Vot siis jah - röövliplikast sai tänasest ametlikult koolilaps :) Ja minust siis kolmandat korda I klassi õpilane. :D Pliks oli tähtsust täis kui koolimaja uksest sisse astus. Ei olnud temas hirmu ega ebakindlust - ainult suured uudistavad silmad vaatasid ringi ja kogu tema olemus väljendas kannatamatust ja uudishimu, mis nüüd edasi toimuma hakkab. Mäletan kui poisiga esimest korda kooli uksest sai 1. septembril sisse astutud - siis too oli küll vaikne ja ehmatanud. Ohh, õpetajatel saab raske olema temasugust tulesädet taltsutades :D Aga elame - näeme :D
Esimene koolikell- gümnaasiumi 12 klassi õpilased toovad väikesed juntsud saali :
Plikal on kogu aeg nii kiire, et isegi pildi peale on teda võimatu korralikult püüda - kogu aeg peab liikumises olema - seetõttu pilt väheke udune - aabits:
Aabits kaenlas nüüd võib nina püsti ajada :D
Aga aabits sai meil õhtuga kodus juba läbi loetud - tea, mis ta nüüd koolis tunnis tegema hakkab. Viimasel hetkel sain pliksil sabast kinni - ta oleks juba töövihikud ka ära täitnud :D
Aga aialainele tagasi minnes.
Vaat mis juhtub vandaga, kes on kevadel peaaegu otsi andmas ja ta siis suveks kasvuhoonesse viinamarja alla varju tõsta:
Tõin ta täna tuppa - nüüd vist hakkab külmaks minema.
7 comments:
Palju õnne!
Ja vanda on ka võrratu.
Ohjah. Kas plika selle juba on avastanud, et see jama kaksteist aastat kestab?
Vanda aga on tõesti võrratu.
Rõõmsat koolitee algust!
Vanda on tõesti imeline... kuigi väga naljakas lill tundub, et juured niimoodi avalikult tilpnevad :).
Palju õnne kolmanda I klassi puhul :D
Vanda rippus sul viinamarja külje all? Hm, arvas, et ongi lõpuks troopikas :) Ilusaks on muutunud.
Õnne ja edu Röövliplikale!
Eks Sa saad ajapikku eriliselt harituks:)
Kas Sa käisid seda Vandat seal viinamarjapuhmas piserdamas ka?
Kuidas see Ruja laul nüüd oligi, et inimene õpib kogu elu- sureb aga ikka lollina :D
Loodan, et rohkem esimesse klassi astuma ei pea:)
Vanda rippus jah viinamarja küljes. umbes 2 x nädalas tõstsin ta sealt alla ja pistsin juuripidi ämbrisse. Oli ämbris niikaua kuni ma kasvuhoonet kastsin. Oli mul seal üks suur ämber, mille kevadel tiigiveega täitsin ja siis selles oli ka hea igatsugu tuustikuid vahepeal leotada. Ei piserdanud teda kordagi - kasvuhoone ise juba selline niiske koht mu meelest. Ja vaetist kah ei andnud kordagi.
Ma üldse siuke kehv väetaja. Kogu aeg mõtlen, et järgmine kord annan väetist - niikaua mõtlen, kuni on sügis käes ja mida sa siis enam neid puhkama sättivaid taimi väetad :D
Tegelikult ma istutan oma toalilli üsna tihti ümber ja kastan neid suvel siis tiigiveega ja külmal ajal akvaariumi veega - ja tundub, et neile meeldib. Ja taimi vaadates ma küll ei näe vajadust neile veel lisa väetist anda.
Kevadeti ma teen neile küll ühe turgutussüsti rauapreparaadiga :) - see annab neile kohe hoo sisse.
Palju Õnne Katarinale! Jaksu kooliteel.. Tule Facebooki, meil seal uuesti tehtud kommuun "Lapsed2004" Pildid koolilastest üleval ja puha.
Post a Comment