Thursday, 21 May 2009

Kevad pildis

Mõned kevadised pildid, ei oska siia kahjuks muusikat panna - muidu paneks ööbikulaulu. Ööbik laksutab praegu 24 tundi ööpäevas - kahju, et varsti teda vist meil enam ei kuule. Kui suureks teeehituseks lahti läheb, siis ööbikulaulu asemel kuuleme veoautode mürinat:





Tiigis käib vilgas elu. Vesilikud on hoos:





Ja valge vesiroos läheb kohe varsti õitsema:
Selle kevade suurim ootus on vist tundmatu stepiliilia õie ootamine. Mõned aastad tagasi sai see taim ühe Võrumaa papi käest laadalt ostetud. Ta olevat selle toonud kunagi nooruses kuskilt stepist. Ja õie kõrgus pidavat olema ligi 3 m. Pilt oli tõestuseks kõrval ka, kus tõesti papi ise tundus nagu pöialpoiss selle õie kõrval. Ja nüüd see imeasi loob õienuppu: Vaatame kas siis tuleb 3m õit. Samas M.Laane lubas kanepilehise ristirohu kõrguseks ka 2,5 m. Minu aias on maks 1,8m

Nüüd natuke kurba juttu ka.
Eelmine aasta Plantexist tellitud valge murtud süda näeb minul välja selline:
Ja mida ma peaksin peale hakkama oma pojengidega. Ma olen 110 nippi vist ära proovinud, sh terve talv tassinud neile puutuhka ja kasutanud ka seenevastaseid preparaate - aga ikka on varred pikali. Ahtalehisel pojengil on suurest põõsast alles ainult üks terve võrse:Ja kes tegutseb mul kasvuhoones? Tean, et on olemas maasikaõielõikur; aga kas on olemas ka paprikalõikur? Eile oli 1 taim juurepealt murtud, täna järgmine. Kui nii edasi läheb, siis varsti pole enam ühtki taime. Õhtul oli taim kenasti ühes tükis ja öösel oli uks kinni. Koerad mul kasvuhoonesse ei pääse.

Ja kas on olemas mingi seadus, mis kohustaks maaomanikku oma umbrohupõldu ohjeldama? Meie kõrvalkrunt näeb välja selline ilus kollane:Eelmine aasta lasime ise trimmeriga puhtaks - aga siis tuli maaomanik, lõi käed puusa ja ütles, et talle meeldibki umbrohi ja võsa. Aga kõik see seemendub ju meie aeda. Eks teeme seeaasta jälle salaja ära ja pärast ütleme, et meie ei tea midagi.

Aga nüüd sukeldun jälle arvuti taha ninapidi koolitöödesse. Kuigi parema meelega nokitseks hoopis aias, kuulaks ööbikut ja nuusutaks hüatsintide lõhna:)

15 comments:

Eve Piibeleht said...

Karistusseadustik:
§ 353. Taimestikku ohustav tegevus

(1) Mootorsõidukiga sõitmise eest looduslikul alal või põllumajandusmaal, kui sellel alal sõitmine oli keelatud või oli lubatud ainult loaga ja see luba puudus, samuti taimehaiguste ja -kahjurite vältimiseks või umbrohu leviku tõkestamiseks maavaldajale kohustuslike abinõude rakendamata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui sellega on kahjustatud taimestikku oluliselt või taimehaigus või -kahjur või umbrohi on levinud väljapoole katastriüksust, tekitades seal taimestikule olulist kahju, - karistatakse rahalise karistusega.

Iseasi, kas kusagil ka kirjeldatud on, mis on umbrohi ja mida selle tõrjeks konkreetselt regema peaks. Seadus on, aga selle täitmisega on nii nagu on.

isehakanud lillekasvataja said...

Ärge te salaja küll tehke! Teisel äkki mingid istikud sinna pandud, saate trahvid kaela. Ja ei ta seemnenda midagi kui te kogu aeg niidate.
Ja pojengidele topast, tuhk jms. on nagu rohkem profülaktika, ravida tuleb ikka juba kangema keemiaga

Hiline said...

Pildilt näha, et sul rammus muld vastu varsi, eks see soodustabki bakterite vohamist.
Kui sügavale juur ulatub, paistab teine olevat üpris pinna ligidal?(võin ka eksida)

Kui õigel sügavusel (5-7 sm) siis kaabi kõik rammus varte juurest kuni mugulani ära, lõika kõik haiged varred mugulani ja tupsuta aktiivsöe pulbriga lõikekohad.
Liiv pese lillas kaaliumpermanganaadi lahus, lase taheneda (võid natuke tuhka sisse segada, parem vist kui pritsid ka topaasi lahuga pojengi varte augu , nii et muld ja juuremugul ka kokku saaksid) ja täida see auk selle pestud liivaga liivaga.

Ma olen foorumis juba aastaid soovitanud KÕIK ostetud ja teiste aedadest saadud taimed või juurikad hoida 5-30 minutit nõrgas lillavees, millele lisatud paras ports küüslaugu tõmmist (või mahla) See mul juba veres (kutsun sellist "vannitamist" reanimatsiooniks) ja ausalt, eriti potitaimede pottidest (ka parimatest aiandiest) olen sedasi välja peletanud ikka igasugu kahjureid (eriti toalilledel) ja oleksid Sa näinud kui hallitanud pojengijuured ma eelmisel kevadel sain ja praeguseks kõik õienuppudes, ka nüüd Aiasõbrast saadud pojengidest oli ühel varrepõletik, peale "reamatsiooni" teise varred kõik terved ja viskavad kasvu.
Ma ei pane kunagi varte ümber mulda, alati pestud liiva.

