jaanuari lõpp

Prrr - külm on. Hetkel akna taga -18,2. Ja tundub, et läheb veel külmemaks. Tahaks ennast kuskile sooja urgu kerra keerata ja tududa ja kevadest und näha. Küta või ära küta - ikka on tunne, et päevajooksul kontidesse kogunenud külm istub seal luuüdis ja mitte ei taha välja minna. Isegi kuum ingveri tee ei aita. Ja kuigi toa kraadiklaas näitab + 23, lõgisevad millegipärast hambad kontrollimatult mingit rütmi. Ja kuigi ma olen üsna jaheduse armastaja, eriti öösel magades - tirin ma nüüd miskipärast ööseks 2 tekki peale ja tõmban soojad sokid kah veel jalga :D. Penilane kah keeldub õue minemast - kui enam kuidagi ei saa - siis kiunudes jookseb oma ringi ära ja juba kraabib ukse taga sisselaskmist. On ikka elu. Ja nüüd lubab mingit arktilist külma koos lumetormiga kah veel. Nu jah eile saigi filmi vaadatud ( Päev pärast homset) - nüüd vähemalt tean, mis meid ees ootamas :D

15. jaanuar

Sellise ilusa skulptuurikese tekitas viimane tuisk meie garaazi katusele. Pilt veidi udune, kuna läbi rõduakna pildistatud. Aga see viimane tuisuke oli selline mõnus. Tuul tuiskas täpselt sellise nurga alt, et meie ukseesise pühkis puhtaks ja pikki tänavat, nii et ka sahal polnud seal midagi lükata. Aga vaene vastas naabrimees - sellel oli ikka tükk tegu, et neid suuri hangesid värava ja ukse eest minema saada. Meie selle eest röövliplikaga saime tuisku ja tormi täiega nautida. Tundub, et pliks on vist minusse - talle ka hirmsasti igatsugu rajud ja tormid ja tuisud meeldivad. Tuisul veel teine hää omadus - raputas mind sellest peaaegu pooltalveunest üles. Kalendrisse vaadates peakski juba pool talve möödas olema. Kuigi tunnet sellist veel pole - tunne on hoopis selline, et talv just alles algas. Aga millegipärast tundsin täna hommiku näpuotsasid sügelemas. Nagu oleks märku andnud, et võiks neid mullaseks tegema hakata - või nuh vähemalt mõelda selle peale :) Võtsin siis hoopis kätte ja vedasin osa toalilli dushi alla ja teised tõmbasin lihtsalt nende niiskete lillesalvakatega puhtaks. Hoopis teine ilme taimedel juures kohe.  Näppe mullaseks küll ei saanud - aga sügelemise vastu oli ka see mässamine natuke abiks. Pealegi selle viimse aja töötempo juures olidki nad natuke unarusse jäänud.
Avastasin, et üks cambria on vahepeal õitsema hakanud:

 Mitmed dendroobiumid juba lõpetanud, samas uued alustamas:

 Ka ludiisia hakkab kohe kohe õitsema:

 See alpikann on nagu väike lumepall mulle tuppa laua peale ära eksinud: