - see on mu meelest üsna tavaline, et nendel mõni õis sügisel küljes on. Oma üllatuseks avastasin nädal aega tagasi, et tiigis varsakabi õitseb.Ja ka kevadel ostetud ja istutatud üks karukelladest on oma õie lahti teinud:
Ja niiske suvega kaasnevad ikka seenelised - üks on ennast mägisibula kaissu sättinud:

Siilikübarad on täis õites. Nad nii kenad, et mitte pole raatsinud neid veel peenralt ära korjata - aga homme võtan selle ette. Ja kuivatan ära - hea talvel lastele ja ka iseendale turgutavat teed teha.

Hambuline kobarpea Marie Britt Crawford - temale see suvi eriti meeldis - soe ja niiske ja polnud seda kõrvetavat päikest - nüüd uhkeldab mul siin peenras:

Kevadel kolin ta tiigi äärde.

Naabrinaine kinkis mulle väikese inglitrompeti. Temagi kenasti õites ja puha. Aga mul pole õrna aimugi, mida ma temaga nüüd peale hakkan. Praegu tõstsin ta kasvuhoonesse öökülmade eest peitu - aga edasi? Kas ta lepib talvel ka pimeda ja jaheda kohaga - või tahab ta valget ja jahedat?

Augustis pügasin oma musta leedrit ja pistsin oksad mulda - nüüd on need juured alla võtnud ja ajavad juba uusi lehtigi välja. Ainult ma siin nüüd kahevahel, kas jätan nad talveks siiasamasse peenrasse talvituma mingi katte alla, või tuleks nad ikkagi potti panna ja kasvuhonesse tirida? Äkki keegi kogenenum oskab nõu anda?

Emapõõsas siis selline:

Paljud tuttavad mu käest küsinud, et jeerum küll, kuda see naat sul nii suureks on kasvanud:D. Eks ta lehed esimese hooga meenuta suuri naadilehti küll.

Ja koehne pihlakal kenad valged marjad küljes. Lehed pole veel värvi muutma hakanud. Eelmise aasta sügisel tegi tema mulle etendust - korraga olid küljes nii õied kui marjad. Seeaasta on ainult marjad.

Kataloogidest

Ütleksin, et kataloogid on saadanast :D. Sügise saabudes on minu postkasti vallutanud jälle hordide kaupa igatsugu kataloogid. Ja kui senimaani olen südame kõvaks teinud ja lihtsalt ilusaid pilte imetlenud. Siis täna tuli S.Savisaare kataloog. Ja mina jälle murdusin. Kuigi ma olin endale lubanud, et seeaasta ma rohkem kuskilt midagi ei telli ega juurde ei osta. Sest aed pole kummist ja vaja ju olemasolevadki taimed korralikult ära mahutada ja juurde maad kaevata jne. Külmalt viskasin kõrvale igatsugu poola ja hollandi ja vene ja Juhani puukooli kataloogid - konstanteerisin lihtsalt fakti, et on jah ilusad. Ja siis potsatas meilboksi Savisaare kataloog. Ja Savisaare laukudele ikka vastu ei saanud. Ütle veel et kataloogid pole saadanast :D. Ainuke lohutus on see, et laugud võtavad vähe ruumi, samas lisavad peenrale põnevust kui nad seal kõrgustes uhkeldavad. Ja kuskilt kuulsin, et laugud taimede vahel pidavat satikaid kah eemale peletama. - ehh, eks ma siis lohutan ennast nii :D ja tegin tellimuse ära. Kes ees, see mees!

