üldse mitte aiajuttu

Googli tõlketeenusest on ikke abi kah. Igatahes suured loteriitajad saadavad nüüd tõlgitult oma meelitustekste. Naeran siin juba tükk aega ja mõtlen, et huvitav, kas mõni ullike tõesti nende õnge läheb?

The National LotteryP O Box 1010Liverpool, L70 1NLSUURBRITANNIARef: UK/9420X2/68Lot: 074/05/ZY369Dear Winner,Võita TEADE:UK National Lottery soovib Teile teatada tulemustest e-postiaadress hääletusvoor loterii rahvusvahelist programmi Suurbritannias toimus 27. aprill 2009. Sinu e-posti kontole on koristatud kui võitja£600,000.00GBP (kuus tuhat naela) puhul.Selle tulemuseks on nüüd vabastati täna teile ja teie e-posti aadresskinnitatud A-kategooria õnnelik pall Ball number 7, ball number 11, Ball arv 12, Ball arv 20, Ball arv 38, Ball number 44 jabonus ball Bonus Ball number 45, osalejate pants valiti kauduarvuti hääletusvoor sy varre tõmmatud Microsoft kasutajate from20company ja üksiku e-posti aadresse kasutajatele.Pidage nõu pidama oma võit teavet konfidentsiaalsena kuni teieväited on töödeldud ja oma raha üle kanda sulle. See on osaMeie turvaprotokoll vältida kahekordset väites ja mitteõigustatud kuritarvitamine Käesoleva programmi.Kuidas taotleda oma auhind lihtsalt võtke fiducially / nõuded agent:Dr Kelvin vool, kelle e-posti alla: (http://live.hot.ee/mail/read/INBOX/mail/send/mailto/dr.kelvinflow007@hotmail.com)
Täitke allolev vorm ja saata see talle esitada oma nõudetäidavad nüüd oma isikuandmete alla ja saadavad oma fiducially agent:
Täielik nimi :......................................
Täielik kontaktaadressi :............. ..............
Linn /riigi :.....................................
Kodakondsus :............................
Sünniaeg :.........................................
Sugu soolise :.....................................
Perekonnaseis :..................................
Töökoht :.......................................
Pangandus teavet :.............................
Mobiiltelefoni number :...........................

Kõik võitnud tuleb taotleda vähemalt 15päeva. Pärast seda kõikunclaimed raha tagastatakse Euroopa Liit Treasury naguunclaimed.Pange tähele, et vältida tarbetuid viivitusi ja komplikatsioone, misquote viitenumber kogu kirjavahetuses. Palun võtke ühendustnõuete esindaja DR.KELVIN FLOW koos e_mail aadress(http://live.hot.ee/mail/read/INBOX/mail/send/mailto/dr.kelvinflow007@hotmail.com), et suunata teile, kuidas nõuda omaauhinna. Palju õnne ning personali ja tänan teid osaksspostitili kasutajate programmi.
Lugupidamisega,
Pr Julie Van Hans (Executive officer UK Lottery Intern.)Dr P. Swier (Head of toimingud);Dr James Williams (Manager Foreign Operations),Hr Franklyn Van Der Weijden (kodumaine Banking Operations),Mr.Jerome Ali (Director International Krediitkaardiga osakond), pr Sandra Murphy (Lottery juhendaja),Hr Michael Cole (Chief tehnoloog),Hr Stephen Boer (esimees sise OPE toidunormi),Dr Kelvin Flow (nõuded Agent)

pardisaaga

Täna lõbustasid pardid mind edasi. Ja eks ma siis kasutasin ikka võimalust ja lihvisin oma fotograafioskusi.

Mõista mõista mis see on:

Vastus: parditagumik.

Isapart oli ka täna kohe hommikust platsis. Alguses oli ikka natike umbusklik, aga kui nägi, et kaasa mind üldse ei karda, julges ka ikka lähemale tulla.

