Wednesday, 15 June 2011

15.juuni

See kuumalaine sai õnnelikult üle elatud. Nu oli ikke tappev küll. Aru ma ei saa, miks meil siin Eestimaal see ilmake nii äärmusest äärmusesse kõigub? Et kui seda sooja antakse - siis ikka nii, et olen oimetu - näppu ka liigutada ei jõua. Ja kui külma antakse - siis ikka nii, et ei jõua ära väriseda seal teki hunniku all. Jube vara saabus seekord see kuumalaine. Ma pidin ikka mitu korda kalendrisse vaatama ja meenutama, et ikka on juuni algus alles, mitte juba kesksuvi.  Nii kõrbenud muru, kui sellel aastal, ei mäetagi. Kuigi umbrohule ei teinud see kuumus midagi - vohas isegi rohkem. Õnneks nüüd on vihm ka meite kanti sattunud - täna kastis päris korralikult ja murugi hakkab kenasti rohelist tooni tagasi minema. Kui paar päeva veel niimodi sajab, siis saab võilillevarte asemel ka rohtu niita:). Ja saab ka oma viimased potiasukad ehk lõpuks ära istutada.
Aga aias hetkel on domineerivaks tooniks kollane:
Hilise varajane õitseb juba pikemat aega:
 Hollandi iirised - mulle meeldib nende puhas toon. Kusjuures pidavat nad külmaõrnad olema ja peaks talveks keldrisse talvituma viima. Mul nad juba viis aastat ühe kohapeal - muudkui paljunevad:
 Yellow Crown tegi esimese õie lahti:
 Isegi põõsad on mul kollast tooni :) Villase lodjapuu nooruk:
 See mätas seadis ise ennast rooside juurde :)


 Üks minu lemmikutest varasuvistest õitsejatest:
 Natuke teisi toone kah - kalju aarum:



 Kaunis veigela `Victoria`
 Vaat mis kuumus tegi eremurusega - puhta kõver tänavu. Aga ikkagi venitab üle 2,5 m pikkust välja:
 Üks minu lemmik roosidest `Regensberg`:
Mäginulg on viimastel aastatel kasvuhoo sisse saanud:
Nüüd küsiks nõu. Mida ma peaksin tegema oma korea elupuuga? On teine siuke nässakas. Kaheharuline. Ise mõtlesin siin, et võtaks ühe haru maha. Või mis targemad arvavad?

Ja kapsakasvatus ei edene mul ka kohe mitte kuidagi. Pole ennem brokkolit kasvatanud. Kas nad peavadki nii kõrged olema? Ma ise arvasin, et nad peaksid olema nagu lillkapsad - et moodustavad pea seal maapinna lähedal. Aga need isendid, kes mul kasvuhoones hetkel kasvavad, on sama kõrged kui tomatid juba ja pead küll moodustama ei kavatse hakata. Või on kuumus süüdi. Või olen mina lihtsalt saamatu :D

