Thursday 29 September 2011

lihtsalt

Ma ei tea kuidas teistel, aga mind teeb sügis ja see ümberringi hääbumine igal aastal kurvaks ja mõtlikuks. Läbi akna vaadates kuidas teiselpool kraavi suured saarepuud ükshaaval aegajalt oma kollaseid lehti aeglaselt langetavad - siis märkad, kuidas omagi mõte lendama läheb.





7 comments:

MUHEDIK said...

Eks ta ole, aga inimene vajabki vahel ka seda mõtlemiseaega. Ja kaugel see uuski kevad on, mõned tühised kuud vaid oodata:)

Eve Piibeleht said...

Mind muudab nukraks ja laisaks pigem see õhtuti järjest varem saabuv pimedus ja ka hommikuti on järjest keerulisem end käima tõmmata. Samas tundub ka mõte mõnest unisest laupäevahommikust kamina ees ka üsna meeldivana. Vahepeal peabki puhkama, muidu ei jaksa. Ainult et tööl peab ikka käima :(.

Nodsu said...

Oi, vastupidi! Eks see sügis ole tõesti selline natuke nukrama tooniga, saab ju soe ja õitsev suvi läbi, on justkui taas ühe etapi lõpp, ent see imeliselt kirjus kuues loodus teeb justkui särava ja värvipillerkaarelise lehvituse selle õitsemisaja lõpetuseks ja see on minu hingele kuidagi nii positiivne ja jõuduandev. Muudkui käin silmad lahti ringi ja vaatan seda imelist loodust, eriti meeldib veel kui päikese saatjaks on tumesinised pilved taevavõlvil ning sügisesed vihmasabinad (pikad vihmapäevad ei meeldi, kuid kui ühte päeva jagub vaheldumisi nii päikest kui vihmasabinaid, on see nii mõnus).
Nukrus poeb hinge siis, kui see kõik läbi on saanud...

Helve said...

minu jaoks on sügis seepärst veidi hea, et on aega aianduse jaoks.
nii kummaliselt kui see ka ei kõla.

vähemalt teoreetiliselt saab üht-teist selgemaks. :D

lugesin Su blogist, et Sul on trompetliilia "Juta". kuidas ta on Su aias kasvanud? ja paljunenud? :O

isehakanud lillekasvataja said...

No tibud, tibud! Kas teil siis kaminat ei ole, kus tule paistel kakaod juua vai õunu närida ja sõpradega pokkerit taguda?

Aga eks väike omaette olemine kulub ikka vahest ära.

Tsiil said...

sõpradega pokkerit taguda?! Oh, selle ma võtaksin:D Sügisvärk on veel noor, hullem jama ees, ärgem veel harki nurka visakem. Mulle meenub see Tätte laul: ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi, kui ma lahe kohal kogunemas märkan linnuparvi. oh haned ärge trügige te parvedesse veel, just jõudsid minna soojaks südamed ja mereveed... :D aa-aahaah

deia said...

Kasvab jah Juta minu juures. Aga ta selline tagasihoidlik paljuneja. Ostsin ta vist 4 aastat tagasi Savisaare käest. Eelmistel aastatel on ta õitsenud 1 õievarrega. Sellel suvel siis oli 2 õievart - ehk hakkab nüüd vaikselt paljunema. Vbl talle ei meeldi see koht kus ta on. Ise just suvel mõtlesin, et peaks ta teise kohta panema.