Linnusaaga jätkub

Jee tundub, et need fooliumiribad täitsa mõjuvad!!
Juba 2 päeva enam ei hüppa need linnukesed.
Aga kas olete näinud hämmingus lindu? Mina nüüd olen. Seda on tegelikult peris lahe vaadata, mismoodi see linavästrikute paar käitub. Kahju, et lindude keelt ei tunne - neil see siutsumine läks vahepeal peris kiireks ja tigedaks. Ju sealt siis head ja paremat kosta oleks, kui aru saaks.

Aga pesa on neil kenasti seal katusetuulekarbi vahel alles - ja külastavad seda ka. Nüüd jääbki neil ehk rohkem aega pereelu elada, kui enam ei pea akendega võitlema.

Aga maja näeb välja nagu juudi jõulupuu. Tea, kas peaks mõnda aiandusajakirja mõned pildid saatma, et nagu uued trendid aastaks 2010:DD

Mõrvarlikud mõtted

Nu mida ta hüppab. Kurramus - hommikul ärkame: põnts ja põnts vastu akent ja nii kuni pimedani välja. Käis ju ennast seal lõunamaal talvel tuulutamas - sai aastakese vanemaks - nüüd võiks juba mõistus peas olla. Aga ei ikka kurramus peksab vastu akent. Ei ole eelnevatel aastatel ükski isend nii käitunud. Möödunud aastal üks pesakond sättis siia elama ennast ja jätkavad sellel kevadel samamoodi. Ma ei viitsi seda akent iga päev pesta - kõik on täis s..tutud. Isane hüppab ja provva siis kõigub rõdupiirdel ja õpetab. Vahest teeb provva ka paar hüpet prooviks. Nu täitsa segased. Eelmisel aastal hüppas ennast aegajalt täitsa oimetuks - oli paar minutit siruli, siis soputas ennast kohevaks ja jätkas. Eelmisel aastal sai akendele silmad kleebitud - see ei mõjunud. Täna kleebin kõik aknaraamid teibiga fooliumiribasid täis. Kui see ka ei aita ... siis ma ei vastuta oma tegude eest.
Ahjaa - kellest on jutt - nu ikka sellest kurramuse linavästrikust, kes meid juba teist aastat järjest terroriseerib.
Kui teaks, et ta varsti lõpetaks- siis kannataks veel ära - aga möödunud aasta pani augusti lõpuni - vaevalt, et sellel aastal varem järgi jätab.

Kõik nõuanded ja soovitused on teretulnud ja saavad kindlasti järgi proovitud.

11.aprill pildis

Täna sai siis kasvuhoone ette võetud. Klaasikillud kõik kokku korjatud - neid tuli ikka päris palju. Sodi välja veetud - seda oli ka palju(huvitav kust see sinna sai?) ja viinamarjad koomale tõmmatud, et need klaasivahetajatele ette ei jääks.
Ja rohkem ma ei teinudki. Natuke riisusin siit ja sealt. Aga muidu lihtsalt laisklesin ja mõnulesin kevadpäikese käes:D. Peab siis kogu aeg tööd tegema? Mul see talvine laiskuseuss ikka veel sees.
Lumi on nüüd peaaegu kadunud juba. Va see hang seal lumikellukeste koha peal. Aga kummaline selle kevade juures on see, et sellel aastal sulasid kõige ennem need kohad, mis teistel aastatel kõige viimasena on sulanud. Ja need mis tavaliselt esimestena sulad on - need puhta jääs alles. Mu roosipeenrad seal kasvuhoone kõrval täitsa jääs. Võtsin kuuseoksi vähemaks, aga lõikama veel ei hakanud rääkimata mulla laialiajamisest. Seda ei tee enne kui maa täitsa pehme on. 2 roosi - Judy Garland ja Barcarole vist ka loojakarja läinud - aga seda ei saa enne öelda, kui muldamise hunnikud laiali on aetud - siis paistab. Teistel pole häda midagi, kuigi tunduvalt rohkem tagasilõikust tavapärasest vajavad. Aga roosidele meeldibki kui nende kallal kääridega nakitsetakse - seda ilusamad nad suvel on.
Muid kahjusid praegu ei tuvastanudki - aga vara ka veel alles, osad alles hakkavad endast märku andma. Ma ikka väga loodan, et sügisel Savisaarelt tellitud punased võrkiirised ka ikka alles on.
Isegi Hakuro Nishiki tüvivorm on kenasti elus ja punnitab pungi. Aga ta mul ka kinniseotud oli.
Aga praegu õitsevad lumekupud:


valged ja roosad sinililled:

