6.juuli 2007

Ei saa mina ikka aianduskeskustes käies roosidest mööda minna, ilma et mõnda oma koju ei tariks. Seekordne Hansaplandis käik lõppes siis kahe uue asukaga minu roosipeenras.

Eden Rose. Nüüd ajakirjast Aed veel lugesin, et pidavat lausa auhinnatud sort olema


Ma ei ole kunagi jälginud seda, et mis sort on kuulus ja mis milliste auhindadega pärjatud. Roosid mul siin aias on kõik ostetud hetke- emotsioonide ajel. Et on hakanud meeldima - ja vot siis ma olen nagu nuhk, ennem ei jäta kui oma aias ta ka kasvab. Või siis on aiakeskuses silma jäänud ja lihtsalt õie ilu järgi ostetud. Paljud mu sõbrad teavad ka muidugi mu nõrkust ja muudkui tassivad mulle istikuid, eriti veel need, kellel oma aeda pole. Nemad tulevad alati mingi potike näpus, et näe see peaks sulle kindlasti meeldima. Varsti vist tuleb hakata naabritega läbirääkimisi pidama, et osa taimi nende aeda kolida, kuna mulle lihtsalt enam ei mahu.



Goldelse - tema siis teine uustulnuk Hansaplandist. Kuna vihma tibas, siis on õied veidi mullaseks saanud - aga selline huvitav määrdunud kollane.






Eelmine aasta Garden.eest tellitud Camille Pissarro on ka oma õie lahti teinud.



Väikeseõieline Mary - Joosti soovitatud









Verdun - huvitava õiega väikeseõieline roos. Õis meenutab mulle miniatuurset pojengi õit.
Aias on mõnus ja minu meelest huvitav. Iga päev on eelmisest erinev. Mõni taim, mis möödunud päeval oli veel täitsa pungas - on üleöö muutunud õitemereks. Ja ka vastupidi.

Sexy Rexy on oma õied lahti teinud





Shogun alustab õitsemist
















Las Vegas, mis eile oli veel täitsa pungas - on täna juba lahti.















Punane väikeseõieline pinnakatteroos. Üks neist kolmest, mis 2005/2006 a talve üle elas - kusjuures katmata veel. Eriti armas on ta kivide vahel ja kaugelt vaadates. Nime kahjuke ei tea, kuna müüdi mulle punase Fairy pähe.





Ei saa ikka mööda minna City of Belfastist - see roos lummab mind täiega.












Austriana täisõites ja nii vahetpidamata kuni külmadeni








Aspirin


Kuna lapsena vanemad mind piiluks kutsusid, ei saanud ma ju Piilut oma aeda istutamata jätta.




Siin on Niobe ja Valge Daam korraga õitsema hakanud. Aga kumb kumba võrestiku pealt välja tahab ajada?



Elulõng ja elupuu saavad omavahel hästi läbi.












Kevadel Sunwalkist tellitud päevaliilia Roswitha vastab täitsa tellitule. Loodan, et ka ülejäänud 10 uut päevaliiliat ikka need on, mis tellitud. Ühel naabrinaisel mitte kohe ei vea nende päevaliiliatega - ta juba 3 aastat tellib Moskvast erinevaid sorte - aga kui õitsema hakkavad on ikka kõik ühesugused roosad. Aga ta minusugune - mitte ei jäta jonni. Nüüd me koos ootame, et kas seeaasta tal õnnestus.




Punane liilia. Nimi on kahjuks kaduma läinud.
















Ruuge rohtlaliilia - pärineb S.Savisaarelt. Kahest sügisel mahapandud juurikast hakkas õitsema 1. Teine kasvatas ainult lehed. Aga ehk järgmisel aastal...






Keegi võiks öelda, mis selle lille nimi on. Mõned aastat tagasi külvasin ta üheaastase taimena - aga tuleb välja, et püsik, mis püsik














Sügisel tegin jasmiinile tugeva noorenduskuuri. Külamoorid hoidsid kahe käega pead kinni ja ütlesid, et latseke, mis sa nüüd tegid. Et jasmiin ei talu lõikamist - pidavat vihastama ja 3 aastat mitte õisi näitama. Tundub, et minu jasmiinile mõjus lõikus just positiivselt.

Roosidest

Võib öelda, et roosid on üks mu nõrkustest. See võib vist pärilik olla, sest lapsepõlvest mäletan pikki roosipeenraid ja võimsat roniroosi, mis ulatus vanaisa maja katuseni. Ise hakkasin roosidega katsetama vist umbes 6 aastat tagasi. Esimesed katsetused läksid kõik aiataha - sest mingil kummalisel kombel muutusid kõik mu roosid peale esimest talve kibuvitsaks:). Aga jonnakas, nagu ma olen - kui midagi olen pähe võtnud, siis ega ma järgi ei anna. Järgmistega oli juba rohkem õnne. Pea 3 aastat olid nad mul aias, siis tuli see 2005/2006 a talv - ja läinud nad kõik olidki. 30 roosist jäi järgi 3. Aga see saatus vist tabas paljusid kasvatajaid. Tundub, et roosidele minu juures vist meeldib. Meil aed avatud lõunapäikesele ja roosid on kõik tuulevaikses soojas kohas. Siin siis mõningad roosid, mis praegu juba õitsevad:
Roosa roniroos - 1 neist kolmest kes järgi jäi. Talvel olen ikka mõne kuuseoksa peale visanud ja kõvasti lund kühveldanud ( kui ikka on lund)
Enamus roose ongi mul istutatud möödunud aastal. Siis tegin suurest jonnist roosipeenraid juurde ja koondasin nad kõik kokku. Ennem oli 1 põõsas siin ja teine seal peenras:)
Variety Club - tema istutasin alles sügisel, seetõttu sai ta vist talvel natuke külma, ja on väiksem kui teised
Troika - teise nimega Royal Dane. Hr Jooost soovitas mulle seda - ja tõesti väga uhke ja tugeva õiega ja mitmevärviline. Kahjuks ainult ei lõhna

