udune sügishommik

Sügisel on oma võlu. Hommikud, kui päike ennast paksust udust läbi pressib. Ja need tuhanded pisikesed veetilgad, mis siis särama löövad. Ja see hääbumise lõhn. Ja puhkuse ootus. Sest seda on ju lausa oma silmaga näha, kuidas loodus ennast puhkusele sätib. Kuigi jah, mõned veel püüavad õitsemisega suve pikendada. Aga ega need esimesed öökülmadki enam kaugel pole, peale mida hakkab see hääbumine veel eriti kiiresti, lüües enne lõplikku minekut looduse eredalt särama. Mina vähemalt küll loodan, et tuleb samasugune värviline ja ilus sügis nagu oli möödunud aastal. Aga konnad juba otsivad talvekorterit ja mullahunnik on täis uimaseid sisalikke. Huvitav, kas nad loodavad seal endale talvepesa leida? Peaks vist neid sealt kuidagi ära ajama, sest see tilgake mulda on mõeldud mul rooside muldamiseks. Ja kui ma hiljem seda mullahunnikut rappima hakkan, siis segan nende talveund.

Aga klõpsisin lihtsalt aias ja proovisin vett pildile saada:DD (kui pilte suuremaks klikata, siis on vesi näha kah)