Thursday, 27 October 2011
Sügis
Ilus on selle aasta sügis. Soe ja kollane. Leht lehe haaval jäävad puud üha rohkem raagu. Kõikjal on näha, kuidas loodus valmistub puhkama. Et siis kevadel jälle otsast alata. Hääbumine on elu osa. Kui loodusel on see lootus, et kevadel kõik tärkab, puhkeb, lõhnab ja õitseb, siis inimesel seda ei ole. Kui juba minekule sätitakse, siis sealt enam tagasi teed ei ole. Keegi on kunagi öelnud ( ei mäleta enam, kes), et inimene alustab surmaks valmistumist juba sündides. Aasta aasta järel ikka sinna uinaku poole, nagu puudki leht lehe haaval sügisel. Ainuke vahe, et puud kevadel uuesti rohelised. Mis teha, kui näed, et sulle väga lähedane ja armas inimene on astunud juba sinna mineku teele.Ikka päev päeva järel tundmatule lähemale ja teistest kaugemale. Peatu! Pea kinni! Võitle! Oota veel - aega ju on - tahaks hõigata. Aga kas on minul selleks õigust? Ta on juba mõtetes kuskil kaugel. Ta on alustamas uut teed. Ta ei taha enam. Teistel jääb üle ainult toetada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Ole tugev ja mõtle ilusatele aegadele. See on raske, ma tean aga mis siin elus üldse kerget on?
Ehk teeb see olemse natuke lihtsamaks, et tead, et teised toetavad Sind oma meeltes.
Oh, Deia. Nii see kord on- me tuleme ja me läheme. Ja jätame jäljed ja elame kelleski edasi. Ja ometi on see hüvastijätt alati paganama raske ja kõik sõnad õõnsad ja tühised.
Kallistame Sind!
Toetame mõttes Sind, kullake!
Elu ja surma teema on minulgi selle nädala peamine mõtteaine. Oleme tugevad ja peame vastu.
Ma olen Muhedikuga nii nõus ja kallistan ka kogu südamest,et sul oleks jaksu.
oh....
jah...
saadan häid ja sooje mõtteid.
Post a Comment