Täna oli täitsa normaalne ilm. Sooja ca 22. Just selline paras, ei liiga palav ega ka külm. Aegajallt natuke pilvealune.
Muruniiduki saime õhtuks lõpuks töökorda - homme saab siis sellest heinamaast ka nö murumoodi asja tehtud :D
Murelid jätkuvalt õites, õunapuud veel ootel.
Täna puhkesid ka toompihlakad õide. Harilik pihlakas ja koehne pihlakas samuti veel ootel.
Grefsheim õitseb.
Tomatid ja arbuusid said kasvuhoones oma kohtadele. Kurgitaimed ununesid ette kasvatamata - panin seemnest otse. Külvasin veel erinevaid sorte salateid, jääkapsast, tilli, pärlsibulaid.
Üks elulõng - Piilu- ei anna elumärki. Kas oodata veel või muretseda uus?
Pool päeva kulus vaarikate naadist puhastamiseks. Jube töö - ja ma võin mürki võtta, et kogu see vaev asjata ja paari päeva pärast uhkeldab seal vaarikate vahel täpselt samasugune naadiväli nagu enne. Koos oma tigudekolooniaga. Nu mis kuramuse moodi sellest naadist sealt küll lahti saaks.
Vaarikad üldse seeaasta väga õnnetud. Üle ühe on praktiliselt välja läinud ja pooled murdis talvel lumi maha. Aga õnneks vaarikas siuke umbrohi, et taastab ennast ise.
Õhtu lõppes nagu ikka viimastel päevadel tigude röstimisega :)
Wednesday, 19 May 2010
Sunday, 16 May 2010
16.mai
Ma olen ikka üks lootusetu juhtum küll. Kuhu siis jäi minu lubadus, et ei mitte ühtegi uut enam?
Kolmapäeval viisin ema Põltsamaale roose ostma. Ja kuna juba sealkandis sai oldud, siis mõtlesime, et hüppame Luualt ka läbi. Ja muidugi puukoolist. Ja muidugi ei tulnud ma sealt ära tühjade kätega:
Thuja occidentalis `Filiformis` harilik elupuu:
Salix caprea `Kilmarnock` raagremmelgas. Eriliseks minu silmis teeb ta see, et ta pole poogitud, vaid pistikuga paljundatud. Meil kaubanduses on nad kõik kõrgele poogitud. Kuigi ta on paju, mis peaks ju kergesti juuri alla võtma, siis raagremmelgas ei taha kohe mitte kergesti juurduda. Aga nüüd saan ma teda ise kujundada, et temast siuke mõnus mütsakas kasvaks. Mõnus - mulle meeldib niimoodi neid suunata ja nendega mängida.
Ja ega Põltsamaaltki tühjade kätega saanud ju ära tulla. 2 Tommeliset pugesid iseenesest autosse. Aga nemad ei lähe arvesse, kuna tegelikult olidki nad mul plaanitud aiavaase kaunistama:)
+ siis saabus mu aeda ka ammuotsitud valge monarda. Tänud grupiõele, kes neid seemneid külvas ja siis mind ka meeles pidas:)
Aga kodus sammub kevad ikka suurte sammudega edasi. Õnneks polnud täna nii palav kui eelnevatel päevadel. Andis ikka teha ka midagi. Kasvuhoonesse sai uus turbakiht peale veetud ja läbi leotatud. Homme leotan veel, siis saab ülehomme juba tomatid oma kohtadele istutada ja arbuusid.
Täna nägin esimest pääsukest. Ja murelid läksid õitsema:

Teine lemmik värv( pildil ei tule kahjuks see õige lillakas toon esile):

Sügisel kuskilt supermarketist odavast lõpumüügist kaasahaaratud segupakk:

Tiigis seeaasta rõõmustavad mind ubalehed. Esimest korda - eelmisel aastal polnud ühtegi õit. Seeaasta on neid hulgim kohe:

Tiigi kaldal maiustavad sipelgad liivpaju õites:

Ainukesed priimulad, kes minu aias aastate jooksul on kenasti vastu pidanud ja paljunenud. Kunagisest naabritädi poolt üle aia visatud väikesest tuustist on kasvanud:

Esimene maasikaõis (jälle ei õnnestunud õiget värvi saada - ta peaks ikka kordi tumedam olema):

Äädikapuu esimesed lehed:

