Jõulusoovid

Meie päkapikuröövlid soovivad kõigile aiahulludele rahulikke ja valgeid jõulupühi!Soovin kõigile ka salajasimate soovide täitumist!
Aitähh teile, et te olemas olete!

käsitööhuvilistele

Aiaklubi leheküljelt avastasin huvitava lingi.
Mina igastahes proovin plikaga järgi teha - kohe kui natuke aega saan.
tema kodulehekülg
youtubes puust ette ja punaseks

Lõpuks tuli ka meil siin lumi maha - kui seda mõne millimeetrist kihti lumeks saab nimetada. Aga natuke rõõmsamaks ikka tegi pildi. Loodame, et ikka tuleb lisa ka.

Praegune jõulueelne aeg on mulle aastaid olnud selline mõtliskluste aeg. Viimastel aastatel vaatan hämmastusega neid inimmasse seal kaubanduskeskustes, kes segane pilk silmis otsivad meeleheitlikult kinke - mida uhkem ja kallim,seda parem vist. Või siis korjavad lettidelt mingit mõtetut träni, mida siis kingipakki toppida ja millest kingisaajal enamasti rõõmu pole. Ja tihtipeale see träni lendab kas prügikasti või jääb kuskile sahtlinurka vedelema kuni lõpuks ikka prügikasti maandub. Pean tegelikult ausalt tunnistama, et ka mina kunagi kuulusin selle inimmassi hulka. Aga siis jõudis kohale, et kõige tähtsam pole mitte kink, mis on tehtud kingi pärast. Vaid kõige tähtsam on see tunne, mis on kingiga kaasas. Ja see tunne, mis on kui su kõige kallimad inimesed siin elus on terved ja rõõmsad ja sinuga koos. Ja see rahulik aeg enne talvist pööripäeva - õhtud küünlavalgel kamina ääres - mis kinki veel vaja on? Just sellistel õhtutel on mulle kohale jõudnud kui tähtis on tajuda just olemasolevat hetke. Mitte elada minevikus ega mitte muretseda tuleviku pärast. Olla just praegu ja nüüd. Olla õnnelik selle üle, mis sul on ja nende üle, kes on sinu elus.
Mõne nädala pärast kukub mul 40. Natuke muretsema paneb - tundub, et vanadus hakkab kätte jõudma. Võibolla siis ka sellest sellised mõtted viimasel ajal.

Kummaline on see Eestimaa kliima. Riik ise väike - aga ilmaolud nii erinevad. Lõuna Eestis pidavat praegu paks lumi maas olema - ja ilus talveilm. Meil siin Tallinna külje all - maa must ja lumest mitte kübetki.

Tulin just aiast, kus panin viimaseid tulbisibulaid maha. Sai paar päeva tagasi ühelt lõpumüügilt ostetud. 50 eeku ja 200 tk. Ja ega ma hull ju saanud neid ostmata jätta - jagasin vennalikult emaga pooleks. Ja nüüd müttasingi veerand tundi aias labidaga - maa täiesti pehme. Lõpuks tuli ikka meil ka siin paar lumehelvest. Aga naabrid vaatasid mind küll kui opakat - detsembri keskpaik kohe käes - aga see hull ikka mässab labidaga maad kaevata :)

Aga igastahes sellega loen ma 2008 aia-aasta lõppenuks. Nüüd ootan lund ja kevadet.:)

Ja niikaua kui lund pole, vaatan pilte, mis sai tehtud eelmise 23.novembri lumetormi ajal. Meie tänav oli siis ühtlane rinnust-saati lumehang ja väljakaevamisega läks täpselt 2 päeva. Oleks vist kauemgi läinud, aga siis sulas lihtsalt ära.

pagana hiired

Alles mõni päev tagasi lugesin kellegi blogist, et hiir oli olnud koeratoidu kotis. Nu täna öösel sõi mingi hiirepoiss mul pajakinda pöidlaosa ära; leivakapist pisteti nahka 2 saia ja pool leiba - ainult puru jäi järgi. Koeratoidu krõbinaid hoian ma spetsiaalses tünnis - neid ta kätte ei saanud - aga tühi kott oli tünni kõrval ja see oli kenasti ära ribastatud - ju siis kõht oli veel tühi ja kott seest lõhnas - ja kuna krõbinaid polnud, siis käis kott kah. Ju neid vist ikka rohkem kui 1 oli. Ja aru ma ei saa kuda neil õnnestus sinna leivakappi saada? Ja pajakindast paganama kahju - igavene tegu oli täna kuuma panni ahjust kätte saada.
Nüüd pean mina vist kassi kelleltki laenuks kauplema hakkama. Seniks panime lõksud üles.

sügise värvid

Sügisel on ka kummalisi värve:
Villase lodjapuu kirjulehine vorm. Ta alles peris pisikene põõsa titt - aga värvid on uhked. Tänud Vahtrakesele, kes ta mulle suvel tõi.

viimased õied

Täna oli järjekordne ilus sügisilm. Kahju, et nii vara pimedaks juba läheb. Mässasime terve päev aias. Roosid mullatud, elulõngad tagasi lõigatud. Suvelilled koristatud. Isegi lehed riisusin kõik kokku :)
Lõikasin viimased roosid vaasi - natuke õnnetud küll on, aga õierõõmu toovad tuppa küll. Küll need nupud ka vast lahti lähevad.