Maikuu sai läbi nigu niuhti. Nii kiired ajad on viimasel ajal, et ei jõudnudki nautida seda tärkamist jakasvamist. Nii kahju. Mai on alati üks mu lemmikaegu olnud. Aga pole hullu - 11 kuu pärast on jälle mai :D
30.mail avanesid esimesed vesiroosid. Üsna vara - tavaliselt näitavad esimesed oma õisi kuskil juuni II nädalal. Ja tavaliselt alustavad need looduslikud roosad. Aga tänavu hoopis valged:
Üks armas hiliskevadine õitseja
Brimeura Salisb. jaanihüatsint:
Ja üllatas mind tänavu ka sinise õiega. Siiamaani kena roosa puhmas olnud:
Väike penilane kasvab nii mis mühiseb. Kuu aega tagasi mahtus vana penilase kõhu alt vabalt läbi. Nüüd on varsti vastupidi. Käisin mõlemaga kliinikus - kaalult võrdsed. Aga super kuts! Need mõned pättused, mis korda saadetud - need käivad kutsikaelu juurde. Ja kes ütles, et tiibetlane õppust ei võta - võtab küll ja väga kiiresti. Reageerimiseks peab talle ainult mõne sekundi kauem aega andma kui teistele penidele. Aga ütlen ausalt - nii intelligentset kutsikat pole mul enne olnud. Ja tema mul vist on 12 kutsikas üles kasvatada-õpetada. Hetkel valvab vanemat sõpra, kes konti järab. Kannatlikult oodates, et äkitselt jääb talle ka tükike :):
4 comments:
Mul on miskine imelik teooria, et suured koerad on üldse intelligentsemad. Vahepeal mõtlesin, et võtaks hoopis ühe väikese koera, kes sülle mahuks...aga peale seda, kui paar päeva tagasi kaks westhighlandi terjerit mu aias ringi tuuseldas, läks väikese koera isu üle :).
Juuniori tulen järgmisel nädalal vaatama, koos roosiga.
Mai sai tõesti ülikiiresti otsa. Ma loodan, et seda ei juhtu kogu suvega.
Koertest eelistan ka mina suuri, nad on ikka väga-väga soliidsed ja intelligentsed ega kargle kui segased. Need päris pisikesed süle-või kotikoerad on mu meelest mingid koeraparoodiad ja keskmine on lihtsalt keskmine ja enamasti ka suur närvipundar. Andku koerapidajad mulle andeks, aga ega mõtteid saa ju keelata. A koera ma enam ei võta, teiste omade sirgumist on küll huvitav jälgida
mai läheb alati kiirelt mööda :( liiga hea, antakse vaid jao pärast
See jaanihüatsint jääb nüüd mulle hinge kriipima. :o)
Post a Comment