Eelmisel aastal kingitud lumeroosid:
valge õiega - see vist on must lumeroos? - alles ajab nuppu välja:

Sinised võrkiirised - sordinime ei tea, kunagi sai mingi pakike kuskilt ostetud ja maha pistetud - nüüd hakkavad lausa umbrohu mõõtmeid võtma:

Tükk aega mõistatisn, et mis kapsas see siis nüüd on, mitte ei mäletanud, et sellele kohale midagi kevadist on istutatud. Aga nüüd kui pilti üles laadisin tuli järsku meelde - see ju valge kerapriimula, mis mulle koos lumeroosidega möödunud aastal kingiti:

Aga nüüd targemad, palun veidi abi. Äädikapuu Tiger Eyes hallitab/seenetab ühe koha pealt. Muidu on puukene kenasti elus, okstel suured pungad - aga just tüve peal see hallitus. Nüüd tuultega on vähekene nagu tagasitõmbama hakanud. Mida siis sellele selga kallata? Kas topaas aitaks? Mul pole elus ükski puu hallitanud, ja ei oskagi kohe midagi arvata sellest. Ju ta jäi paksu lume all ummuksisse, mul tal kate ka peal oli. Ilma ei tahaks temast kuidagi jääda - ta ikke imeilus oma kirjute lehtedega.

10. aprill

Täna oli mõnus - nüüd tunnen juba iga oma ihurakuga, et kevad on käes. Kummaline - sellel aastal sai seda kevadet kohe eriti innukalt oodatud. Kindlasti oli süü selles pikas ja lumerohkes talves. Ja tundus, et see kevad ei taha kuidagi tulla ja muudkui venitab. Kuigi kui kalendrit vaadata ei ole see kevad midagi hiljaks jäänud - täitsa graafikus. Ja taimedele on see aeglane kevad kindlasti parem, kui prauhh soojaks- pungad puhkema ja siis äkki külmalaine. Eks neid külmalaineid tuleb ka veel - aga kui see kevad samamoodi vaikselt venib nagu praegu, siis ei tee see külm midagi hullu.

Aga aias ei ole ma midagi teinud. Peale selle, et eile koristasin 2 penilase s...patarei kokku. Eile oli veel suht lirts-lörts ka, ei tihanud veel rehaga peale minna. Ja mõnes kohas veel lumehunnikudki. Kõige suurem - ca meetri kõrgune laiutab seal, kus peaksid lumikellukesed õitsema. Tundub, et seeaasta õitsevad nad lume all ära ja neid ei näegi. Kusjuures tavaliselt see koht meil aias kõige esimesena paljaks sulab - aga nuhh see aasta tuli ju katuselt seda lund kõvasti. Aga märtsikellukad, krookused, lumekupud ja lumeroosid täies uhkuses ja ka mõned võrkiirised hakkavad lahti minema. Isegi roosad, sinised ja valged sinililled õitsevad juba.
Kingiti mulle Kähri kevadlillede raamat - sealt jäid silma igevesti põnevad sinililled. Huvitav, kas need kasvavad tal enda aias? Ja mis nipiga siis tema käest neid välja moosida annaks?
Prrr - ma ju lubasin endale, et seeaasta ei too ühtegi uut taime oma aeda:DDD Aga paar sinilille ju ikka veel mahuks......
Täna sai aga hoopis lammutustöödega tegeletud. Ema juures - väikesed talgud. Majal sai üks sein maha võetud (õigemini rehealuse sein) ja rehealune puhtaks roogitud. Hämmastav kui palju igatsugu sodi koguneb aastatega sellisesse nö kuurialusesse. Vanad inimesed ju sellised hirm kokkuhoidlikud ju ka, et äkki läheb kunagi vaja :DD. Õnneks said asjale pihta, et enamus on ikka tarbetu kolu ja vaja prügimäele saata. Nüüd edasi aga läheb endise rehealuse väljaehitamiseks. Uus kanalisatsioon imbväljakuga, kaevu süvendus ja pesemisruumid. Ammu aeg juba. Aga minu kondid nüüd nii haiged ja isegi varbad valutavad. See on see, kui talv läbi oled nö seanahka vedanud ja siis peale esimest tööpäeva oigad ja ähid.
Aga homme võtan oma aia käsile. Vaja ju kasvuhoone klaasikildudest puhtaks rookida - uued klaasid juba kohal, mees lubas lähipäevadel selle klaasimistöö ette võttta. Ja ehk saab ka muru riisuda ja kõik need ninakesed, kes sealt mullast ennast välja ajanud on, kulust vabastada.

