Ja see taim ise on samuti üks igavesti vintske sell - vähemalt minule kuuluv eksemplar. Vaatamata sellele, et ma olen teda erinevate ekstreemsete kasvutingimustega kostitanud, vohab ta ikka metsikult. Ja mul on tunne, et mida hullemad kasvutingimused, seda uhkemalt vohab. Parimat nime klubile vist ei suudakski välja mõelda. Sest eks meiegi ole ju ekstreemsustega kohanenud - kasvõi näiteks põrgukuumus suvel ja lumeuputus talvel - ja aina tugevamaks muutume :D
Trumm - aga kääre tahaks see eksemplar kohe kindlasti saada :D
4 comments:
Lugesin kuskil, et aaloet õitsema saada, tulebki teda peaaegu et piinata, jätta kastmata, külma ja nälga. Endal pole veel õitsenud.
Kas nüüd just piinata, aga mu meelest on enamuse taimedega nii, et mida rohkem sa lased neil omapäi toimetada ja mida vähem sa neid väntsutad nii kuidas sina neid õigeks pead, on nad hoopis vastupidavamad ja jõudsamad.
Liigne vesi, eriti väetamine on asjad, mis aitavad taime kindlalt hukule lähemale. Kogu see tark jutt väetamise-mürgitamise jms vajadusest on tootjate reklaam. Kui pinnas on taimele sobiv ja taime välimus normaalne, ei vaja ta kaua aega midagi lisaks.
Igasugune ülehoolitsemine on ohtlik kõigile elusolendeile, millest paraku minu mees aru saada ei taha ja nii kastis ta meie aalujat ikka südamest ja keset talve otsustas ka väetada, no ja kui ma siis uurima hakkasin, et mis lahti, selguski tõde ja tulemus? Aaloet pole enam:(
Eks me peame Deiaga siis meeles pidama ja hakkama kevadel oma aaloevõsa jaotama :D
no siis on nende aalujatega ju samamoodi nagu inimestega. mida vähem neid õpetada ja piirata, seda tugevamad ja iseseisvamad kasvavad :)
aga kui see aaluja kääre tahab - siis mis selle tulemuseks on? s.t. kas neid juppe saab kasvama panna või ainult söömiseks tarvitada? ma võtan kõik lahkesti vastu, aga enne tahaks sutsu infot :)
Post a Comment