V
Kolmapäeval viisin ema Põltsamaale roose ostma. Ja kuna juba sealkandis sai oldud, siis mõtlesime, et hüppame Luualt ka läbi. Ja muidugi puukoolist. Ja muidugi ei tulnud ma sealt ära tühjade kätega:
Thuja occidentalis `Filiformis` harilik elupuu:
Salix caprea `Kilmarnock` raagremmelgas. Eriliseks minu silmis teeb ta see, et ta pole poogitud, vaid pistikuga paljundatud. Meil kaubanduses on nad kõik kõrgele poogitud. Kuigi ta on paju, mis peaks ju kergesti juuri alla võtma, siis raagremmelgas ei taha kohe mitte kergesti juurduda. Aga nüüd saan ma teda ise kujundada, et temast siuke mõnus mütsakas kasvaks. Mõnus - mulle meeldib niimoodi neid suunata ja nendega mängida.
+ siis saabus mu aeda ka ammuotsitud valge monarda. Tänud grupiõele, kes neid seemneid külvas ja siis mind ka meeles pidas:)
Aga kodus sammub kevad ikka suurte sammudega edasi. Õnneks polnud täna nii palav kui eelnevatel päevadel. Andis ikka teha ka midagi. Kasvuhoonesse sai uus turbakiht peale veetud ja läbi leotatud. Homme leotan veel, siis saab ülehomme juba tomatid oma kohtadele istutada ja arbuusid.
Täna nägin esimest pääsukest. Ja murelid läksid õitsema:
Tulbid ja nartsissid trotsivad vapralt seda kuumust ja ei ilmuta väsimuse märke. Kevadmagunad õitsesid küll 2-3 päevaga läbi.
See üks mu lemmiktulpidest. Kahjuks kunagisest suurest laigust on järgi jäänud ainult üks. Kas süüdi on hiired, mügrid, külm või mingid muud tegurid - ei tea. Sügisel peab kindlasti seda värvi juurde hankima:
Teine lemmik värv( pildil ei tule kahjuks see õige lillakas toon esile):
Sügisel kuskilt supermarketist odavast lõpumüügist kaasahaaratud segupakk:
Tiigis seeaasta rõõmustavad mind ubalehed. Esimest korda - eelmisel aastal polnud ühtegi õit. Seeaasta on neid hulgim kohe:
Tiigi kaldal maiustavad sipelgad liivpaju õites:
Ainukesed priimulad, kes minu aias aastate jooksul on kenasti vastu pidanud ja paljunenud. Kunagisest naabritädi poolt üle aia visatud väikesest tuustist on kasvanud:
Esimene maasikaõis (jälle ei õnnestunud õiget värvi saada - ta peaks ikka kordi tumedam olema):
Äädikapuu esimesed lehed:
V
Viinamari:
Lisaks tigudehordidele, kiusavad mu tulpe veel keegi/miski. Peab vist need sibulad välja kaevama ja põletama?
Ja lõpetuseks üks pilt, mis jääb järele laugust. Ja ausõna, ma olin tund aega varem selle ümbruse kõik puhtaks teinud. Aga siis tuli väike sabin vihma ja peale seda nägi see vaene lauk välja vot selline:
Lisaks tigudehordidele, kiusavad mu tulpe veel keegi/miski. Peab vist need sibulad välja kaevama ja põletama?
Ja lõpetuseks üks pilt, mis jääb järele laugust. Ja ausõna, ma olin tund aega varem selle ümbruse kõik puhtaks teinud. Aga siis tuli väike sabin vihma ja peale seda nägi see vaene lauk välja vot selline:
Kust kohast nad nii kiiresti välja ronisid - pole õrna aimugi.
Täna õhtu lõppes jällegi tigude küpsetamisega Mirjami moodi :D
Saturday, 15 May 2010
15.mai
hommikul kell 8.00 akna taga kraadiklaas 24 kraadi. jestas, mis siis päeval tuleb 30 ära või?
Aga meil bassein puhastatud ja puhas vesi sees - kui nii kuum on, siis varsti saab ujuma juba.
Muhediku vesiroosil ka kaks pisipisikest lehekest paistmas. Nüüd ootan veel kollast vesiroosi - aga küll ta tuleb, ega ta tulemata ei jää.
Täna läks ka metsa all toomingas õitsema.
Õhtu lõpetasin küpsetatud tigudega - nu ikka Mirjami moodi. Küll kärssasid.
Aga meil bassein puhastatud ja puhas vesi sees - kui nii kuum on, siis varsti saab ujuma juba.
Muhediku vesiroosil ka kaks pisipisikest lehekest paistmas. Nüüd ootan veel kollast vesiroosi - aga küll ta tuleb, ega ta tulemata ei jää.
Täna läks ka metsa all toomingas õitsema.
Õhtu lõpetasin küpsetatud tigudega - nu ikka Mirjami moodi. Küll kärssasid.