Top Marks. Samuti Joosti käest ja tema soovitatud. Fantastiliselt intensiivse oranzi värviga miniroos.
Sweet Rosea. Ojasalult. Hästi armas miniroos. Õitseb kuni külmadeni pidevalt. Taga paistab Intrique
Super Star - ei oska tema kohta midagi öelda. Kingitus ja kui minuni jõudis oli väga õnnetus seisus. Möödunud aastal teda õitsema ei lasknudki.






Sexy Rexy hakkab kohe õitsema. Õitsedes on väga kena

Sahara. Vahva mitme-värviline roos. Ainult vajab toestamist, sest oksad ikka väga haprad. Ja ka õied pudisevad peale õitsemist.
Tegelikult mulle meeldivad roosid, mis ei vaja pidevat sidumist, vaid on nii tugevate võrsetega, et seisavad ise püsti - vbl vajavad ainult tugikeppi.
Jäneda laadal vesteldes pr Ojasooga, väitis ta, et Saharat võib kasvatada ka kui roniroosi. Et tema on Saksamaal kohanud 3 m kõrgust Saharat. See tuli mulle üllatusena, sest mina teadsin teda ikka kui põõsasroosi. Samas on tal ka huvitavad lehed.
Robusta. Üks mu lemmikutest. Kahjuks sai ta sel talvel pihta ja külmus peaaegu maani.



Regensberg - üliarmas pisike põõsas. Eriti ilusad on ta õied vast-puhke-nutena. Ainuke häda on see, et pudiseb kangesti.





Vahva mitmevärviline väikeste õitega roos. Ostetud Katrin Ruitlane-Rütli käest möödunud aastal. Kahjuks pani mu väike abiline nimesildi pihta, enne kui jõudsin ülesmärkida. Niiet nimi minu jaoks mõistatus



Peppermint Twist - vahva punase valge triibuline roos. Kahjuks ei lõhna. Kui mulle ta möödunud aastal kingiti, oli ka nimesilt koos pildiga juures. Sellelt pildilt tundus ta nii inetu mu meelest. Tegelikkuses on väga kena. Alati ikka ei saa uskuda neid juuresolevaid pilte.





Nostalgie - üks minu lemmikutest. Fantastiline roos mu meelest. Kusjuures aias on ta tunduvalt kenam kui siin pildi peal. Tegin temast vist vähemalt 10 erinevat pilti- küll välguga ja ilma, päeval ja pimedas. Aga kas viga on minu fotograafioskustes või hoopis fotokas - no ei tulnud sellist pilti nagu oleks tahtnud.


Mõrsjaroos




Mainzer Fastnacht - kes soovib oma aeda omapärase värviga lõhnapommi, siis soovitaks just seda roosi.










Laminuette - sellest roosist lootsin ma ostes enamat. Alguses on õied kenad - kuid vananedes muutuvad sellisteks inetuteks tohlakateks. Möödunud suvel kannatas ka kõvasti jahukaste käes, kusjuures kõrvalolevatel roosidel polnud häda midagi.


Intrique - pildilt ei paista ta vahva lilla värv välja. Samuti suur lõhnapomm.


Friesia.
Kui ma möödunud suvel seda roosipeenart tegin, siis oli eesmärk teha punastes ja roosades toonides. Suur oligi minu üllatus, kui Friesia oma esimest õit näitas. Esimene mõte oli , et kuda sa lilleke siia said. Nüüd ta ongi siin säravkollasena, minu roosa-punases peenras.


Keegi ütles mulle kunagi, et see pole õige aed, kus puudub Flammentanz. Mina siis loomulikult tormasin teda kohe ostma. Siin ta siis õitseb mul esimest aastat. On ikka ilus küll, eriti selle pruuni seina taustal.















Duftwolke. Suure õiega ja suure lõhnaga :P
Temast ei saa keegi mööda minna, ilma et oma nina tema õie sisse topiks.



City of Belfast. Üks säravamaid punaseid roose mu meelest. Ta lausa hõõgub. Minu vaieldamatu lemmik - kahjuks pilt pole just suurem asi. Õitses mul möödunud aasta kuni suurte külmadeni.




Austriana








Apricola




Dornröschen - tema elutseb mul tiigi ääres koos siberi iiriste ja sõnajalgade ja hostadega. Panin ta sinna, et ka suvel oleks seal midagi õitsevat ja lõhnavat.



Tüvele poogitud Europeana. See samuti kingitus. Pole ainult õrna aimugi, mis ma temaga sügisel peale hakkan. Kusjuures igalpool on kirjutatud, et Europeana ei lõhna - no see küll lõhnab ja kuidas veel.



Leina jalaka all on hea peitust mängida

Seda platsi ei raatsi mitte kohe niita ja see on aias üks väheseid kohti kus pliksil vaba voli lilli korjata. Huvitaval kombel, need margareeted mujale aeda pole levinud. Kasvavad ainult sellel väiksele platsil. Mind üllatab veel see et siia nurka paistab ainult hommikupäike tund aega ja õhtul siis ka veidike. Mina siiamaani teadsin margareetesid, kui päikesearmastajaid. Ja mõistatuseks on mulle siiani, kust need margareeted üldse siia said - eelmine suvi hakkasid lihtsalt kasvama.