Hiline said...

Vot siis, enne ei lugenudki Su juttu lõpuni.
Kui tahad teada, kes (arvata võib, et kas see mustjaspruun "sajajalgne" või mõni sitikas vk kutsutakse medvedka) pane õhtul taimede varte juurde toore kartuli viilud ja hommikul vaata, kes sinna alla roninud on. Nii saad ka paharetid hävitada, mingi mürk ei aita.

MUHEDIK said...

Pojengide kohta kirjutas Hiline juba kõik ära. Seda liiva võib ka peale lilla veega pesemist ka veel praeahjus korralikult kuumutada.

Paprika võib end sedasi pikali visata ka siis kui kasvuhoone muld liiga külm on. Mina ei ole oma külmkasvukasse veel midagi pannud, sest muld kõigub öösiti alles 10-12 kraadi vahel.

deia said...

Tänud soovituse eest. Ma kohe printisin Hilise õpetuse välja ja homme hakkan mässama. Paprika ei olnud lihtsalt pikali - ta oli varre pealt ära murtud. Nagu keegi oleks läbi lõiganud. Nüüd lähen viin kartulilõigud sinna - vaatame kes hommiku all on.

deia said...

küsimus veel, et mul seal haigete pojengide kõrval kohe ka Savisaarelt saadud must pojeng. Temaga siiani kõik korras - kas peaksin temaga samamoodi tegema, et muld ümbert ära ja liiv sisse?
Kurramus küll - ma vist olen karuteene oma pojengidele teinud - veel kevadel panin kõvasti komposti neile ümber.

deia said...

Lillekasvataja - pole tal seal mingeid istikuid. Me aastaid hooldasime seda krunti - et endal vähemalt viisakas vaadata oleks - muidu oleks see praeguseks tihe pajuvõsa. See tagastatud maa - ja kuna tuleb neljarealine Tallinna ringtee pikendus - siis selle maaga pole tal midagi teha - ehitada sinna ei saa ( sanitaarkaitse vöönd) ja seega keegi seda osta ka ei taha. Ja nüüd siis omanik elabki meie peal oma viha välja, et oleks nagu maa ja magusas kohas aga miskit teha ei anna.

Hiline said...

Savisaare pojengijuured olid ainsad, mida ma ei "reanimeerinud", need paistsid tal olevat juba haiguste eest töödeldud, kõik kasvavad väga hästi. Aga jah, võiksid varte juures komposti liivaga asendada.
Aga mis selle pojengi nimi?
Ma pidin talt veel sügisel tellima, aga see kuramuse mutisõda võttis julguse uude peenrasse miskit püsivat istutada, nüüd kükitavad sellel pojengide ja hostade jaoks ettevalmistatud peenral kogu selle heajaparema rammusa hunniku otsas - maasikad :)))

deia said...

'Chocolate Soldier' - eelmine aasta näitas õie ka ära.

Hiline said...

Su haledaid pojenge vaadates otsisin oma pojengide kohta kogutud vihiku välja (jumal tänatud, et ma seda ei jõudnud uude aiapäevikusse köita nagu ma päevaliiliate vihikuga tegin - elagu laiskus! :D)
Homseks püüan teha lühikokkuvõtte kõigist pojengihaigustest, mis mul kirjas.

deia said...

paprikatele lisaks - panin ööseks siis need kartulilõigud - hommikuks polnud seal all kedagi. Aga jätsin selle maha murtud paprika ka sinna samasse - see oli hommikuks täitsa läbi hakseldatud - vars oli ära söödud ja lehe varred ka - ainult lehed olid järgi. Samas teised paprikad kenasti püsti ja terved - vbl see nad päästiski. Aga jubedalt oli sipelgaid seal ümber - kas tõesti sipelgad võivad siukest laastamistööd teha??? Igastahes nüüd suundun poodi sipelgapulbri järele.
Pojengidest veel - Hiline - see oleks väga huvitav lugemine!! Kas aktiivsüsi - võin ma selle sama söega teha, mida ma lastele söetabletina sisse söödan kui kõhuvaevused on? Et purustan ära ja siis raputan peale?

elfriide tramm said...

chocolate soldier on mul ka, üritan pildi leida, kui aega saan.

aga igasugu õpetussõnu ootan ka piksiilmi, kopin endale muudkui "aiandusfaili" :)

MUHEDIK said...

Arukas oleks muidugi kõik saadud pojengid sedasi töödelda. Ka Savisaare omad, sest kui tal oli peal turbamults, siis oli seda varrepõletikku ja hallitust ka seal rohkem kui küll. Ta küll töötleb neid juurikaid, mida müüb, aga ettevaatus pole kunagi kurjast. Ja sellele "sõdurile" pane ka ikka liiv ümber.

Ma olen ka varem kirjutanud, et varuväetised, kompost, kõdusõnnik tuleks panna pikaealistele püsikutele ja puudele-põõsastele paksult istutusaugu põhja, mitte laotada ümber põõsaste maa peale, sest mida sügavamale ronivad taimede juured, seda tervemad ja talvekindlamad nad on. Maapinnale pandud kõdusõnnik sunnib taimejuuri kõrgele tõusma. Noh, ja näed ise, millised on tagajärjed. Haige taim ei ole kunagi ka talvekindel.

Unknown said...

Aktiivsöe kohta vaadake palun kodulehte www.bercarbon.ee