Friday, 3 June 2011

Juuni algus

Kui kõik ümberringi ehitavad ja kaevavad ja istutavad ja ümberistutavad ja kujundavad jne - siis mina pean jätkuvalt võitlust nende kurramuse elukatega. No ausõna - minul on küll mõistus otsas. Aed näeb välja nagu kuumaastik. Kõik lõksud, mis majapidamises olid on kasutuses + veel laenatud see nn superlõks. Ja ikka mitte midagi. Mul sihuke tunne, et need elukad seal maa all lihtsalt irvitavad minu üle. Eelnevatel aastatel on nad alles augustikuus oma hunnikuid ajanud - sellel aastal künnavad nad vist aasta algusest saadik. Nad veel nii kavalad, et lõksu ka ei lähe. Mitu korda olen rõõmust hüpanud - et näe see superlõks on lahti - nüüd sain ta põrgulise kätte - aga tutkit - mutikene on lihtsalt ümber või alt või ülevalt läinud ja jätkab oma käikude ajamist. Igastahes on mul tunne, et enamus mulda on nende elukate poolt ümbertõstetud. Ja nüüd on nad vist aiakujundamise ka enda kätte võtnud - varsti võib näha kuidas taimed kenasti teise kohta on paigutatud. Eile hakkasin keerdoksalist sarapuud kastma - järsku tekkis puu alla hiigel auk - ime, et puu sinna sisse ei kukkunud. Täna siis müttavad need elukad roosipeenras - eks siis homme tuleb roose hakata aukudest välja sikutama. Ausõna - mina muretsen kuskilt nüüd dünamiiti ja panen laengud üles. Et kuda see ütelus nüüd siis oligi - et trumm läks, mingu pulgad kah. Et niikuinii pole enam miskit järgi kuskil varsti - põrutan parem ise kõik vastu taevast - saab elukatest naukeseks rahu ja uue kujunduse kah :D

Aga tiigis hakkasid vesiroosid õitsema - see on koht, kuhu mutt ei lähe - vist.

Monday, 16 May 2011

16.mai

Lõpuks on taevaisa ka meile halastanud ja oma luugid valla päästnud. Terve laupäeva sadas mõnusat, tihedat vihma. Oleks võinud ka pühapäeva sadada - aga hea, et niipaljukestki saime. Need 2 järjestikust soojalainet kuivatasid maa ikka nii ära, et aeda korrastades rohimine oli võimatu - maapind oli täiesti kivikõva. Ja enamus kevadisi  õitsejaid õitsesid nii kiiresti ära, et ei jõudnudki neid näha. Kevadmagun Multiplex, mis tavaliselt ikka üle nädala oma õitega uhkeldab, sai sellel kevadel vist ainult 1,5 päeva oma õiteilu näidata. Igastahes kui ma fotokaga kohale jõudsin, olid õied juba pudenenud. Ja nii ka teised kevadised õitsejad.

Täna õnnestus peaaegu tervele aiale rohimise tiir peale teha - maapind oli kevadiselt märg ja pehme ja võilille juurikad tulid lups ja lups peenrast välja. Ongi käes võilille õitsemise aeg - muruplats nii kenasti kollane :) Peab vist ikka selle starane kuuri ikka tegema.
Kurramuse hiired on talvel ikka kõva pidu pidanud - enamik minu sügisel maha pandud kallitest sordi tulpidest on igaviku teed läinud. Ainult silt istutusalas näitab, et vist peaks siin midagi olema.
Ja veel üks tähelepanek nende hiirerajakte kohta - nad kurramused on veel valivad kah. Roosidest sobivad neile ka need kõige kallihinnalisemad sordid. Kõik garden.ee-st aastate jooksul tellitud Delbardi ja Austini roosid on maatasani ära hekseldatud - lausa saepuru sai välja kraabitud. Aga eesti´kasvatajatelt ( Joostilt ja Ojasalult) ostetud roosid on kõik puutumata. :) Aga õnneks on kõik elus. Selle talve nahka läks ainult 1 roos - Golden Gate - eelmine aasta istutatud - aga istik ise oli suht niru ja ju ta siis ei jõudnud korralikult juurduda.

Täna sai ka kasvuhoone korralikult läbi leotatud - homme istutan tomatitaimed sisse ja panen kurgid seemnest maha. Arbuuside ja melonitega läks seeaasta kehvasti - tööl olid mega kiired ajad ja ununesid need seemned õigel ajal mulda panemast. Nüüd juba hilja. Jube tänulik olen, kui keegi satub seda blogi lugema, kelle mõni taim üle ja mulle mõne arbuusi ja meloni taime müüks :)

Thursday, 12 May 2011

Triinu!

