Tuesday, 7 October 2008

sügisejuttu vol2

Ma pole kunagi sügist armastanud. Sügis tähendas alati minu jaoks hääbumist, pori, pimedust ja kõledust. Aga sellel aastal olen ma oma arusaamasid kardinaalselt muutnud. Peale seda vihmast ja kõledat suve on tõeliselt kaunis sügis. Mul on vahepeal isegi selline tunne, et terve suve jooksul kokku ei saanud me niipalju päikest kui nüüd viimastel nädalatel. Täna oli ju lausa suvine ilm - ja seda oktoobrikuus. Minul näitas igastahes aknatagune kraadiklaas 20 kraadi sooja. Ja tundub, et ka enamus taimi naudivad seda mõnusat soojust ja ei kavatsegi veel puhkama ennast sättida.
See äädikapuu on üldse mul kummaline. Iga aasta õitseb ta mul korralikult, aga siis viskab järsku kõik õied maha ja ei jätagi mulle imetlemiseks oma vahvaid punaseid vilju. Olen igaltpoolt uurinud ja targemate käest küsinud, et mis viga võiks olla - aga kõik laiutavad nõutult käsi.
Vähemalt on ta mind eelnevatel aastatel rõõmustanud leekivpunase sügisvärviga - aga seeaasta ei kavatsegi ta värvi muutma hakata - kukkus hoopis uusi võrseid ja lehti kasvatama vastu talve.Ka äädikapuu `Tiger eyes`ei ole veel seda nägugi, et talveks valmistuks. Kuigi alumistel lehtedel juba vist paistab natuke punast.Kevadel Hiliselt saadud kuumaasikad õitsevad nagu hullud ja igapäev korjab väike plika peotäie maasikaid. Suur tänu Hiline!Veel üks, kes peaks nagu suvine õitseja olema - tõrvikliiliaNädalavahetusel sai ikka sügiseste töödega kah tegeletud. Panin maha kõik lillesibulad, mis ma kokku olin jõudnud ahnitseda. 183 pealt läks igastahes lugemine sassi - ja lõin käega ( ise arvan, et neid kuskil seal 250 kandis oli vist). Aga kui ma selle sibulalaadungiga õue jõudsin, siis mees vaatas mind küll nagu ogarat - et kuhu sa need kõik maha kavatsed panna. Tal vist käis isegi hirmus mõte peast läbi, et mine hullu mutti tea - kaevab jälle kuskilt mõne murulapi üles, et oma sibulad kõik ära mahutada. Aga mahtusid kõik kenasti olemasolevatele peenardele ja ütleks, et sibulaid jäi isegi puudu.
Ühte kohta oleks ka kindlasti tahtnud veel tulpe ja nartsisse panna - aga moonid nii kenasti veel õitsesid, et mul polnud südant neid üles katkuda. Eks ostan siis tulpe mõne paki juurde ja panen maha kui öökülmad on astrite ja moonidega 1-0 teinud.Samas takeetestele ma ei halastanud. Enamuse hakkisin ära ja kaevasin rooside vahele mulda. Mõne põõsa jätsin ikka silmailuks kah.Aga sügisest värviilu jätkub ka minu aeda:
Koehne pihlakas - imearmas oma punaste õrnade lehtede ja valgete marjadegaTuhkpuuhekk on tulipunane:Ja kukehari leegitseb:Aiatagused saared on aga kõik oma lehed juba kaotanud.Täna riisusin ka natuke lehti kokku - hea neid taimedele talvekatteks panna. Mõtlesin just, et need pisikesed musta leedri pistikud, mis mul peenras on - nendele paras need lehed talveks peale panna. Ehitaks mingist võrgust piirde ja siis täidaks selle kuivanud lehtedega. Oleks see hea mõte? Või on need lehed hiirtele samuti hea talvituspaik? Ja kuidas kindlustada, et esimene suurem tuul neid lehti sealt võre seest minema ei vii. Tavaliselt eelnevatel aastatel ma pole olnud eriti usin leheriisuja. Olen kõik maha jätnud - kevadeks on tuul need lehed igastahes naabrite juurde viinud :D. Naabrid pole siiamaani kurjaks saanud mu peale :D

1 comment:

MUHEDIK said...

Naljakas on see tänavune sügis tõesti. Mul ka palju noori kasve puudel ja hea see nüüd küll ei ole, sest nad ei jõua enam puituda.
Ma ei soovita lehti noortele taimedele peale kuhjata, sest lehed talvel lume alla ikkagi vettivad, see lasu ei taha kevadel kuidagi sulada ja osa taimi võib seal all hauduma hakata. või vähemalt tuleks oodata seni kuni korralik külm on üle käinud, et need lehed võimalikult kuivalt neile peale saada. Aga juba suuremate taimede VAHELE, kõrgpeenrasse ja kasvuhoonesse olen ma neid küll laotanud ning kevadel siis mulda kobestanud. Väärt kraam.