Aga õhtul lõi pahviks uudis Venemaal toimunust. Esimese raksuga mõtlesin, et tegu on hiljaksjäänud aprillinaljaga. Samas selliste asjadega nalja teha ei tohi. Aga väga imelikud mõtted tulid pähe: 70 a tagasi toimus just sealsamas ju Poolakate jaoks väga kurvad sündmused ja nüüd siis jälle. Kurb, väga kurb ja natuke ka hirmutav. Loodan, et tegu oli siiski inimliku eksimusega, mitte .... . Sest olid ju seal lennukis Poola ühed tähtsamad riigitegelased.

1.aprill aias

Lõpuks on ka meie aias see suur lumeuputus hakanud taanduma. Kui teistel juba lumikellukesed ja märtsikellukesed ammu õitsevad, siis nüüd ka lõpuks minu juures esimesed märtsikellukesed on lume alt ennast suutnud välja puksida. Hämmastav elujõud neil ikka - seal tegelikult veel paras ports lund ja ise siuksed valkjas rohelised, aga juba punnitavad õienupukesi lahti teha: Lumikellukesi, aga sellel kevadel vist ei näegi - need alles suure lumehunniku all. Proovisin küll seda kuhja väiksemaks kühveldada - aga nu mida sa kühveldad - õigemini kuhu kühveldad. Sama ka krookused - neilgi paks lumehunnik peal. Kusjuures nad sellise koha peal, kus tavaliselt kõige ennem meil lumi sulab.
Majanurgas tuterdas üks uimane musträstas. Nii julgeks läinud, et poseeris päris tükk aega:
Eremurused ka juba kibelevad:

Ja ronivhortensial juba suured pungad:

Ja meil külmaõrnaks peetud roosade õitega hortensia ( keegi võiks ta mul suvel ära määrata, kes ta siis täpselt on)- aga suured pungad juba - igaksjuhuks jätsin mõned kuuseoksad veel peale:

Sellel elupuu ümmargusel vormil eriti hästi see talv ei möödunud:

Samas loodan, et ehk ikka taastub. Teised elupuud, mis samuti väga nutused tundusid olevat - nüüd kui lumi läinud, on oma oksad kenasti tagasi tõmmanud ja ei ole üldse sorgus.
Siin on hiired vist kõvasti mürgeldanud lume all - või hoopis sipelgad? Koõik välja sulanud muru on tegelikult selliseid käigukesi täis.

Osadel roosidel on ikka väga kehv seis - täitsa hallitavad:

Nende 15 aasta jooksul, mis ma roose kasvatanud olen, näen sellist asja esimest korda. Kusjuures nad ei olnud kaetud - ainult mullatud ja paar väikest kuuseoksa peal. Aga jätsin nad praegu rahule - las taheneb natuke - siis on kääridel tublisti tööd. Pritsida praegu pole mõtet, selliste temperatuuride juures mürk lihtsalt ei mõju veel. Tuleb oodata veidi soojemaid ilmu. Aga loodan, et seal mullahunniku sees neil ikka on elujõulisi pungi. Kusjuures huvitav on see, et esmapilgul tunduvat kõige rohkem hallitavat just need sordid, mille kohta kirjandus väidab, et pole nii hellikud. Ja nendel nö hellikutel pole miskit viga.

Aga kokkuvõttes võiks öelda, et polegi nii hull kui ma kartsin. Esimesel pilgul ei paista küll, et kaod väga suured oleksid. Aga vara veel hõisata - las sulab kogu lumi ära ja siis saab juba täpsemalt vaadata.