Clarity´s Desiree - meile lihtsalt Triinu ( 06.07.1996 - 11.05.2011)

Hüvasti kallis sõber! Aitähh, et olid minu kaaslaseks pea 15 aastat. Sa tundsid alati, kui mul oli raske ja tulid ja panid oma külma nina minu pihku ja vaatasid oma pruunide silmadega nii mõistvalt ja lohutavalt. Ja kui ma olin rõõmus ja õnnelik, siis olid seda ka sina - nii ülevoolavalt, et tundus nagu rõõm muutus kohe mitmekordseks.
Aitähh, et olid sõbraks ka minu lastele. Ka nende muredele ja rõõmudele elasid sa kaasa. Ju pubekas usaldas sulle nii mõnegi oma saladuse. Miks te muidu nii tihti kaelakuti istusite, ja poiss sulle midagi sosistas? Aitähh, et olid röövliplikale nö valvuriks ja kaitsjaks. Nii mitmedki korrad jälgisime, kuidas sa teda omamoodi kantseldasid ja vist püüdsid midagi õpetada. Kuidas teda õrnalt, aga kindlalt tiigi ja basseini juurest kaugemale puksisid, kui ta veel titt oli ja tikripõõsast ja roosipõõsast päästsid.
Aitähh, nende aastate eest, millal sa olid MEIE KOER -MEIE SÕBER! Ja anna andeks, kui me sulle alati just kõige paremad peremehed ei olnud. Ilusat koeraelu sulle sinna vikerkaare taha!

Saturday, 16 April 2011

15.aprill

Kui nüüd aus olla, siis esimesest ehmatusest olen juba üle saanud. Kuigi jah, kui kogu see jama selle lume alt välja sulama hakkas, oli nutumaitse suus ja käsi krabas telefoni järele, et buldooser kohale kutsuda. Esimese hooga mõtlesingi, et põrgu kõik - mida ma siin jaman - buldooseriga plats puhtaks ja siledaks - muruseeme peale ja siis murutraktoriga hea sirget muru niita. Pole mingeid istutusalasid ega põõsatotsakaid. Siis tuli õnneks haigus, mis mind kolmeks päevaks 39 kraadise palavikuga voodisse surus. Vat öeldaksegi ju, et haigused antakse meile, et me endale aega võtaksime järelemõtlemiseks. Nu seda mõtlemise aega oli parajalt ja kui ma siis jälle olin võimeline aias ringkäiku tegema, ei tundunudki see pilt enam niiiii hull - kuigi jama on ta ikka. Sellist laastamistööd nagu mutid, hiired ja tundub, et ka mügrid, sellel talvel korda saatsid, pole mu silmad veel ennem näinud.
Röövliplika liivakasti ümbrus on ühtlaselt üles küntud. Samasugune pilt kordub kõikjal, kus on kõrgemad kivid või müürid:
 Murust on järel ühtlane songermaa. Kes siin nüüd mütanud on- kas hiired või mügrid? Üldiselt terve aed näeb selline kunstipärane välja:
Aga selle songermaa keskel õitsevad häirimatult lumekupud:
Mürikaaria tundub neile eriti hästi matsenud olevat. Temaga pole muud kui maani maha - huvitav, kas taastub? Või tuleb hakata uut istikut otsima?
15-aastane ümmargune elupuuvorm(sorti ei tea - too aeg ei osanud sordinimele tähelepanu pöörata) on laiali nagu pannkook. Aga mõne päevaga on ta ennast tegelikult kenasti juba koomale tõmmanud, eks tuleb ise natuke puuvillase nööriga kaasa aidata:



Kõige rohkem on mul kahju äädikapuu sordist `Tiger Eyes` Näritud ta pole, aga raske lumi on teda ikka väga rapsinud - kõik külgharud on murdunud, jäänud on ainult peaoks. No loodame, et eluvaim ikka sees ja taastub:

