Saturday 1 November 2008

veidi mõtisklusi

Sügis on üks kummaline aeg. Nagu tänanegi päev - hommikul ärkasin päike paistis, selline suvine tunne tuli kohe. Siis järsku läks pimedaks, nagu oleks õhtu käes ja 5 minuti jooksul tuli meil vist küll terve aasta sademetevaru korraga maha. Nu nagu ämbrist oleks keegi kallanud ja see tuul - pirnipuu oli küll murdumise äärel ja siis jälle päike paistis ja taevas oli helesinine.
Suvel lootsin, et tulevad need pimedad sügisõhtud ja siis on aega blogimaailmas konnata ja uurida teiste mõtteid ja tegemisi - aga võta näpust - nii kiiret aega polegi tükk aega olnud nagu praegu. Töö + veel kooliasjad. Mõnikord mõtlen, et oli siis nüüd vaja vanast peast veel tarkust taga ajama minna. Nüüd mässangi siin mingite joonistega ja ajan kulbiga tarkust pähe :). Ja see autocad - vahel mõtlen, et miks nii lihtne asi on nii keeruliseks aetud. Aga jonnakas nagu ma olen, ega ma nii kergelt alla ka ei anna. Küll ma ta endale selgeks teen. Kunagi sai ju ka excel ja enamus tema funktsioonidest endale selgeks tehtud katse-eksituse meetodil ja näpuga raamatust järge ajades. Nüüd saan teisigi õpetada. Kuigi jah autocad ja excel on 2 erinevat asja.

Aiatööd ka kõik veel tegemata - hea et nii pikk ja soe sügis on - roosid veel muldamata ja roniroosid maha painutamata. Tänane torm vähemalt puhus kõik lehed naabritele - mul vähem riisumist ( häbenen siin nüüd natuke)

Eelmine nädal sai jälle koolis käidud ja siis kaasa tiritud 12 jugapuud, mis puukoolis välja praagiti. Täitsa korralikud suured juba - natuke kärpimist, hoolitsust ja head sõna ja saab asja küll. Nädalavahetusel tegelesingi nendega. Kuna õiget kohta nende jaoks veel polnud valmis kaevatud ja paljasjuursetena neid ka ju jätta ei saanud, siis istutasin nad talveks hernepeenrasse. Kevadel saab nad siis õigele kohale istutada.

Sellel nädalavahetusel on kindel plaan rooside muldamine ja ronirooside mahapainutamine ette võtta - päris hilja peale seda ka jätta ei saa. Kogemused on näidanud, et kui esimesed külmad on juba üle käinud, siis roniroosi võrsed muutuvad rabedaks ja raske neid siis maha painutada - kipuvad kergesti murduma.

Huvitav, milline talv siis meid seekord ees ootab? Mõned ennustajad ütlevad, et novembris tuleb lumi maha ja jaanuaris läheb soojaks jälle - teised ütlevad, et enne jaanuarit pole lund ja külma oodata ja siis veebruaris pidavat uuesti soojaks minema. Igatahes igaksjuhuks hakkasin ma juba oma igasügisesese mehe ja poja moosimisega pihta, et varsti vaja metsa kuuseokste järgi minna. Nu et kui varakult neid juba ette valmistada ja igaõhtu neile seda juttu ajada, siis ehk saab enne detsembri algust see metsaskäik ka tehtud :). Kuigi katta on veel vara.
Nädalavahetusel tuleks siiski veel paigutada katused nendele taimedele, kes ei taha seda talvist vihma - peabki otsima, kuhu ma need vineertahvlid kevadel panin.

Ja teiste blogijate eeskujul otsisin kapist välja oma vana leivaküpsetusmasina, mis juba aastajagu kapis tolmu kogus. Päris head saiad tulid :). Peaks ka proovima sellega lihtsalt pärmitainast segada. Kuigi ma ei tea, kust see aeg võetakse, et veel pirukaid küpsetama hakata - aga suu hakkas vett jooksma küll teiste pilte vaadates.

Ehh loe veel teiste blogisid - Mirjami siidimaalid ja igatsugu voolimisvärgid teevad juba ammu kadedaks - mine tea, kui kooli läbi saan , siis järgmise asjana võtan käsitöö ette :D

8 comments:

Eve Piibeleht said...

Selline ilm jõudis tänaseks meile :). Kui vähe kuivemaks tõmbab, peab vist ka minema Rote Flammet painutama. Mullatud on kõik, aga katmisele pole veel isegi mõelnud. Eelmisel talvel tegi see katmine pigem kahju kui kasu, seekord otsustasin, et enne hädavajadust ei kata midagi. Oma mets õnneks saja meetri kaugusel, jõuab saega joosta küll, kui olukord kriitiliseks kisub.

Eve Piibeleht said...

Unustasin...kolleeg ja võib-olla Su kooliõde nuhkis välja mingid tasuta Autocadi kursused, kui vaja, uurin lähemalt...

MUHEDIK said...