Hortensiatest

Hortensiatest pani mind kirjutama meie tuline vaidlus Muhedikuga. Ma ei ole eriline vaidleja tüüp, aga proovin siiski tema väited ümber lükata. Loodan, et ta mu peale väga pahaseks ei saa, sest ta on ikkagi juba aastakümneid aiandusega tegelenud ja kogemuste pagas suur. Mina aga siuke algaja nokitseja:). Tema väidab, et meie Eestimaa aedades praegu õitsev suurte valgete ümarate kobaratega hortensia on aedhortensia Hydrangea paniculata" Grandiflora". Mina jälle väidan, et see on puishortensia Hydrangea arborescens "Grandiflora". Aedhortensia alles hakkab õitsema ja tema õisikud ei ole mitte ümarad vaid piklikud. Täielikult nõustun tema väitega, et puishortensiad on meie kliimas külmahellad. Ja meil raske kasvatada. See ei kehti aga sordi "Grandiflora" kohta, mis küll külmematel talvedel lumepiirini võib külmuda, kuid taastub kergesti. Ja kuna ta õitseb sama aasta võrsetel, siis pole sellest tagasikülmumisest ka erilist häda. Sest suuremate õiekobarate ja rikkalikuma õitsemise jaoks tulekski teda igal kevadel tugevalt tagasi lõigata. E.Laasi oma "Dendroloogias" on kenasti ära toonud ka mõlema nii aed-kui puishortensia "Grandiflora" pildid, mis mõlemad on pildistatud Eestis. Samuti ei tahaks ma nõustuda väitega, et puishortensia "Grandiflora" on meil Eestimaa aedades vähelevinud. Sest praegu siin Põhja Eestis ja Tallinnas ringi sõites näen ma igalpool uhkeid puishortensia põõsaid. Neid on nii uuselamute aedades kui ka vanades taluaedades, kus nad on kasvanud aastakümneid. Ma ei oska kommenteerida Lõuna-Eestit - sest pole olnud võimalust praegusel ajal Lõuna Eesti aedu külastada - ja ei tea, kas neid seal ka on. Aga Luua dendropargis on nad igastahes mõlemad olemas. Kuna teema mind väga huvitas ja mul oli oma koolitöö jaoks nii ehk teisiti vaja minna botaanika aeda - siis vedasin täna oma kondid sinna ja uudishimulik nagu ma olen - võtsin ühel tädil sealt käest kinni ja vedasin ta hortensiate juurde ja palusin omale selgitusi anda. Pärast selgus, et tegemist oli ühe kauaaegseima Bot.aia aednikuga, kes oskas väga huvitavalt mulle erinevatest puudest ja põõsastest rääkida ja kellega leppisime ka järgmise kohtumise juba kokku. Aga see selleks. Tuleme nüüd tagasi hortensiate juurde. Ta kinnitas minu arvamust, et need uhked põõsad mis praegu igalpool õitsevad on justnimelt puishortensia "Grandiflora" , mitte aedhortensia. Ja tõestuseks olidki kohe kenad puishortensiad seal õitsemas, mis on äravahetamiseni sarnased meie aedades käesoleval hetkel õitsevate hortensiatega. Aedhortensiad bot.aias veel ei õitsenud. Nagu ka minu aias.Aga ma klõpsasin pilte ka:



Vasakul on aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora" ja paremal puishortensia Hydrangea arborescens "Grandiflora"



Üleval aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora" alles õitsema hakkav õisik ja all puishortensia Hydrangea arborescens " Grandiflora" õisikLehed on neil ka erinevad. Vasakul on aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora"lehed ja paremal puishortensia puishortensia Hydrangea arborescens " Grandiflora"lehed

Samuti on võrsed erinevad: üleval aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora" punane võrse ja all puishortensia Hydrangea arborescens " Grandiflora" roheline võrse.

Aedniku soovitus oli ka kevadel hortensiaid tugevalt väetada ja ikka tugevalt tagasi lõigata, et kasvaksid suuremad õisikud.

Panen siia ka oma aia puishortensia

Nii et mina olen jätkuvalt veendunud, et puishortensiat "Grandiflora" on meie aedades väga edukalt võimalik kasvatada ja kasvatataksegi. Nüüd on ka üks uuem sort "Annabel", mis pidavat samuti külmakindlam olema kui teised puishortensiad. Aga need mis aastakümneid on Eestimaa aedades kasvatatud on ikka "Grandiflora". Aga igasugused roosad ja sinised, mida me kohtame Hollandis ja Saksamaal ja ka Inglismaal ja Lõuna-Rootsis - need on meie kliima jaoks tõesti külmahellad.