Sellised on siis marjapõõsad. Eranditult kõik tuleb juurepealt maha võtta - kõikidel kõik oksad murdunud. Lisaks hiirtele mutid kenasti marjapõõsad ära mullanud.  Või oleks targem hoopis uued istikud kevadel laadalt tuua?
 Tokio kikkapuu - pooleks:
Need siin olid ainult mõned pildid. Ilma olen toringo õunapuust - oksad pookekohast lahti murdunud + pookealus hiirekeste poolt nii kenasti puhtaks näritud, et kooreribakest ka alles pole. Ja tuhkpuuhekki tuleb vist ka kõvasti rapsida. Ei teagi mis teha - pooled hekipõõsad on täiesti ära näritud kuni 1,5 m kõrguseni. Kui ma lihtsalt oksi sealt välja lõikan ja mõnes kohas vaja terve põõsas maani maha võtta - siis jääb hekki inetud augud. Tõmmata terve hekk maha? Maranad tuleb ka enamus maha lõigata ja musta leedri sordid - need kõik hiirte lemmikud olnud. Maasikapeenras pole ühtegi maasikataime järgi - mutt kõik segi kündnud. Vaarikad kõik lumepoolt maatasa tehtud ja muti poolt üles küntud. Marju lähen seeaasta turult ostma vist.
Aga mis ma siin ikke halan - eks tuleb järkjärgult kääride ja saega tegutseda.
Täna sai kõvasti reha välgutatud - kohe puhtamaks sai. Homme plaanis istutusalasid korrastama vaikselt hakata. Roosid kõik kenasti elus - mõnedel küll oksad hiirte poolt näritud, aga nendega pole hullu - niikuinii oleks kõvasti tagasi lõiganud.
Sinililled juba punnitavad õienuppe:

Rohtlaliiliad ka kenasti elu ja tervise juures - ninad juba väljas:
 Kurekellad:
Ja lumerooski pääses lumehangest ja kohe õitsema:
Ronihortensial suured pungad juba ja teda peetakse meil külmaõrnaks :) :
Eriti rõõmustan oma väikese valge männi üle - garaazi katuselt sai ta endale ikka mitu tonni lund kaela ja kui ta nüüd välja sulas, oli ta pikali mis pikali. Arvasin, et temast asja ei saaa - aga näe - 3 päevaga ajas ennast püsti ja ainuke kadu on üks pisike murtud oksake :
Conica´ga nii hästi ei läinud. Lumi tuli enne maha kui jõudsin talle varjutuskanga ümber seada ja talv läbi oli ta praktiliselt lume all üleni - ja kevadel jäin jälle varjutamisega hiljaks - ja nüüd ta siis on selline rebane meil. Aga ehk ikka taastub:
Loorberikirsipuu - nii nagu ta sügisel lume alla läks, nii ta kevadel sealt välja sulas. Isegi ühtegi lehekest pole kaotanud:

Aga üks suur kahju veel nende kurramuse elukate poolt tehtud - eks linnud ka kaasa aidanud - kõik mu sügisel istutatud uustulnukad on jäänud siltideta. Nimelipikud kas maasse küntud või lihtsalt uppi lükatud ja lindude poolt minema tassitud.  Nüüd tuleb neid tuvastama hakata, kui suuremad on.

Tuesday, 5 April 2011

5.aprill

Lumi kahaneb lausa silmnähtavalt. Aiatagune kraav on juba triiki vulisevat vett täis. Esimesed tagajärjed juba ka käes: röövliplika sulpsas sisse ja nüüd kurk punane. Ja joriseb, et emme sunnib teda sellist jälkust nagu kuuma piima sibula ja meega jooma. Ehh kevadised rõõmud :DD
Aias hakkavad üksteise järgi ka elanikud välja sulama. Osa roose juba täitsa ilma lumeta - osal veel natuke peal. Flammentanz on ainuke, kellel veel suur hang turjal kükitab. Lükkasin seda lund (õieti raiusin) tema pealt vähemaks - ilusti kenasti roheline teine. Teiste väljasulanutega nii hästi pole kahjuks läinud. Muidu kenasti elus - ei haudumist ega hallitust nagu möödunud aastal oli - aga hiireraiped on tugevat tööd teinud. Mul pole siiamaani kunagi hiirekahjustusi roosidel olnud - aga eks neil oli mugav seal koheva lume all tänavu talvel toimetada. Eks siis tuleb kääre rohkem välgutada :)
Lumikellukestest pole veel haisugi - seal koha peal ikka suur hang veel alles. See kevad tõstan nad kindlasti teise kohta.