Mina ei kata juba ammu ühtki taime, see, mis määratud elama, see elab. Kui on piisavalt lund, pole rohkem miskit vaja ja eriliste kadude üle külma pärast ma ei kurda. Palju suuremat kurja teevad põud ja talvine vihm. Tänavugi anti mulle siia katsetamiseks mitu vahtrasorti, et kuidas katteta vastu peavad raskel pinnasel vastu peavad.
Roosikasvatajad peavad tõesti veidi tööd tegema.
Varusin küll mõned meetrid talvekangast, sest istutasin sel sügisel mõned esimestel aastatel veidi külma pelgavad puud. Kui need titaeast välja saab, siis jäävad alles.
Mina pole mingi ilmaennustaja, aga eilse päeva järgi julgen küll öelda, et november tuleb veel suhteliselt soe.
Kui analoogiat otsida 1978aastast, siis see oli ju eelmise sajandi üks rängemate miinuskraadidega talvi. Nii, et kõike võib olla.

Edu õpingutes, see on ilus aeg igas vanuses ja saab kahjuks väga ruttu otsa.

isehakanud lillekasvataja said...

Aga need roosivarred, mis puha rohelised? Need, tavalised roosid. Kas painutad ka maha või lõikaks täitsa ära?

deia said...

Thela - kas tänapäeval ka tasuta midagi saab:O ?
Oleksin kindlasti huvitatud. Tänud juba ette !

Muhedik - mina ka enam ammu ei kata. Ainult roosidega on teised lood - nemad ikkagi vajavad talvekatet - vähemalt muldamistki. Üks aasta proovisin ka seda pakasekangast - aga minu meelest meie viimaste talvedega ta ennast ei õigusta. Kui ikka sajab talvel vihma ja siis külmetab - siis see vilt saab ju märjaks ja pärast on nagu külm kompress seal taimede peal. Olen ikkagi selline vanamoodne tüüp ja proovin kuuseokstega läbi ajada - nendega ei teki vähemalt ülekatmise ohtu.
2 talve katsin oma äädikapuud Tiger Eyes - aga see talve jätan katmata - tal nüüd kolmas talv meie aias tulemas ja vaatame, kuidas hakkama saab.
Hakuro nishiki, mis on tüvele poogitud - teda ma pean ikka pakasekangasse mähkima, tema ei peaks meie talve vastu.
Ja eterniiditükke kasutan tõrvikliiliatel ja eremuurustel.
Ja selles on sul õigus, kui lund on, siis pole muud katet eriti vajagi.

lillekasvataja - kui sa pead silmas peenraroose - siis võid proovida neid maha painutada. Järgmine aasta saad kõrgema põõsa lihtsalt ( aga ebaühtlase). Olen ka mõni aasta jätnud näiteks Nostalgie ja Sahhara tagasi lõikamata ja talveks oksad ronirooside kombel maha painutanud. Järgmine aasta on kõrgemad need põõsad. Aga ega nad nüüd nii venima ka ei hakka nagu roniroosid. Samas kui tagasi lõigata kas siis nüüd sügisel või kevadel, siis on järgmine aasta põõsas ilusama kujuga.

Köögikata said...

Mul oli eelmisel aastal roniroosil pakasekangas peal. Aga see ju suur ja ilmatutugevate vartega põõsas, mille siis niiumbes 60cm peale madalamaks painutada suutsin ja selle õhulise varrepuntra katsin siis pakasekangaga (kangast toetasid lisaks roosivartele ka need põõsatoed, mille abil roosi ala painutasin), kanga servad panin kividega kinni. Ja seal all oli ikka väga valge ja õhuline ja roosid tundsid end suurepäraselt. minu arust kui vihm selle märjaks tegigi, siis vesi ei tilkunud mitte tast läbi, vaid imbus servapoole maha lihtsalt. Tänavu plaanin kasvuhoonesse viinamarjadele (uus projekt) ka analoogselt seda pakasekangast peale panna.
Ja veel üks kogemus oli pakasekangaga. Kuna mul said valede juhiste pärast ühed kroonülased sügisel maha pandud ja ajasid pealsed välja, siis katsin nad adruga ja suuremate külmade saabudes ka väikese tüki pakasekangaga. See sai nüüd küll üsna tihkelt sinna märja adru otsa. Aga ka need kroonülased elasid osaliselt talve üle (vastu kevadet küll need läbi talve rohelised olnud lehekesed koltusid-vettisid, aga nende asemele tulid uued).
Aga ma muidugi ei oska öelda, palju nende asjade juures rolli mängis meie rannaäärne talv. Vast mitme aasta peale tulevad korralikumad kogemused.

Eve Piibeleht said...

Uurisin seda Autocadi asja lähemalt ja olin muidugi asjast valesti aru saanud, tasuta ei saa ikka mitte midagi. Aga tasulisi kursusi korraldab Usesoft, kodulehekülg www.usesoft.ee

Anonymous said...

AutoCAD-i kohta on olemas eestikeelne raamat, otsige hästi varustatud raamatupoodidest, hind ~200.-, A4 formaadis.