Selle postitusega ma ei taha kedagi veenda, et minu arvamus see kõige õigem on. Eks igaühel on õigus oma arvamusele. Ma lihtsalt tuginen sellele, mis mulle on õpetatud Luua dendroloogia loengutes; olen lugenud raamatutest ja mida ma täna nägin ja kuulsin Tallinna Bot.aias.

See postitus pidi siia tulema juba eile. Kõik pildid olid kenasti üles laetud ja pikk jutt ka juurde kirjutatud ja siis otsustas Blogger.com lihtsalt aja maha võtta ja läinud mu üllitis oligi. Ei vea minul kohe selle tehnikaga - aga eks ma ise ka totu veits. Eile mässasin pool päeva selle Movie Makeriga - nu ma tahtsin ju ka sellist kena videot teha nagu Hilisel - et muusikaga ja puha. Aga aru ma ei saanudki, mis ma lõpuks valesti tegin - sest minu videotel jäid pildid nagu oleks tegemist häguste negatiividega. Ja kuhu see muusika veel pidi minema...? Aga jah - lõin praegu käega- sügisel lasen poisil endale selgeks teha. Praegu ju nii mõnusad suveilmad, et ei tahaks kogu aeg toas arvuti taga istuda. Ja see ega see slaidivaataminegi ju paha pole. Muusika saab igaüks ise omale arvutist või raadiost juurde lasta :D

Panen nüüd mõned pildid mu selleaastastest uustulnukatest - lasksin neil ka lõpuks mõne õie lahti teha, enne kui vaasi lõikasin:

Rhapsody in Blue - ilus sinakas lilla

Mr. Lincoln - sügav tumepunane. Tema tegelikult juba möödunud aastast, aga seeaasta lasksin esimest korda õitsema.

Falstaff - tema üks nendest sellekevadistest uustulnukatest Garden.eest. Fantastiline värv! Loodan, et see põõsas ikka kosub ja talve üle elab.

Pirouette- möödunud sügisel ostetud. Imearmas põõsasroos. Tema kroonlehed on pealt punased ja alt valged - see annab eriti huvitava õie. Pean teda ainult ümberistutama sügisel - tahaks ta teise koha peale, kus teda veel paremini näha oleks.

TopMarks - ainuke roos mis mul möödunud talve üle ei elanud. Ei saanudki aru, mis teda vaevas - välja ta igastahes läks. Aga kuna see särav oranz värv mulle väga meeldis, ostsin kevadel uue. Nüüd kenasti kosunud juba ja õitseb kui pöörane.

Kevadel toodud kolmest imeelukast ( Rubus Illecebrosius) on nüüd üks õitsema hakanud - ehk saab marja ka ära proovida. Kui just penid enne jaole ei saa ja ise esimest degusteerimist ei tee.

Ka äraõitsenud õis on ilus. Kas tunnete ära, kellele need kuuluvad?

Diabolo seemned

Ja ütle veel, et umbrohi ilus ei võiks olla :D

Kassitapp ja tuhkpuuhekk.

juuli lõpp pildis

veel roosijuttu

Kevadel sai prooviks tellitud mõned roosid Garden.eest paljasjuursetena. Õpetus kaasas ja puha. Tegin siis õpetuse kohaselt ja aprilli lõpus istutasin peenrasse. Lõikasin tagasi ja muldasin korralikult. Ja öökülmade aeg katsin. Ja valesti tegin. Sest 1 roos, millele mul kohta kohe polnud - selle panin potti ja kasvuhoonesse. Sellest kasvas korralik põõsas, mille ma siis juuni alguses maha istutasin ja mis juba tükk aega kenasti õitseb. Ülejäänud kiratsevad ja on üldse siuksed äbarikud ja õnnetud. Ei lasknud neid isegi mitte õitsema - las kosuvad. Üks läks hoopis välja kahjuks. Oleks pidanud kõik potti alguses panema ja kasvuhoonesse kosuma.
Winchester Cathedral - tema lasksin korraks ikka õitsema ja siis lõikasin oksa vaasi.