Täna on juba peris rõõmus see ilmake - päike paistab ja lindude koor muutub järjest vägevamaks. Lõokest kuulsin juba teist korda. Ja sõber linavästrik on ka kohal. Tuli juba läbi rõduakna mind tervitama - endal saba taga värisemas. Ehh, ek peab jälle maja vist ehtima hakkama - varsti hakkab niikuinii vastu aknaid peksma jälle :DD

Sunday, 3 April 2011

3.aprill

Sulab. Eile näitas termomeeter maksimum temperatuuriks + 8,5. Lumi kahaneb lausa silmnähtavalt. Täna oli esimene hommik, kus ma ei pidanud sörkjooksu penilase kannul tegema. Lumehanged on lihtsalt nii pudedaks muutunud, et penilane ei riskinud üle aia minna. Mõistus ikke olemas tal - hüppamiseks on lumi juba liiga pude. Ja lihtsalt üle astuda enam ei saanud - oleks kõhuli aia peale kinni jäänud. Oi kus ta üritas - meil oli köögiaknast peris lõbus seda vaadata :D. Ja seda pettunud näoilmet, kui ta pidi loobuma...

Külvidest on enamus tärganud. Isegi need aegunud tsinniad tulid kõik üles. Ainult astrid ei ole tärganud ja ahtalehised peiulilled ja üks punste õitega peiulille sort. Huvitav kas sain mingid praak seemned - mitte ühtegi taimekest veel ei paista. Ehk ikke tulevad veel.

Röövliplika koolipanekuga on üks paras peavalu. 70 last jäävad ukse taha. Ja vald ei taha selles suhtes midagi ette võtta. Pakub neile 70-le asenduskooliks Pääsküla gümnaasiumit, millel on ülihalb maine.  Mugav eks - suruda oma lapsed teise omavalitsuse kaela. Kuskilt kuulsin, et Pääsküla gümnaasium loodab siis meie valla lastega oma  mainet parandada. Ja vald oli lubanud Pääsküla gümnaasiumit remontida. Selle rahaga saaks ju oma koolis väikesed muudatused teha, et kõik lapsed ikka oma kodulahedases koolis käia saaks.
Teised vallad suudavad oma lapsed kõik ära koolitada, mitte ei suuna neid bussidega reisima. Aga vanemad avaldavad vallale ikka meeletut survet. Lõpuks soostus vald mingi koosoleku kokkukutsuma - kardan, et tigedaks aetud inimesed lintšivad need vallaametnikud lihtsalt ära. Samas eestlased on ju sellised rahulikud - natuke jorisevad, aga siis teevad ikka nagu kästakse. Pole seda ägedat temperamenti lihtsalt. Vbl kui rohkem kisa tõsta - siis tuleks ka paremaid lahendusi. Tegelikult on vanemate poolt ju lahenduseks pakutud, et teha 2 vahetust, kui lisaklassi ei õnnestu teha. Aga vallapoolne kommentaar oli - see ei lähe kooli kontseptsiooniga kokku. Ausalt öeldes - ei osanud ma selle peale ei nutta ega naerda.  Kui vanemate tulumaks valda laekub on hea ja mida rohkem seda parem - aga kui lapsed sünnivad ja kooli minema peavad - siis see ei kuulu enam kontseptsiooni. Ähh - kukkusin siis jälle nutma. Lähme plikaga parem loomaaeda kevadet otsima :D