Ja lõpuks poseeris peris kenasti:

Ja loomulikult patseeriti aias ringi:Lõpuks viskas peniloomadel üle - et kaua nad kannatavad neid parte - ja ajasid nad minema: Aga 5 minuti pärast olid nad uuesti platsis ja ei lasknud penidest ennast häirida.

Õhtul läks vist kõht hoopis tühjaks, igastahes jalutasid nad nõudliku prääksumise saatel garaaziuksest sisse, kus mees parajasti minu autot parandas.

Aga mind üks küsimus huvitab - kas ma peaksin muretsema oma vesirooside pärast - nad ikka väga põhjalikult ulbivad seal tiigis.

Natuke praeguseid õitsejaid:Kollane võrkiiris on selle talvega vist kannatada saanud. Kui eelmine aasta oli teda suur laik - siis nüüd on paar õrna õit ainult. Aga ehk nad kosuvad ja järgmine aasta on neid jälle rohkem. Sinine võrkiiris pole küll kannatada saanud - tema paljuneb nagu umbrohi.Ja üleeile jõudis meie igaastane pardipere kohale: Kui üleeile olid nad viisakalt kraavis ja tutvusid olukorraga:........siis eile juba olid julgust kogunud ja tulid tutvuma, mis meil neile pakkuda on. Aga turvalisest kraavist ei juletud eriti kaugemale tulla:

Aga seeeest täna:Naabrinaine naeris, et ma vist endale uue kodulooma saanud - emapart patseeris pool päeva mu kannul nagu truu kutsikas ja ei jäänud sammugi maha. Isegi penisid ei kartnud. Proovis ka meil tiigis oleva plastikpardiga sõprust luua ja teda võrgutada ( et ta ka ei õpi - eelmine aasta võrgutas seda plastikparti samamoodi) ja kui plastikuga midagi välja ei tulnud - siis meelitas õhtuks ka isapardi aeda ja möllasid meie tiigi peal ikke peris korralikult - vetikatest on vesi vist puhas ja meie tiigi peal sai ka uuele põlvkonnale alus pandud. Hm ma mõtlesin, et pardid seda asja ikke kuival maal toimetavad :)))

Aga üldiselt kummaline aasta - kõigepealt hiirepoiss, nüüd pardid - keegi ei karda mind enam - ronivad vaata et sülle. Huvitav, milline elukas järgmisena mind kodustada proovib :)

Aga forsüütia seeaasta ei õitse.

Tagasivaade nädalavahetusele

Inimene on tegelikult üks uskumatult laisk loom - vähemalt mina küll olen. Kuigi ma pole eriline pühade tähistaja, siis seekord tähistasime Suurt reedet küll mõnuga. Öeldakse ju, et Suur reede on nii tähtis püha, et isegi rohi ei pidavat kasvama ja tööd ei tohi üldse see päev teha. No ja siis me ei teinudki :D. Mõtlesime, et läheme hoopis natuke ja tuulutame ennast. Kuna ma polnud ennem Tuhalas nõiakaevu juures käinud, siis kõigepealt suundusime sinna. Telekas oli veel paar päeva tagasi näidanud ka, et pidavat üle ajama. Ja väiksel pliksil läksid silmad suureks pähe, kui me rääkisime, et nõiad vihtlevad kaevus. Sinna jõudes oli aga kahjuks see üleajamine juba lõppenud, kuigi kaevu äärtest veel kees peris kõvasti. Väikse pliksi kommentaar oli, et ju nõiad said puhtaks ja saun läks külmaks :DAga kohalik taluperemees oli ka väljas ja rääkis nii huvitavat juttu, et isegi minu mees, kes on skeptiline igatsugu märkide ja energiate jne suhtes kuulas ja trampis meiega truult poris kaasa. Pliks jäi väga kurvaks hobuseaugu juures, kui kuulis et hobune oli sinna kunagi sisse varisenud.
Käisime ka veetõusme allikaid vaatamas ja Ämmaaugul, kus Tuhala jõgi maa alla kaob. Kurvaks kohe teeb, et kõike seda võib varsti mitte enam olemas olla, kui tõesti see Nabala kaevandus teoks saab. Nii kahju kui inimesed ei saa aru sellest, mis on tõesti unikaalne ja kipuvad kohe kõike rikkuma. Ahjaa - see energiasammas, mis seal on - sellest sain oma radikuliidile suurt abi - uskuge või mitte :D
Edasi suundusime siniallikaid vaatama. Seal ma olin kunagi lapsepõlves käinud ja nüüd kui pidevalt mööda Tartu maanteed Luua poole sõidan, siis jääb see silt kogu aeg ette ja nagu tuletab ennast meelde.
Aga natuke vale aja valisime, sest kevadise suurveega polnud allikaid eriti näha ja sinna ehitatud vaateplatvormid ulpisid õnnetult vees:
Aga ilus oli see koht sellegipoolest. Mulle meeldib selline metsik loodus, kus loodus on ise kujundanud ennast. Kus pole näha, et inimene on sekkunud. Mees kurtis, et näe kus on mets käest lastud - aga minu meelest see just oligi ilus. Mis siis, et need puud on tormiga kukkunud - see käibki ju looduse juurde. Kõik ei pea ju olema klanitud ja lakutud.

