sügisejuttu

Sellel aastal on ilus sügis. Vähemalt nüüd lõpuks läks soojaks. Samas mõned taimed käituvad kummaliselt - peale vihmast ja jahedat suve, arvavad nad, et vist kevad on kätte jõudnud ja hakkasid uuesti õitsema. Kusjuures ma ei räägi mitte õunapuudest ega kirssidest - see on mu meelest üsna tavaline, et nendel mõni õis sügisel küljes on. Oma üllatuseks avastasin nädal aega tagasi, et tiigis varsakabi õitseb.Ja ka kevadel ostetud ja istutatud üks karukelladest on oma õie lahti teinud:
Ja niiske suvega kaasnevad ikka seenelised - üks on ennast mägisibula kaissu sättinud:

Siilikübarad on täis õites. Nad nii kenad, et mitte pole raatsinud neid veel peenralt ära korjata - aga homme võtan selle ette. Ja kuivatan ära - hea talvel lastele ja ka iseendale turgutavat teed teha.

Hambuline kobarpea Marie Britt Crawford - temale see suvi eriti meeldis - soe ja niiske ja polnud seda kõrvetavat päikest - nüüd uhkeldab mul siin peenras:

Kevadel kolin ta tiigi äärde.

Naabrinaine kinkis mulle väikese inglitrompeti. Temagi kenasti õites ja puha. Aga mul pole õrna aimugi, mida ma temaga nüüd peale hakkan. Praegu tõstsin ta kasvuhoonesse öökülmade eest peitu - aga edasi? Kas ta lepib talvel ka pimeda ja jaheda kohaga - või tahab ta valget ja jahedat?

Augustis pügasin oma musta leedrit ja pistsin oksad mulda - nüüd on need juured alla võtnud ja ajavad juba uusi lehtigi välja. Ainult ma siin nüüd kahevahel, kas jätan nad talveks siiasamasse peenrasse talvituma mingi katte alla, või tuleks nad ikkagi potti panna ja kasvuhonesse tirida? Äkki keegi kogenenum oskab nõu anda?

Emapõõsas siis selline:

Paljud tuttavad mu käest küsinud, et jeerum küll, kuda see naat sul nii suureks on kasvanud:D. Eks ta lehed esimese hooga meenuta suuri naadilehti küll.

Ja koehne pihlakal kenad valged marjad küljes. Lehed pole veel värvi muutma hakanud. Eelmise aasta sügisel tegi tema mulle etendust - korraga olid küljes nii õied kui marjad. Seeaasta on ainult marjad.