Vana aasta viimane jorr

Öeldakse, et kõik halb jäägu vanasse aastasse. Ma siis nüüd lasengi viimase jorina sellel aastal. Tegelikult on hea, et ma siis arvuti taha varem ei saanud, sest siis oleks selle jorina asemel tunduvalt vängem jutt tulnud.
Nüüd ma tean, mida tunneb merehädaline, kes on päevi hädisel parvel ookeanil triivinud ja siis näeb kaugelt laeva lähenemas, aga mis teda ei märka ja sõidab mööda. Vot just selline tunne oli minul eile õhtul.
Istusin ja surfasin netis. Tõstes pilgu aknast välja nägin, et jee- traktor!!! Ülejärgmises tänavas! Ja teeb väga korralikult. Ca pool tunnikest müdistas seal. Ja siis oli ta juba kõrval tänavas ja jälle mingi pooltunnikest. No nii, nüüd tuleb ta meile! Aga tutkit brat- tõstis oma saha üles ja kadus. Äkitselt sai kütus otsa? Läks tankima ja kohe tuleb tagasi, mõtlesin. Aga tunni ajase ootamise järgi jõudis ikka kohale, et ei tule ta midagi. Tea kas vaatas, et meil tänav labidatega nii korralikult lükatud, et pole traktoristi abi vajagi. Kell oli pool kolm öösel - helistada nagu ka enam kuskile polnud. Vägagi vängeid väljendeid pobisedes kobisin siis magama, et ehk hommikuks on ikka asi parem. Hommikul tööle asutades polnud loomulikult sellest traktorist haisugi. Ainult öö jooksul maha sadanud ca 10 cm lund. Kirusin ja vahutasin siin siis natuke ja otsisin telefoninr - väsinud meeshääl lubas asja korda ajada. Tegelikult oli mul sellest mehest kahju - täiesti kujutan ette, millises pinges ta praegusel ajal elab. Ja ega siis kõik pole sellised nagu mina, kes kodus seina sõimavad ja siis telefonis viisakalt räägivad. Ok - mõtlesin, käin linnas ära, et ehk siis päeva peale aetakse ikka lahti see tänavake meil. Hommikul jäin korra isegi tänaval põhja peale kinna - aga naabrimees lükkas välja. Lõunast tagasi tulles, ei olnud traktorist haisugi loomulikult - ainuke, mis suurematest masinatest oli käinud, oli prügiauto, mis loomulikult meie tänavale kinni ennast suutis jätta ja siis see tänav oli täiesti läbimatu. Mees ja naabrimees praktiliselt lükkasid mul auto koduukse ette - suurele teele ka ei saanud jätta - seal oleks liiklust takistama hakanud. Vat siis ma enam ei suutnud viisakaks jääda - helistasin siis uuesti ja ütlesin, mida ma asjast arvan. Poole tunniga oli traktor kohal ja tänav puhas. Tuleb välja, et siin EV hea sõna ja viisakusega ei saa vist midagi. Kui midagi tahta, siis tuleb telefoni röögatada niipalju kui torust tuleb ja mida vängemalt, seda kiiremini liigutama hakatakse.

Nii nüüd sain selle viimase jorru endast välja lasta. Ja saabki hea tujuga vana aastat ära saatma minna :DD

HEAD VANA AASTA LÕPPU KÕIGILE!!!