Friday, 14 May 2010
14.mai jutus ja pildis
Täna tundusin ma endale ikka üks tõeline viripill. Paha siga-mitu viga, nagu mu vanaisal ikka kombeks oli öelda. Alles mõned päevad tagasi ma kirusin seda külma - nüüd siis sain, paras mulle. Nüüd kirun seda kuuma :D. Aga täna näitas aknatagune kraadiklaas varjus 28,5 kraadi. Harva kui kesksuvelgi sellist kuumust teeb. Ja ei suutnud mina sellise kuumusega ennast liigutada - istusin ja passisin jälle niisama. Vahepeal käisin toas jahutamas ennast. Aga mis siin ikka viriseda, ega see ei muuda miskit.
Igaaastased sõbrad jälle platsis. Täna tulid sellise hooga, et kui tiiki maandusid, lõid lained suure kaarega üle kallaste ja vesi läks lausa vahtu. Mulistasid seal tükk aega ja keerasid mõned vesiroosi potid pikali - mul oli tükk tegemist, et neid jälle püsti saada.
Üldiselt mul vesiroosid näitavad kõik elumärki. Vaikus on ainult kollase vesiroosi juures ja Muhedikult saadud vesiroosist ei ole ka kippu ega kõppu.
Ma olen siin viimastel päevadel üritanud talvekahjusid kokku lugeda. Ja ega neid märkimisväärseid ei olegi. Roosid on kõik elus - viimne kui üks; Kõik puud ja põõsad ka. Isegi need, mida hellikuteks peetakse. Hostad pistavad ka kõik järgimööda oma ninad välja. Osa tulpe on kadunud ja osa tulpe on hiired vedanud hoopis teistesse kohtadesse. Kõige kummalisem lugu on aga liiliatega. Ma tean raudselt, et tiigi juures olevasse istutusalasse ei ole ma kunagi ühtegi liiliat pannud - millegipärast tärkab neid sealt nüüd hulgim.
Sügisel tõstsin oma karulaugud teise koha peale - sellel kohal peaks jaapani ülane nüüd olema. Aga nemad hoopis otsustasid, et neile meeldib see koht ikka ka väga:
Need topin kõik potti ja viin Mirjami värava taha :) - ise tahtis.
Ja karatau lauk on ka usinalt järglasi tekitanud. Need kõik saadaval - kui kellelgi huvi on, andke aga teada:
See kuumus ei mõju hästi kevadlilledele. Kevadmagun Multiplex alles hakkas õitsema, nüüd aga juba pudiseb. Sellest on hirmus kahju, eelnevatel aastatel sai tema õisi ikka tunduvalt kauem imetleda:
Aga nüüd võiks mõne kraadi võrra ikka jahedamaks minna. Muidu jäängi öösiti rõdul istuma ja ööbikulaulu kuulama. Sest päeval on liiga palav, et õueolemist nautida. Pole kunagi selline päevitaja tüüp ka olnud, et võtan teki ja viskan päikese kätte pikali.
Igaaastased sõbrad jälle platsis. Täna tulid sellise hooga, et kui tiiki maandusid, lõid lained suure kaarega üle kallaste ja vesi läks lausa vahtu. Mulistasid seal tükk aega ja keerasid mõned vesiroosi potid pikali - mul oli tükk tegemist, et neid jälle püsti saada.
Ma olen siin viimastel päevadel üritanud talvekahjusid kokku lugeda. Ja ega neid märkimisväärseid ei olegi. Roosid on kõik elus - viimne kui üks; Kõik puud ja põõsad ka. Isegi need, mida hellikuteks peetakse. Hostad pistavad ka kõik järgimööda oma ninad välja. Osa tulpe on kadunud ja osa tulpe on hiired vedanud hoopis teistesse kohtadesse. Kõige kummalisem lugu on aga liiliatega. Ma tean raudselt, et tiigi juures olevasse istutusalasse ei ole ma kunagi ühtegi liiliat pannud - millegipärast tärkab neid sealt nüüd hulgim.
Sügisel tõstsin oma karulaugud teise koha peale - sellel kohal peaks jaapani ülane nüüd olema. Aga nemad hoopis otsustasid, et neile meeldib see koht ikka ka väga:
Ja karatau lauk on ka usinalt järglasi tekitanud. Need kõik saadaval - kui kellelgi huvi on, andke aga teada:
Aga nüüd võiks mõne kraadi võrra ikka jahedamaks minna. Muidu jäängi öösiti rõdul istuma ja ööbikulaulu kuulama. Sest päeval on liiga palav, et õueolemist nautida. Pole kunagi selline päevitaja tüüp ka olnud, et võtan teki ja viskan päikese kätte pikali.
Monday, 10 May 2010
Lahe!