Ja ega ülejäänud puhkepäevadel ka miskit erilist ei teinud - värvisime mune ja viisime vanaemadele. Ema juures lõikasin tal kõik roosid tagasi ja pooltel põõsastel tegin ka ilulõikust. Ema hoidis pead kinni, et appi nüüd rikkusin tema põõsad kõik ära - aga see pole ju ilus, kui üks tuustakas hoiab ühtpidi ja teine roots vahib teistpidi. Lõin käärid sisse ja ütlesin, et nõrganärvilistel palun suvel vaatama tulla, kas on parem. Jätsin paar põõsast tal lõikamata - nö võrdluseks.

Ja enda aias ei teinudki midagi - ühe lillepeenra riisusin sodist puhtaks. Ja natuke koolitöid nikerdasin. Nii et üks ütlemata logelev nädalavahetus oli. :D

Läks lahti

Selle nädalavahetusega võin vist enda jaoks aiahooaja alganuks lugeda. 2 päeva imeilusat kevadilma. Ja sai mõnuga näpud mulda torgata. Keegi tark on kuskil öelnud, et inimesele pidavat see lausa kasulik olema- näpud aegajalt mullaseks teha - pidavat õnnetunde tekitama. Nu minu kohta käib see küll 100%. Missest, et pühapäeva õhtuks kondid kanged ja lihased valutavad- aga nu mida siis tahta kui pool aastat oled lihtsalt tooli nühkinud. Aga see siuke mõnus valu ja kangus.
Laupäevane päev kulus lihtsalt rookimisele - kaks penilast on ju talv läbi aias toimetanud. Pühapäeval sai siis kõigepealt roosidele ja muudele aiaasukatele ülevaatus tehtud. Esmasel vaatlusel tundub, et see talv on möödunud ilma kadudeta. Kiskusin roosidelt talveks katteks pandud kuuseoksad ära - samas jätsin mõned oksad ikka alles, et kevadpäikese eest neid kaitsta. Maa ju veel külmunud. Üks aasta tegin selle vea, et kohe kõik katted korraga eemaldasin - pärast olid kõik roosid põlenud, kuigi katete alt tulid ilusad välja. Lõplikult eemaldan oksad umbes nädala pärast. Siis teen ka kevadise tagasilõikuse.Siin avastasin ühelkohalt lumekupu. Ma arvasin, et ta mul juba mõned aastad tagasi välja oli läinud, aga ju ta siis lihtsalt oli seal mulla sees peidus ja ootas oma aega.Roosal sinilillel ka juba õienupud küljes:Õitsevad veel märtsikellukesed. Ja selline tunne, et iga natukeseaja tagant pistab keegi uus oma nina kuskilt välja. Laugud, nartsissid, tulbid. Isegi puispojengil olid juba suured pungad küljes.
2 suurt istutusala said korda tehtud - vanad õievarred ära lõigatud, põõsad kärbitud ja maapind puhastatud. Ega eriti ei julenud seal rabistada kah - ei tea ju kust miskit jälle üllatusena tuleb - vares viis sildid minema :). Homme saab ehk ka ülejäänud peenrad korda teha.

