Hakkabki see kevad vaikselt läbi saama. Viimased päevad on suviselt kuumad olnud. Ja tulpide aeg hakkab juba nö poole peale jõudma. Osad on õitsenud, aga umbes pooled on veel ilusad. Ei kujuta kevadist aeda ilma tulpide ja nartsissideta ettegi. Kuigi jah, ega ma eriti nende nimetustele tähelepanu ei pööra. Olen neid sibulaid ikka valinud lihtsalt värvi järgi ja selle järgi mis pildilt kena tundub.
See on üks huvitav eksemplar - aga ma kahtlustan, et see on see kurikuulus tulpide viirus, mis ta selliseks teinud on. Kasvab ta mul ühe hosta kõrval - kas hosta viirus ja tulbiviirus on üks ja sama? et võib ka mu hostat nakatada?
Vaieldamatult üks minu lemmik tulp aias. Lihtne klassikaline:
Need uusimad aretised on ka minul - kuigi ma eriti neist midagi ei pea - nu ei ole tulbi moodi. Aga kui kunagi meeltesegaduses ta juba ostetud on - las ta siis olla Ice Cream:
Sama nagu Ice Creamiga - nu ei ole see tulp - on hoopis mingi käkerdis :D:
Puhkedes on Ice Cream veel enamvähem:
Tulp Abigail - super ilus värv - kahjuks ei õnnestunud seda pildile saada:
Paul Scerer:
Nii valge, et lausa valus hakkab silmadel. Samuti lemmik, kahju, et teda mul ainult 1 on. Ülejäänutega on mutid ja hiired vist toimetanud:
Sensual Touch:
Sir Winston Churchil:
Aga ega mul ainult tulbid ei õitse. Amuuri tulivõhk on kenasti paljunenud:
Pojengid ka alustavad. Esimesena nagu ikka ahtalehine. Mõned aastad tagasi olin hädas varrepõletikuga - nüüd on kenasti kosunud ja ilus suur puhmas juba. Tänud Hilisele tookordse õpetuse eest!
Thelalt ostetud Rockii pojeng on veel kasvuhoones ootamas oma õige kasvukoha valmissaamist. Aga see ei sega teda õitsemast ja lõhnamast. Lõhna on küll vägev!:
Ubalehega tegi kutsikas 1-0. Ta nimelt arvas, et see tiigi madalam koht on just tema jaoks tehtud - hea partsti kõhuli sisse visata ja siis harvedas mu ubalehe pisikesteks tükkideks. Mõni õis jäeti ikka minu rõõmuks kah:):
Esimesed iirised. Kunagi Muhediku Habemiku poolt pihku pistetud pisike juurikajupp on nüüdseks peris laiaks põõsaks kasvanud - aga nime ma ikka ei tea :D
Ja esimesed roosid juba õitsevad. Rosa Sancta:
Ja Rosa Damascens:
Nüüd vaja veits soovitusi. Mesimurakad õitsevad mul iga aasta hullupööra ja ise ka kenad kopsakad taimed - aga viljuda ei taha. Või siis on marjad mingid imelikud pisikesed kribalad. Kasvavad koos mustikatega hapul pinnasel ja aegajalt kostitan neid rabarberi või sidruni veega. Äkki tahavad nad miskit muud?
5 comments:
Ilusad lilled Sul! Juba näoraamatus laikisin! Ja nt mulle see käkerdis 'Chinatown' väga meeldib. Nii palju erinevaid maitseid inimestel!
Ja väga kenad fotod! Pean talvel oma fotograafeerimisoskusi täiustama! Ikka pildil ja pildil on väga suur vahe!
Nii palju õisi, igaüks püüab omamoodi ilus olla. Vaat kui hea, et tulpidest sel kevadel rohkem juttu on olnud. Igalühel on oma lemmikud. Usun, et su rohetulbid ja muud "käkerdised" leiavad väga kergesti uued tänulikud omanikud. Ehk pakuvad midagi vastugi oma korralike klassikaliste tulpide hulgast. Kui ikka kõik erinevad aretised kõrvuti istutada, võib tõesti päris kole sodipodi tulemuseks olla. Mis puutub Ice Creami, siis mina õnneks jõudsin selle puhkenud õie enne ära näha kui oleksin hakanud uudishimu pärast endale igatsema. Ma ei usu, et su punaroheline tulp haige on - pisut nagu niruks jäänud küll.
Puhkenud roosid nii vara - kas tõesti õues talvitunud põõsastel?
Pange aga jah muda- ja veetaimede pilte üles, polegi sel aastal loodusliku ubalehe kasvukohtadessse jõudnud. Väga ilus taim! Looduslike võhkade valik piirdub meil niikuinii vaid ühe liigiga, kuigi meie kliimas suudavad kasvada mitmed muudki huvitavad võhalised.
Kui mu enda punane rockii õitsema ei hakka, pean vist pildi kasutusõigust küsima :). Soomlastelt saadud piltide kvaliteet on selline, et mul on keel vabandamisest villis.
Roose meil siin mere ääres veel ei ole ja ka viimased pojengid alles kerkivad mullast.
Mesimurakad. Ma ka ei teadnud, et mesimurakad võiksid täiesti tavalisel mullal maasikapeenras kasvada ja panin turbasse, lisaks ka suht varjuline koht. Aga mul oli vähemalt see teada, et peaks mitu erinevat sorti olema. Nii ma siis soetasingi umbes kolm erinevat. Kui olen kellelegi andnud, siis olen püüdnud erinevatest kohtadest taimi võtta, kuid kindel ei saa olla. Kõik on kõik ühtlane vaip ja sorte eraldada enam ei oska. Eelmisel aastal nad isegi kandsid marju - mitte küll ülearu palju. Kui on päris valmis, siis saab natukene aru, miks neid Soomes niiväga hinnatakse. Poolküpsed ei jäta mingit erilist muljet. Seni on jäänud turbalt ümberasustamine ainult plaaniks, tegelikke tulemusi ei tea.
Mul kasvas mesimurakas palju aastaid tavalisel aiamullal, noh, mitte just päris tavalisel, pigem raskemapoolsel liivsavil. Kippus seal kangesti laiutama ja et aed oli tookord väike, siis pidin tast lihtsalt loobuma. Marju sain keskmiselt.
Tulbimaitsed on meil kõigil tõsiselt erinevad:), ainult ühes võib kindel olla, et `Ice Cream` on efektne ja nime väärt vaid nupus, õie puhkedes on ta lihtsalt üks räbalapundar.
See madalakasvuline aediiris on Sul `Gingerbread Man`
Aga minu päris esimesed pojengid hakkavad juba lõpetama, nüüd tuleb teine laine eeotsas ahtalehisega.
Post a Comment