Parandamatu

Totaalselt haige - mitte midagi ei saa vist teha :D

Pühapäeval lõpetasin oma 20*3 ja tahtsin taimedele kenasti sildid juurde panna. Nu need tilpnevad paberilipakad ei näe just kõikse kenamad välja ja pealegi kipuvad nad kaduma või siis kustuvad nimed pealt ära. Kuna lipikuid oli kodus vähe, mõtlesin teha väikese pausi ja Hortesest läbi hüpata - pole eriti kaugel ju. Nu et lipikuid osta. Ja kuna siis juba seal olin, siis ikka viskad pilgu peale, et mis ka müügiplatsil huvitavat on. Ja siis hakkas peale - kõigepealt hüppas korvi peaaegu mustade lehtedega kaunis veigela ´Atropurpurea Nana` ja siis saabusd tulbisibulate letid. Ma ju lubasin, et ei ühtegi sibulat, taime ega muud pussakat see aasta enam - aga hetkega oli lubadus meelest läinud, kui neid ilusaid pilte seal vaatasin. Nu mõned tulbisibulad (eriti mustaõielised ja purpursed) võiksid ju lisaks olla. Ja siis paar hästi huvitava õiega colhicumi ja siis üks hästi võimas  ratsuritähe sibul talveõhtuid soojendama ja siis.... . Oijah - igastahes kui ma Hortese uksest välja astusin, oli pangaarve 70 euri võrra kergem. Vot mine siis veel taimelipikuid ostma - järgmine kord saadan mehe - teda jätavad need pussakad ja tuustid ja sibulad külmaks.

Laupäeval sai ka Thela juurest läbi astutud. See on ikka võimas, mis nad seal selle suvega korda on saatnud!
Ja sellist vihma ja rahe tormi nagu Thela juures ja tagasiteel pole ma oma elus ennem näinudki.  Tagasiteel pidasime auto ikka päris mitu korda tee ääres kinni, sest sõita oli võimatu. Mõni üksik hull ikka üritas, aga lõpuks jäi ka see tee äärde ilma paranemist ootama. Hämmastav on see meie Eestimaa ikka - meil Thelaga vahet ca 30 km vist - ja koju jõudes, polnud meie juures piiskagi tulnud ja ei tulnud hiljem kah. Hoopis selge sinine taevas ja päike paistis.