28.juuni

Suvel ei saa ikka kauem kui paar päeva kodunt eemal olla. Selle nädalaga, mis ma ära olin, on rohi kasvanud põlvini - nagu polekski vahetult enne äraminekut niitnud. Istutusalad nägid välja nagu üks suur umbrohu kasvandus - kusjuures tegin kõik ennem puhtaks. Selline tunne oli, et nad nagu teadsid kohe, et neil seal vaba voli laiutada. Tagasi tulles oligi esimene asi rohi ära niita ja umbrohi välja tõmmata. Umbrohu seest siis tuli välja, et esimesed roosid on puhkenud.
Regensberg:

Winchester Cathedral

Tommelise:

Sweet Rosea:

Pur Caprice - selline huvitav nupp - nagu keegi oleks söömas käinud teda - aga ei, kõik on õige, ta ongi selline. Puhkedes roheline ja siis õitsemise ajal vahetab värvi nagu kameeleon, olles vahepeal roosakas ja lõpetades on kollane:

Robusta, kes sellel talvel maani maha külmus, on üks esimesi õitsejaid rooside seas tänavu. Temal olid õied lahti juba enne mu äraminekut:

Ja tiigis on vahepeal roosa vesiroos 2 õit lahti teinud. Üks on isegi jõudnud juba ära õitseda. Aga hämmastavalt suur on see õis tal tänavu - möödunud aastatel on ta tunduvalt väiksem olnud:

Pojengidest on Rubra Plena ja Chocolate Soldier lõpetanud, aga õitsemist alustasid Jan van Leeuwen - meenutab mulle suurt praemuna :)) Tema siis see kevadine korvironija mul. Ja häbiga pean tunnistama, et ikka istub potis alles. Nu ei ole seda vauhti sellel aastal, et maad juurde kaevata. Mõte on, koht on - mul oli isegi aiavoolik vahepeal märkimiseks maas - aga vat tahtmisest jääb puudu. Et kuidas see oligi: Vaim on valmis, aga ihu nõrk.:DD

Õitseb veel üks nimetu valge, ämma aiast pärit:

Ja ka Yellow Crown on esimesed õied avanud:

Ka mõned iirised minu poolt. Aediiriseid mul pole. On igatsugu muid.

Birma iiris. Eelmine sügis sai ta teise koha peale tõstetud. Nüüd tulid isegi pisikesed kuldsed kirjad välja. Ennem kasvas pimedas ja oli selline hale ja äbarik ja ei paistnud teiste vahelt üldse välja.

Üks selline aediirise moodi isend on ikka ka olemas, selline risoomiga. Õis on tavaline, aga mulle meeldib ta oma kirjute lehtede pärast. Ostes oligi sildil lihtsalt Iris Variegata - taimenimede andmebaas annab vasteks joonik iiris:

Aga siberlased kõik põevad mu möödunud sügist jagamist ja ümberistutatmist. See kõige tavalisem sinine, tegi ühe õiekese, aga ülejäänud kõik jätavad selle aasta vahele.

Ka hollandi iirised tunnevad ennast mu aias päris hästi - ei ole mina neid sügisel üles korjanud - nii nagu mõned aastad tagasi nad mulda said, nii nad seal on. Sordinimed viisid ainult varesed minema:

Üks viimastest laukudest - Allium bucharicum:

Ja see torn on nädalaga veel pikemaks veninud ja õitsemist alustanud. Ei häiri teda tuuled ega paduvihm. Pildil kõrvalolev peitõielise kuslapuu põõsas on 2 m :

Snowmund: pidavat ka meie kliimas külmahell olema - mul aias 5. aastat ja ei mingeid kahjustusi:

Esimene delfiinium: Sügisel on plaanis üks üle 2 m kasvav sinine delfiinium välja kaevata. Kui keegi tahab oma aeda, siis andke teada - mul ei ole tema jaoks lihtsalt kohta enam.

Kasvuhoone äärne kurekellade, kurerehade ja laukude istutus näeb välja selline - kõik saavad omavahel hästi läbi. Ja umbrohtu kampa ei võeta :). Kui mees oma lauahunniku ka ära koristaks, oleks peris kena.

Ja lõpuks üks mõistatus ka - kas arvab keegi ära, kes õitseb pildil: