Saturday 31 May 2008

Täna Jänedal see sama leedukas müümas - ma siis kohe haarasin nööbist kinni ja uurisin, et mis ladina keelne nimi sellel taimel on. Rubus illecebrosus - eestikeelne taimenimede andmebaas annab vasteks maasikvaarikas. Googeldades kaevasin välja, et mõnes kohas pidavat lausa invasiivseks muutuma. Nuhh juurestik oli tal küll tugeva ja maaalune risoom oli vägev. Peaks talle igaksjuhuks mingi tõkke ette panema - muidu pärast terve aed maasikvaarikat täis ja ei jõua ennast ära kiruda.
Aga seda ennegi juhtunud, et ma suure õhinaga mingi taime koju tassin, millest pärast suure peavalu saan :). Kasvõi näiteks punaselehine jänesekapsas - aga lohutuseks mulle on see, et ma ainuke loll pole :P
Eile sai siis kõvasti muru niidetud - õigemini võilillevarsi muruniidukiga taga aetud, sest muru seeaasta nagu polegi - kasta või ära kasta, ikka selline õnnetu hõre ja kollane ja kuivanud. Tavaliselt on selline pilt meil juuli lõpus-augustis. Huvitav kas sellel aastal on juuli lõpus puhta must maa siis? Ennustavad ju veel ka erakordset kuuma ja kuiva suve. Aga võilil tunneb ennast vaatamata põuale suurepäraselt. Nu vähemalt on võilille lehed rohelised ja midagi muru asemel niita:)

Kui teistel istuvad linnukesed aia peal ja laulavad, siis meil on sellised laululinnud:
See siis meie naabrivanahärra (13 a), kes minu daamede juurde kosja saabus. Kusjuures ka mu penid just mitte kõige nooremad pole (7 & 12). Aed on meil 160 cm kõrge ja tavaliselt see naabri vana peni ainult magab ja eriti liikuda ei jõua. Aga ütle veel, et vana obene kaeru ei taha. Miskipärast ainult hakkas vanahärral jube kiire kui ma suure sõjakisa ja rehaga kohale saabusin :P


Thursday 22 May 2008

Türi lillelaadalt huvitav taim.



vot sellise taimekese tirisin endale Türi lillelaadalt koju. Mingi leedukas müüs. Pidavat olema maasika-vaarika ristand. Kõrgust lubati ca 50 cm, talveks kästi maani maha lõigata, katma ei pea. Paljuneb maaaluse risoomiga.
Väga huvitav, mis temast siis nüüd kasvab.
Foorumites kirjutab, et ju ta ikka mesimurakas Rubus arcticus , on. Aga http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/mmurakas.htm nu mitte ei sarnane sellele lehele. Sakalas oli ka jutt Türi lillelaada kohta, sealt nagu käis läbi, et pidavat hoopis kuskilt Jaapanist hoopis pärit olema. Elame näeme. Ootame, millised õied ja marjad siis külge tulevad. Praegu alles pisike. Aga äkki keegi määrab lehe järgi ära.






Thursday 1 May 2008

30 aprill aias ja metsas

madal priimula - ainuke, mis priimulatest minu aias kasvab. Olen proovinud ka teisi priimulaid kasvatada - aga kõik kaovad.


kevadmagun `Multiplex`- S.Savisaarelt paar aastat tagasi tellitud. Puhasvalged imearmsad lillekesed

Võsa ülane `Mart`s Blue`- S.Savisaarelt
üks vähestest tulpidest, kelle hiired alles jätsid. Sügisel sai maha pandud üle 100 erineva tulbisibula - hiired tegid puhta töö.


Hüatsindid - need hiirtele ei maitsenud.

siberikoerahammas `Zoja` - samuti S.Savisaarelt
Armas siniste õitega sibullill. Aga mis ta on.....? Äkki keegi teab. Teist aastat mul aias ja paljuneb väga jõudsasti. Pildilt ei tule ta intensiivne sinine värv kahjuks esile.

Roosi lehed juba nii suured ja seda 30.aprillil:)
Kanepilehine ristirohi on oma võrsed välja ajanud.
Võilill on ikka võimeline igalpool ja igasugustes tingimustes kasvama.
Täna koertega metsa minnes, haarasin fotoka kaasa ja klõpsasin mõned pildid.
Väike kannike
Vahtra õis


Valge ja kollane võsaülane - metsaalune on täis



Hobukastan kohe-kohe õitsema hakkamas












See on üks huvitav puu. Äkki keegi tunneb õie järgi ära?