Kuna õues on külm nagu põhjanabal, siis tegelesin lihtsalt surfamisega. Juutuubis leiab nii mõndagi. Eriti jäi meelde inglaste talendiotsingult:
Inglaste talendishow 2010
Küsimus on aga minu jaoks, kumb nendest on andekam - kas inimene, kes on suutnud koera niimoodi õpetada. Või siis koer, kes selle selgeks on saanud :D
Inglaste talendishow 2010
Küsimus on aga minu jaoks, kumb nendest on andekam - kas inimene, kes on suutnud koera niimoodi õpetada. Või siis koer, kes selle selgeks on saanud :D
Wednesday, 5 May 2010
Natuke nalja, rubriigist lapsed ehk lapsesuu ei valeta
Mõni aeg tagasi mõtlesin, et hakkan kirja panema oma nalajakaid vestlusi röövliplikaga. Et siis hiljem hea lugeda ja koos naerda. Mul neid pärle juba päris suur kogus kogunenud. Täna hommikune vestlus kujunes siis sellisena:
Mina: Tere hommikut! Tule kammime su pea ära. Sa näed välja nagu Saara, pusas ja segamini.
Röövliplika: Ei ole Saara, olen nagu Beethoven.
Mina: Kas sa tead, kes oli Beethoven?
R.p.: Jaaa; Beethoven on koer!
M: Jaa, on küll koer. Aga kas sa tead, kelle järgi koer nime sai?
R.p.: Ei.
M.: Beethoven oli maailmakuulus helilooja. Kas sa tead, kes on helilooja?
R.p.: Ei
M: Helilooja on inimene, kes kirjutab muusikat.
R.p. Muusikat ei saa kirjutada; muusikat lauldakse. Ja kuidas see inimene siis koeraks sai?
M.: Ega ta ei saanudki koeraks. Beethoven elas mitusada aastat tagasi ja tema järgi pandi sellele koerale nimi.
R.p. (lahkub vannitoast torisedes): ei ole ta mingi inimene. Ta on koer – ma ise nägin. Inimene ei saa koeraks muutuda. VOT!
Mina: Tere hommikut! Tule kammime su pea ära. Sa näed välja nagu Saara, pusas ja segamini.
Röövliplika: Ei ole Saara, olen nagu Beethoven.
Mina: Kas sa tead, kes oli Beethoven?
R.p.: Jaaa; Beethoven on koer!
M: Jaa, on küll koer. Aga kas sa tead, kelle järgi koer nime sai?
R.p.: Ei.
M.: Beethoven oli maailmakuulus helilooja. Kas sa tead, kes on helilooja?
R.p.: Ei
M: Helilooja on inimene, kes kirjutab muusikat.
R.p. Muusikat ei saa kirjutada; muusikat lauldakse. Ja kuidas see inimene siis koeraks sai?
M.: Ega ta ei saanudki koeraks. Beethoven elas mitusada aastat tagasi ja tema järgi pandi sellele koerale nimi.
R.p. (lahkub vannitoast torisedes): ei ole ta mingi inimene. Ta on koer – ma ise nägin. Inimene ei saa koeraks muutuda. VOT!
Monday, 19 April 2010
Linnusaaga jätkub
Jee tundub, et need fooliumiribad täitsa mõjuvad!!
Juba 2 päeva enam ei hüppa need linnukesed.
Aga kas olete näinud hämmingus lindu? Mina nüüd olen. Seda on tegelikult peris lahe vaadata, mismoodi see linavästrikute paar käitub. Kahju, et lindude keelt ei tunne - neil see siutsumine läks vahepeal peris kiireks ja tigedaks. Ju sealt siis head ja paremat kosta oleks, kui aru saaks.
Aga pesa on neil kenasti seal katusetuulekarbi vahel alles - ja külastavad seda ka. Nüüd jääbki neil ehk rohkem aega pereelu elada, kui enam ei pea akendega võitlema.
Aga maja näeb välja nagu juudi jõulupuu. Tea, kas peaks mõnda aiandusajakirja mõned pildid saatma, et nagu uued trendid aastaks 2010:DD
Juba 2 päeva enam ei hüppa need linnukesed.
Aga kas olete näinud hämmingus lindu? Mina nüüd olen. Seda on tegelikult peris lahe vaadata, mismoodi see linavästrikute paar käitub. Kahju, et lindude keelt ei tunne - neil see siutsumine läks vahepeal peris kiireks ja tigedaks. Ju sealt siis head ja paremat kosta oleks, kui aru saaks.
Aga pesa on neil kenasti seal katusetuulekarbi vahel alles - ja külastavad seda ka. Nüüd jääbki neil ehk rohkem aega pereelu elada, kui enam ei pea akendega võitlema.
Aga maja näeb välja nagu juudi jõulupuu. Tea, kas peaks mõnda aiandusajakirja mõned pildid saatma, et nagu uued trendid aastaks 2010:DD
Subscribe to:
Posts (Atom)