Aga sellel pildil on äädikapuu - jube kummalisest kohast on oksad ära näritud. Ma ei saanudki aru, et kas on hiired mööda oksi üles roninud ja neid närinud? Või kes siis? Oksad on maast ikka ca 1,2 m kõrgusel ja lumi seeaasta ikka nii paks ka ei olnud. Aed on meil ümber, nii et kitsed ja jänesed sisse ei saa. Ja koerad mul oksi ei näri niimoodi.

Ja kõige lõpuks hakkas pühapäeva õhtul meil siin mõnusat vihma sadama. Samamoodi võiks jätkuda, et päeval kena soe ja päike ja õhtul ja öösel vihma - siis on varsti juba kõik roheline.

esimene

Aga mina nägin täna juba esimest liblikat lendamas :). Fotokat polnud kaasas ja pilti ei saanud, aga liblikas ta oli ja kirju kah. Üks uimane mesimumm ka uimerdas päikese käes - ei tea, kes tema küll nii vara üles ajas?

kevade otsinguil

Thela kirjutas oma blogis, et temal metsa all sinililled õitsevad. Mina vaatan aknast välja - meil siin puha lumi, jää ja vett üleajavad kraavid. Aga ega hing rahu ei andnud - seadsime siis ka pliksiga sammud metsa poole sinililli otsima. Meie metsaalune nägi selline välja - puha lumine ja mõned isegi suusatasid veel.Aga kevad on tungimas ka siia. Kraavid on vett täis:Ja osa metsaalust on lihtsalt üleujutatud:Nu ja mõnes kohas, kuhu päikest on rohkem paistnud, on sinililled lehed ka välja sulanud. Aga kuna sinilill on talihaljas, siis pole ime, et tal nii suured lehed on. Me pliksiga lausa roomasime selle pundi ümber - aga ühtki punganääpsukest ka ei näinud. Aga pole hullu - kui nii edasi läheb siis mõne päeva pärast juba - mine tea...Ja loomulikult on ka sellised kevadekuulutajad juba platsis: Oi, kus ma ei salli selliseid inimesi, kes niimoodi metsa all käituvad. Kas on siis tõesti nii raske oma jäätmed kotiga kaasa võtta?

Aga suundusime siis koju tagasi ja aias on igastahes kevad selle 3 päeva jooksul, mis ma eemal olin tunduvalt lähemale jõudnud.
Suure lumehunniku serva alt leidsin esimesed lumikellukesed:Siin pistab nina välja üks linnupiimadest: Kevadel meeldib mulle õues mõistatada ja vaadata, et kes siis jälle oma nina kuskilt välja torkab. Teinekord pean mälu värskendamiseks ka päeviku appi võtma, sest mõnikord tulevad need ninakesed sellistest kohtadest välja, kus minu mäletamist mööda ei tohiks üldse miskit seesugust olla. Siin võrkiirised:

Savisaare laugud: - nendel on isegi sildike kummalisel kombel kõrvale jäänud. Enamus silte avastasin ma sügisel trepikõrval hunnikus. Ma ei tea, mida see vares nende siltidega oma pojale õpetas - aga nendega ta toimetas ja õptlikult pojale tarkusi jagas. Võibolla õpetas tähti :D Vares pidavat ju tark lind olema :)Kurerehadel juba nii suured pungad: Ja kivide vahel õitseb sammal. Nii ilus- kas pole?