Guy Savoy - tema see õnnelik, kes sai kasvuhoones kosuda. Ja nüüd õitseb juba teist ringi ja õienuppe tuleb kogu aeg juurde.

Täna tegin siis oma rooside seas inventuuri. Kuna pikalt sadas ja lõpuks läks ka soojaks, siis seened kukkusid kohe vohama. Muhedik alles kiitis, et kõik roosid kenasti terved. Nüüd juba on jahukaste ja tahmlaiksus platsis. Täna mölllasingi topasiga ja pritsisin. Enne ei olnud ju mõtet, kui kogu aeg ladistas. Homme teen veel scorega tahmlaiksuse vastu.

Panen siia nimekirja, kellel mis kahjustused on. Võibolla on mõnele abiks, kes tahab tervemaid roose omale aeda. Sest vaatamata soodsatele tingimustele on mõned roosid seentest puutumata. Üksikud roosid on mul kahjuks nimetud - panin nad siia, juhuks, kui mu uus aiapäevik peaks järjekordselt ära kaduma, siis hea kuskilt vaadata.

Regensberg - puhas

Sahhara - üksikud tahmlaiksusega lehed - üldiselt terve

Apricola - puhas

Peppermint Twist - puhas

Barcarole - algav jahukaste

Winchester Cathedral - algav jahukaste

Nostalgie - üksikud tahmlaiksusega lehed

Summer Song - puhas

Troika - algav jahukaste

Die Welt - puhas

Super Star - palju jahukastet. Ta mul ka eelnevatel aastatel jahukastega väga kimpus.

Sommerwind - algav jahukaste

Falstaff - palju jahukastet

Eden Rose - tahmlaiksus algav

Tundmatu roniroos lilla - jahukaste + tahmlaiksus tugevalt. Võtan ta välja. Ta on ikka väga haige iga aasta

Flammentanz - üksikud tahmlaiksusega lehed

Mr Lincoln - üksikud tahmlaiksusega lehed + algav jahukaste

Roosa roniroos I - puhas

Roosa roniroos II - puhas

Camille Pissarro - üksikud tahmlaiksusega lehed + algav jahukaste

Variety Club - tahmlaiksus

Goldelse - puhas

Judy Garland - algav jahukaste

potiroos - puhas

pisike lilla miniroos - puhas

Christopher Marlowe - jahukaste

Rhapsody in Blue - puhas

Mainzer Fastnacht - jahukaste + tahmlaiksus tugevalt

Tineke - jahukaste + tahmlaiksus

Shogun - puhas

Sweet Rosea - puhas

Intrique - tugevalt tahmlaiksus

Friesia - puhas

Mary - üksikutel nuppudel jahukaste

Opium - tahmlaiksus

La Minuette - mõlemad üldiselt puhtad; üksikud tahmlaiksusega lehed. Eelnevatel aastatel alati palju

Duftwolke - puhas

Sexy Rexy - puhas

City of Belfast - puhas mõlemad

Aspirin - mõlemad puhtad

Austriana - mõlemad puhtad

Crystal Palace - puhas

Las Vegas - tahmlaiksus üksikuteö lehtedel

Mõrsjaroos - puhas

Verdun - veidi jahukastet mõnel pungal

Velvet Cover - puhas

Europeana - tahmlaiksus tugevalt

Gloria Day - puhas

Duftwolke - puhas

Guy Savoy - puhas

The Fairy - puhas

Red Fairy - puhas

punane pinnakatja - puhas

Pirouette - puhas

punane/roosa põõsasroos - puhas

Robusta - puhas

Pur Caprice - puhas

Condesa de Sastago - puhas

Hea oli see, et igatsugu satikaid polnud.