Toomingas läheb kohe õitsema. Mul vanaisa ikka rääkis, et kui toomingas õitseb, siis sellel ajal on veel öökülma oodata. Vaatame siis, kas vanarahva tarkus peab paika, või on meie loodus juba nii segi omadega.

Võimas lehis. Alati kui ma suuri ja võimsaid puid vaatan, on mul kahju, et minu aiake on nii väike, et sinna lihtsalt ei mahu suured puud. Aga eks siis saab käia neid mõisapargis imetlemas.












laisa inimese peenar



Peale kivivedu, võtsin kätte ja tegin ka ühe aianurga korda. Suured põõsad olid juba eelnevalt sinna mitu aastat tagasi istutatud. Aga kõik üksikuna murus ja jube nikerdamine oli nende vahelt siis muruniidukiga lasta.

Ostsin veel mõned põõsad juurde - ja tegin siis sellise lihtsa põõsaste istutusala. Minu mõte oli, et alates kevadest kuni sügise lõpuni, oleks seal midagi mis õitseks või oleks värviliste lehtedega. Olemas olid pihlakas, forsüütia, thunbergi kukerpuu, ebajasmiin, jaapani enelas, nipponi enelas, tuhkurenelas 'Grefsheim', täidisõieline viirpuu 'Paul´s Scarlet'. Enelad tõstsin veidi ringi. Kaevasin nendele muru sisse sügavad augud ja augu põhja komposti. eelmise aasta sügisest olid mul maha istutamata jäänud ja kasvuhoones talvitunud J.Annisti käest ostetud kirjulehine jasmiin ja punane leeder `Variegata` nendele kah koht
ja Luualt tõin veel tokio kikkapuu, mis annaks sügisel värvi. Kui põõsad istutatud, katsin kõik ala paksult ajalehtedega ja vedasin mullakihi peale. Ma nimelt nii laisk, et ei viitsinud kogu seda platsi murumätastest puhtaks koorida. Nüüd ootan umbes 3-4 nädalat - siis peaks murutaimed seal all surnud olema, siis saab ka ülejäänud tühjad kohad põõsaid täis istutada.

Tundub, et mind vist on tabanud põõsavaimustus. :)

kivivedu ehk kõik on võimalik kui väga tahta või väga jonnida

Aianurka sai möödunud aastal toodud paar suurt kivi. Tõstetud kraanaga paika. Aga mitte mulle ei meeldinud, et nad seal on. Talv läbi vahtisin aknast neid kive ja mõtlesin kuhu nad tegelikult peaksid minema. Sest minu nägemuses pidid seal kus need kivid on, olema hoopis maasika ja hernepeenrad. Ja kuidas sa teed neid hernepeenraid ümber kivide?
Välja mõtlesin. Ja nagu tüüpilisele naisele kohane - ei võtnud ma kuulda mehe juttu, et need kivid on liiga rasked, ja neid sealt ära veeretada on võimatu. Mina tahtsin neid kive teise kohta - ja mina pidin nad teise kohta saama. Moosisin siis naabrimehe ka appi ja kamandasin oma 15 a pubeka kah arvuti tagant aeda.
Porisedes ja naiste lollust maapõhja kirudes tiris mees siis garaazist välja vana lumesaha, et prooviks sellega.


Pool tundi rassimist ja saidki kivi labidale. Nüüd aiatraktorile hääled sisse ja vedama.

Mõte oli hea küll - ainult meie pisike tarktorike ainult undas selle kivi peale ja ei liikunud sentimeetritki.



Ega siis muud, kui dziibile hääled sisse ja köis taha ja.....


hopsti kohale sai....



...natike rassimist, sest kivi peab ju ikke õigetpidi ka olema...

Nüüd mõistus otsas - mis paganama moodi selle kivi sealt labida pealt kätte saab

veel pool tunnikest ja kivi oligi õiges kohas.

Väike plika oli ka nõu ja jõuga abiks :)



Kivid õigel kohal, minul süda rahul. Ainult punane lumelabidas rändas prügikasti - tema enam järgmine talv lund ei lükka. Aga meil polegi enam talviti lund :D