Aga suundusime siis koju tagasi ja aias on igastahes kevad selle 3 päeva jooksul, mis ma eemal olin tunduvalt lähemale jõudnud.
Suure lumehunniku serva alt leidsin esimesed lumikellukesed:Siin pistab nina välja üks linnupiimadest: Kevadel meeldib mulle õues mõistatada ja vaadata, et kes siis jälle oma nina kuskilt välja torkab. Teinekord pean mälu värskendamiseks ka päeviku appi võtma, sest mõnikord tulevad need ninakesed sellistest kohtadest välja, kus minu mäletamist mööda ei tohiks üldse miskit seesugust olla. Siin võrkiirised:
Savisaare laugud: - nendel on isegi sildike kummalisel kombel kõrvale jäänud. Enamus silte avastasin ma sügisel trepikõrval hunnikus. Ma ei tea, mida see vares nende siltidega oma pojale õpetas - aga nendega ta toimetas ja õptlikult pojale tarkusi jagas. Võibolla õpetas tähti :D Vares pidavat ju tark lind olema :)Kurerehadel juba nii suured pungad: Ja kivide vahel õitseb sammal. Nii ilus- kas pole?
7 comments:
Hmm, kas see sinilillelehtede punt Sul hoopis metspipar pole?
Metspipar vist jah.
Oi mina ei salli ka neid reostajaid! No mis vajadus on oma kola ja praht tarida kuskile metsa serva!
see siuke paha pilt jah, et enamus seal metspipart - aga kui täpsemalt vaadata, siis on seal sinilillelehti kah :) - aga see oli üks ainuke koht, kus sinilillelehti paistis.
Kusjuures minule ongi see metspipar suurem vaatamisväärsus - pole veel ise oma silmaga teda metsikult metsa all näinudki. :o)
metspipar on ilus jah. aga segaduste vältimiseks ma vahetasin pildi ära - olin eile ka ainult sinilillelehtedest pildi teinud.
aga köögikata - kui metspipart näha tahad metsikuna - siis Harku metsas teda jätkub :)
me leidsime eile esimese paiselehe nupu :)
aga sinililledest mitte kriipsugi..
No kui ma ka oma tänased pildid üles paneksin, siis ma vist ehmataksin selle kevade veel rohkem sinna teie poole. Pole ei lehti, ei paljast maapinda, rääkimata veeloikudest. Igal pool veel paks lumi.
Post a Comment