9.juuli

Meeletu kuumus. Hommikul kell pool 9 näitas köögiakna tagune kraadiklaas (põhjasuunas) 28,2 kraadi. Mis siis veel päeval peaks olema. Vihma pole tulnud siinkandis mitu nädalat. Kõik kuivab. Isegi vana äädikapuu on pooled lehed longu lasknud. Aga samas tundub mulle, et teistel pole nagu häda midagi.
Nädal on olnud nii töine, et ausalt öeldes ei jäänud isegi aega hinge tõmmata. Töö juures on pooled puhkusel - ja nuhh ülejäänud siis rabavad mitmel rindel. Päevad venivad teinekord hiliste tundideni. Õhtul koju jõudes on jõudu ainult kastekannuga tiir potielukatele ja amplitele peale teha ja kasvuhoone kiirelt üle lobistada. Rohkemaks küll jaksu pole. Kui vanasti oli keha vääsinud ja vaim isegi oleks jõudnud, siis nüüd on vaim ka väsinud :D
Aga terve nädal olin möödunud nädalavahetuse lummuses. Viimasepeal külaskäik oli! Kõigepealt Hiline oma uhke aia, külalislahkuse, paadisõidu, õpitoa ja loomulikult teiste aalujatega :D Ja siis grupiõde samuti oma imeilusa aia, jõe ja külalislahkusega. Ilma nende kahe päevata poleks ma vist seda hullumeelset nädalat vastu pidanud - tõeline puhkus oli. Aitähh teile kõigile!

Fotokas ununes tookord loomulikult koju, seega fotomälestusi kahjuks pole. Lillekasvatajalt saadud vesipalm leidis omale kena kohakese tiigi kalda ääres kivide vahel jalad vees ja tunneb ennast suurepäraselt:

Sellel talvel välja läinud paju asemel on nüüd grupiõe käest saadud nooruke paju. Hetkel tundub, et ta on selle kuumaga väntsutamise kenasti üle elanud ja nädalaga isegi kohanenud. Ma muidugi uputan teda 2 x päevas ämbritäie veega:

Kusjuures Muhediku juurest võetud paju pistikud on kah kenasti juba juured alla võtnud - nii et varsti on mul siin vist pajumets :)

 Suur saak Tänassilma jõest. See ämbritäis siis leidis koha minu tiigikeses. Thela juurde rändas suurem mannergutäis:

Koju tagasi jõudes klõpsisin ka oma aiast mõned pildid. Ainult, et polnud aega neid üles panna - panen siis nüüd. Parem hilja kui mitte kunagi :)

3. juuli õhtul väike osa roosipeenrast:

 Mozart- temaga läksin veidi alt. Ei tohi ikka emotsioonioste endale lubada ja piltidest võluda lasta. Tuleb enne ostu ikka natuke maad uurida.Ta on imearmas lihtõieline roos - keda müüdi mulle pinnakatte roosina. Jah pinda ta katab kenasti, ainult kahjuks teeb ta seda 1,2-1,4 m kõrguselt laiutades :D Pean talle sügisel teise koha otsima, kuna ta lihtsalt varjutab teised pinnakatjad oma jõulisusega ära.  Hiline sa arvasid, et sinu see tundmatu lihtõieline võiks Mozart olla - ei ole - ta on sul midagi muud.

 Rhapsody in Blue- tänavuaasta eriti kaunis. Eelnevatel aastale on ta olnud selline ümbervajuv torakas, mis mulle rooside juures absoluutselt ei meeldi. Roos peab minu meelest olema kompaktne ja ise püstiseisev põõsas. Hea küll - vahest võib mõnele mõne oksakese toestuseks alla panna. Ma sügisel isegi lubasin, et viskan ta üldse aiast välja. Tundub, et ta võttis mu juttu kuulda - ja sellel aastal on ta vägagi kena kompaktne õitsev põõsas - just selline nagu õige roos olema peab :)

 City of Belfast - väga erksa värviga, eriti hästi tuleb ta särav punane välja õhtuhämaruses ja kombinatsioonis valge tooniga - minul on ta kõrvuti Aspiriniga

 Aspirin:

 Üldse mulle meeldib punast ja valget kokku panna - mingi kiiks vist :) Siin siis Robusta ja kõrge kipslill:

 Guy the Savoy:

 Eden Rose:

 Falstaff: Ka tema õiget värvi ei õnnestu mul kuidagi pildile saada - siin tundub selline tavaline punane - aga tegelikult ei ole - ma ei oskagi seda värvi kirjeldada - seda peab ise nägema :)

 Summer Song: hästi huvitava värviga - selline telliskivi oranz - kahjuks ei saa ma seda õiget värvi kuidagi fotokasse:

 Vasakul Apricola ja paremal Sahara:

Mõned teised õitsejad ka:

Müüdud mulle roosaõielise roomava angervaksa nime all. Aga ma ise kahtlustan, kas ta mitte angerpist pole - mõni tema sort:

 Sügisel säästukast haaratud mingi lauguliste pakist tuli selline kena isend välja - meenutab luigelille, aga tegelikult on mingi lauk - ja tundub, et mul on varsti terve aed teda täis, sest moodustab meeletult sigisibulaid :D

 Savisaarelt ülemöödunud aastal ostetud Arisaema ciliatum var. liubaense (CT 369), võsund-tulivõha pikatipmeline teisend. Tõstsin ta sügisel teise koha peale ja muidugi kevadel enam ei mäletanud kuhu - küll ma otsisin teda. Aga kuna ta on nii hiline ärkaja, siis ennem ei leidnud kui nüüd alles. Nüüd kenasti märgistatud ja järgmine aasta ei tohiks tema leidmisega probleeme olla. Ta on

selline hästi omapärane tärkaja - kui nina mullast välja pistab - meenutab roostes raudnaela :)

Arvasin et tema siin on täpitud kellukas - aga täpitud kelluka lehed on karedad - tal ei ole. Köögikata, mida sa mulle paar aastat tagasi aeda tõid - väga vahva laiutaja siin aianurgas igastahes - naat ka ei pääse löögile :) 

 Astilbed ka alustavad:

Kõige pimedamas aiaosas tunneb ennast ideaalselt laudleht. Päikest ei saa ta vist grammigi - vbl maksimaalselt suve alguses hommikuti pool tunnikest. Ta on sellel kohal olnud nüüd juba ca 5 aastat - ja alles nüüd hakkab ta oma lehtede võimsust näitama. Mõõtsime huvipärast lehe läbimõõdu ära - nõksa alla meetri jäi. Kui raatsiks ühe lehe ohverdada - saaks kena lindude joogikausi ju teha - sellest tsemendi segust :

Ja kui möödunud aastal oli Silberlocke´l ainult 1 käbike - siis tänavu on neid palju :):