Esimene advent

Ilusat ja rahulikku jõuluaja algust!!!



Loodan, et see lumi ka ikka lõpuks maha tuleb

paar pilti

Vaatasin ja vaatasin aknast - lõpuks ei pidanud vastu ja läksin tegin klõpsu ära. Vaadake nüüd teie ka :)
Nagu arvata oli - peetakse seda lumimarjaks. Ei ole ta lumimari, hoopis
Koehne pihlakas Sorbus koehneana

Öelge veel, et suvelilled ja külmaõrnad. Täpselt samamoodi õitsesid nad ka lumehunnikus, kui siin vahepeal talvemoodi oli:

Hakkab peale

Nu see sügisene haiguste hooaeg. Laseks veits auru välja. Eelmisel pühapäeva õhtu. Kõigepealt nagu alati jäi ikka see kõige väiksem - röövliplika. Mängis ja möllas ja siis lihtsalt üks moment istus maha ja palavik üle 39. Kurtis veel peavalu ja üldse, et kõik kohad hirmsasti valutavat. Endal nägu naerul. Ta üldse selline duracelli jänes vist, et mida kõrgemaks palaviku ajab, seda rohkem tema ringi kalpsaks. Surasin ta voodisse ja ikka nagu nende viirustega tehakse - kõigepealt partsetamooli ja siis palju juua jne. Muud ju häda pold. See palavik oli tal vahelduva eduga teispäeva õhtuni ja kolmapäeva hommikul ärkas pliks nagu polekski miskit viga olnud. Ei palavikku, nohu ega köha. Aga ega siis minagi pääsenud - mina sain ikke täiskomplekti koos palaviku, lihas-,silma- ja kurguvaluga ja muu selle juurde kaasnevaga. Oli ikke kehva küll. Ei saanud aru kas see oligi siis see kurikuulus seagripp, muidu gripp või mõni muu viirusepisik, mis siin möllas. Perearst käskis minna kuskile nakkuskeskusesse analüüse andma. Ei nohh tere-tore - palavik pea 40 ja siis ma peaksin hakkama kuskile linna kolistama. Minu poolt jäi igastahes ära. Et küll siis kui sussid püsti viskan, las teevad oma analüüse. Aga peris vastik viirus oli see küll - kurk kipitab siiamaani veel. Tahaks aias viimased otsad kokku tõmmata, viinamarju lõigata - aga lihtsalt pole jõudu. Kõige parema meelega lebotaks pehmete patjade peal läpaka ja raamatuga ja laseks ennast teenendada. Vahest ju võib :D Homme lubab veel kena sügisilma - äkki jõuan miskit teha aias veel.

Lingid

Vihma sajab, igavusest pole muud teha kui netis surfata. Leidsin ühe huvitava lingi. Tutvustav jutt siin
Veel määrajaid
Arenguruumi on veel kõvasti. Aga algus on tehtud ja peris asjalik mu meelest.

Natukene Luuast

Nädala keskel sai jälle ühe sessiga Luual ühele poole. Tundub, et tuleb hakata otsi vist kokku tõmbama. Järgmine kord juba ehituse kutseeksam ja ehituse lõpueksam. Prr - seest võtab õõnsaks kui sellele mõtlen. Eelmistel aastatel on ikke peris palju läbi kukutatud. Hindamine pidi üsna karm olema ja eksamikomisjon eesotsas Grishakovidega üsna halastamatud. Aga nuhh - kui ei proovi siis....
Avastasin, et mul Luua arboreetumist ja puukoolist polegi ühtegi pilti klõpsatud. Proovisin siis ka Luua sügist pildipurki saada, aga sellel aastal on sügisevärve vähe.

Luua arboreetumi sissepääs:

Arboreetumi puukool:

Tokio kikkapuu Euonymus hamiltonianus Wall. var. yedoensis täies ilus. Selle puu seemik kasvab ka minu aias - pisike veel, sellel aastal ainult 1 õisik oli ja selle suutsid ka penilased nahka panna:

Nii võib juhtuda kui põhiliik võimust võtab:

Salix ×sepulcralis (Salix alba 'Tristis' × Salix babylonica) hirmsasti meeldib mulle see paju, kui ma suudan välja mõelda, kuhu ma ta oma aias mahutada võiksin, siis kuu aja pärast toon toika ja torkan maasse:

Ka hääbumine võib ilus olla: Tegelikult on mul natukene kurb tunne, et see Luua etapp läbi hakkab saama. Veebruariks peavad lõputööd valmis olema ja kaitsmine. Meil on vahva grupp, toredad õppejõud. Ja üleüldse meeldib mulle oma ajusid natukene liigutada. Ma vist kuulun sinna kategooriasse - eluaegne õppur:D. Kusjuures noorena ei meeldnud mulle üldse õppida.

natuke pilte

Ma olen laisk. Selle asemel, et midagi kasulikku veel aias teha - kasvõi lehti riisuda - no ei viitsi enam - haarasin hoopis fotoka ja hulkusin mõisa pargis ringi. Mul selles suhtes on ikka vedanud, et nii lähedal on selline huvitav, ilus ja võimas mõisapark, kus lihtsalt olla.
Pildid on suuremaks klikatavad.

See pidavat olema üks vanimaid pööke Eestis:

Huvitav mägivaher: Ja need tiigivaated on lihtsalt võrratud - see peegeldus...:

Nüüd kui pole enam seda suvist kõrget heina, hakkavad sealt sodi seest igasugused huvitavad asjad välja paistma.

See vist on olnud kunagi mingi pisikene tiigiosakene:

Allikas, mis sinna veesilma suubub: Neid allikakohti on üldse seal pargis päris mitmeid.

Pardid möllasid nii ennastunustavalt, et oli kohe tahtmine ise ka vette hullama minna:

Kikkapuu:

Ka see suur kastan elab. Hämmastav - tüve järgi arvaks, et tegemist on surnud puuga:

Vaade pargiaasale: Nagu näha hakkab sügis vaikselt ikka siiakanti ka juba jõudma. Tegelikult tahtsin ma mõisapargist üles otsida Eesti suurimat valget mändi ja suurimat mägivahtrat - aga eks järgmine kord.

Natuke nostalgiat

No nii Trumm alustas. Istusin tema pärast mitu tundi jutuubis ja ajasin kadunud noorust taga.

Aegumatu

Teemasse

Aga meil Joalaga vist üks muusikaline maitse olnud

See ka - algallikas ikka sama.

Ma vist ikke üiks melanhoolik olen, et juba lapsepõlvest saadik üks ja sama lemmik läbi aegade olnud :DD