Elu veereb viimasel ajal nii kiires tempos, et pole aega ei blogida, kommenteerida ega ka pildistada. Aru ma ei saa, kuhu see aeg kõik kaob :) Tahaks pidurit tõmmata - aga ei oska:)
Nädalavahetusel käis meist üle ikke üks tõsine burgaa. Mulle tormid meeldivad - katus jäi peale ja aed sai kastetud ja tunda oli, et lõi õhu puhtaks. Pühapäeva hommik tundus selline mõnus - natuke vihmane, sombune aga soe. Tirisin kõik toalilled õue vihma kätte, et pesku ennast puhtaks. Ja siis vaatasin, et osad vajasid hirmsasti ümberistutamist. Tirisin siis ka mulla õue, et hakkan istutama - nu ja siis läks lahti. Tuul ma mõtlen - taimed lendasid ühele poole, potid teisele poole ja muld kolmandale poole - peris naljaks oli :D Aga sai hädalised ikka ümberistutatud ja vihm pesi lehed kah puhtaks. Orhideelised kolisid kõik õue suvitama. Vandad õunapuu okste külge - tunnevad ennast seal päris hästi - tuul ei teinud neile midagi.
Õhtuti üritan ikka peenraid kah rohida - aga jubedalt on igasugu hammustajaid putukaid. Seega, palun piltidel umbrohtu mitte vaadata - nu mitte ei taha ennast vabatahtlikult söögiks pakkuda :D
Täna siis tegin fotokaga väikese tiiru.
Laudleht tunneb ennast selles pimedas majanurgas suurepäraselt. Kusjuures ma ikka imestan, et kuidas ta seal küll hakkama saab, sest mullakiht on seal kõigest 5-8 cm paks ja siis on all mingid ehitusjäägid. Ma iga aasta sokutan lehtede alla ikka muruhaket ja sügiseti komposti - vbl see talle meeldibki. Eelmine aasta mõõtsin kõige suurema lehe läbimõõduks 103 cm. Seeaasta nii suurt lehte veel pole. Seltsis on tal seal sõnajalad ja rodgersiad, aga need veel alamõõdulised ja tahavad kosumist. See pime nurk on mul tegelikult selleaasta plaanis - tahaks sealt selle muru ära saada ( nu et jällle üks koht vähem niita oleks) ja plaan panna metspipart. Ma siin just mõtlen, et kas kaevata mätas välja ja siis metspipar istutada või torgiks need metspiprad sinna niisama sisse. Sest metspipar ju siuke, et kui laiutama hakkab, siis enam ei kasva ükski muu asi enam. Mõtlen veel - tahaks nagu kergemalt :D:
Ja ei saa ma ilma laukudeta. Karatau laugu kaks sorti:
Ja kurekellad - neid räsis torm peris kõvasti - olen neid nüüd toestanud:
Veigela Victoria - millegipärast on tal tänavu lehesti kollakas - tea, kas mingi aine puudus?
Ja maranad ka juba alustavad:
Aktiniidia rebis tuul samuti koos võrestikuga seina küljest lahti - nägime mehega ikka tükk aega vaeva, et see raske jurakas uuesti seina külge tagasi saada - aga maha ei olnud ma nõus teda mitte mingi hinne eest lõikama:
Esimesed siberlased alustavad. Teised on veel nuppus ja ootavad. Hirmsasti tahaks lõunaosariikidesse ühte teatud siberlaste jõge vaatama sõita:D
Ja ehk on nüüd ka mutiprobleem meie aias lahenduse leidnud. Kutsikas püüdis siin ndl aega tagasi ühe kinni. Pisike ju oli - naersime, et kaks titte said kokku - ainult ühe jaoks lõppes see kohtumine kurvalt. Aga hellitan siin lootust, et ehk tuleb kutsist ka mutipüüdja - see oleks küll super. Igastahes kiita sai kuts küll kõvasti:
5 comments:
On ilus aeg ikka küll. Sa veel jõudsid aiale tiiru peale teha, ma ei saa aediiristest kaugemale:)
Jõgi kosub tasapisi, õiget nägu tal veel ees pole, aga mingi kerge lainetus on küll juba tekkimas.
Said Paeonia lactiflora- liik on väga varieeruv ja tal on ka üksjagu alamliike
Ja astrantia sordinimi on `Claret`
Ma mõtlen küll, et Sa pead ikka enne metspipra istutamist selle mätta ära võtma, algul kasvab umbrohi tast inetult läbi, ei saa Sa niita ega rohida, see laiutamine võtab tal ikka veidi aega.
Aga laudleht on vägev, ma pean kohe mõtlema, kus on mul see pime koht, kus ta samuti sääraseks võiks kasvada.
Nii tore, kui ikka on, mida aias avastada :). Mul on selleni veel pikk maa käia... Ja küll need inimese meeleolud on ikka kummalised - neid lauke olen ma siin varasematel aastatel blogides ikka näinud, kuid kunagi pole nad minus mingeid emotsioone tekitanud. Nüüd aga vaatan, et see hiidlauk on üks väga vahva tegelane, kes võiks endagi aias olla.
Samasugune aktiniidia kasvab meil vana õunapuu otsas ning on üks lemmiktaimi aias. Lõikamine oleks olnud see kõige äärmuslik abinõu, ilusaks lopsakaks kasvab ta ju üsna aeglaselt.
Kuts leidis endale jah mängukaaslase, aga jõudude vahekord osutus veidi ebavõrdseks. Kui aga püüdis sihilikult, siis on väga tubli kuts! Edu talle edaspidises jahis (kuigi ma loodan, et neid pisitegelasi teile enam ei tule)! Meil oli kuni eelmise nädalani rahu majas, kuid nüüd käib jälle üks halastamatu klapperjaht... on ikka visad loomad, kes ei saa aru, et nad on ühed väga soovimatud külalised.
See mädarõigas on küll tõsiselt äge.
Meil oli kevad üllatavalt mutivaba, aga nüüd on põrgulised taas kohal. Peab vist Leevit laenama :)
Mis mädarõigas see on?
Harilik mädarõigas peaks olema :D
Post a Comment