Kohutav on see ilm praegu. Taevast kallab alla - ma ei teagi mida. Sitta ja soppa on kõik kohad täis. Ja hommikuti on teed teinekord nii libedad, et lase nigu uiskudel - pole siis ime, et nii palju autosid kraavi sõidavad. Hing ihkab lund ja külma - nu nii -5 kraadi oleks paras. Ja lumekiht mitte paksem kui 10-15 cm. Metsas võib muidugi rohkem kah tulla :). Aga kui nii edasi läheb, siis mul tõsine mure, mis seal aias kevadeks toimub.(õigemini mis järgi jääb). Igastahes üritasin täna paduvihmas natuke aeda inspekteerida. Mutid möllavad. Kohutavalt mällavad. Ja pole keegi, kes neile lõkse paneks. Nu kuda sa need lõksud paned, kui hommiku lähed kottpimedas ja õhtul tuled veel pimedamas :D. Selle pori sees õitsevad kogu seda jama trotsides kannikesed. Ja 5 aastat tagasi Kährilt saadud valge näsiniin vist näitab seeaasta õied ära.
Vähemalt lohutuseks selle lumepuuduse ja poriuputuse eest õitsevad toas dendroobiumid ja kuukingad. Kohekohe on puhkemas mitu cambriat ja ontsiidiumid.
Aga tegelikult on ju täna 4. advent. Aga jõulutunnet ei ole mitte kuskil. Kuigi sai täna 5 plaaditäit piparkooke küpsetatud. Õigemini röövliplika täitsa ise küpsetas. Rullis tainast jne. Mina olin nö abitöölise rollis - et võtsin kuumad plaadid ahjust välja ja pärast pidin kogu selle segaduse köögist ära likvideerima :D Sai hakkama küll. Aga ka piparkoogilõhn ei toonud seda jõulutunnet. Kust seda leida?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Me pole lihtsalt harjunud palmi all jõule pidama, nüüd ongi paras õppida. Aga aias toimuv hakkab küll murelikuks tegema, sibullillekasvatajail pole praegu parimad päevad, kui nii edasi, siis hakkavad varsti iirisedki õitsema. Mul mitmel puul pungad nii suured, et hakka või neid väljapiiluvaid leheotsi sinna kuidagi tagasi toppima:(.
Jama jah. Ja puudest unustasingi oma blogis rääkida - lõhnav kuslapuu on juba hiirekõrvul. :o(
supeutty ütleb kõik
Kuna nädalavahetusel vahetpidamata sadas, siis ma õnneks igasuguseid kõrvu ja ninasid inspekteerima ei jõudnud. Mida ei tea, pole olemas :). Samas, pole see ju esimene ega viimane kord, alles mõned aastad tagasi õitsesid võõrasemad uljalt veel jaanuariski.
talveunne.
Mina olen nüüd ka muttide klubis. Paar päeva tagasi avastasin hunniku otse trepi eest. :(
Vett on palju jah.
Näis, mis saab. Aga ma tõin eile tuppa kolm kuuseoksa ja seda ma pole juba mitmeid aastatid teinud. Tasapisi ehk tuleb tunne ka, kui jõul käes.
Mina saibn oma jõulutunde sedasi kätte, et võtsin oma isikliku röövliplika kaissu, põletasime küünlaid ja sosistasime niisama salajutte.
Ilusat Sulle, Deia!
Post a Comment