lihtsalt

Ma ei tea kuidas teistel, aga mind teeb sügis ja see ümberringi hääbumine igal aastal kurvaks ja mõtlikuks. Läbi akna vaadates kuidas teiselpool kraavi suured saarepuud ükshaaval aegajalt oma kollaseid lehti aeglaselt langetavad - siis märkad, kuidas omagi mõte lendama läheb.

natuke juttu ja natuke pilti

Sügis tuli meile suurte aupaukudega - hommikul ärkasime äikese ja rahe peale. Ja seda rahet kallas paduvihmaga vaheldumisi mitu päeva jutti. Laupäeva hakkas juba isegi kenamat ilma lubama - kobisin õue - ja sain kohe sahmaka vett krae vahele. Nii ma siis mängisin mitu tundi ilmataadiga kulli. Vaatan aknast välja - kena ilm - topin ennast riidesse, kummikud jalga ja töökindad kätte - astun aeda ja see hetk kui hakkasin labidat kätte võtma - kallas ilmataat mulle ämbri krae vahele tühjaks. Jooksin tuppa - jälle ilm ilus ja päike paistis. Ja nii ikka mitu korda. Endal ka oli naljakas - lõpuks lõin käega ja läksime linnapeale kolama.Ja loomulikult siis lõppes igasugune vihm ja rahe hoobilt ära ja päike väljas.

Täna seevastu oli lausa kuldne ilm. Nagu suvi oleks tagasi tulnud - mõnusalt soe ja tuulevaikne. Meiekandis siin sügist nagu veel ei märkagi. Puud kõik rohelised ja lehtes. Pole öökülma olnud, mis neid vist intensiivsemalt värvuma paneks. Üle tee metsa vaadates - seal on küll juba värvikirev - aga meil puhta roheline. Kuigi värve jätkub ka aeda küllaga.

Roosidega on tänavu suht kehvasti mul. Kevadel jäin pritsimisega hiljaks ja suvel polnud kah mahti seenetõrjet teha - nüüd ongi enamus tahmlaiksuse tõttu paljad. Aga ega see neid õitsemast sega. Õied jälle rikkus see mitmepäevane rahetamine ära:

Suvelilledki veel täies hoos:

Ja värve mujalgi:

 Põõsasmaranad, mis kevadel tuli peaaegu maani maha lõigata, on nüüd kenast taastunud ja muudkui õitsevad. Ja kuna päike on oma teravuse juba kaotanud, siis põõsasmaranad näitavad oma õiget värvi kah - muidu suvel olid kõik ühtlaselt valkjaks pleekunud:

 Hosta `Fragrant Bouquet` on selle suvega kõvasti laiust visanud. Mulle meeldib tema selline õrnroheline lehe värv - ja kui hästi ta veel lõhnab...

 Õis lähedalt kah:

 Jaapani ülane täies õites - viltjas ülane on juba lõpetanud, aga tema veel ei kavatsegi otsi kokku tõmmata:

 Selle aasta uustulnuk. Jaapani ülane `Bressingham Glow`:

 Kikkapuu, kes suve läbi on ilmetuna teiste varjus olnud - hakkab alles nüüd näitama, mis ta väärt on. Selle konkreetse isendi nime ma ei tea - saadud on ta M.Laane käest, kes jutu järgi olevat ta alles määramata. Vbl nüüd on talle juba nimi ka antud - mina kutsun teda laanekikkaks :D Aga need seemned on tal tunduvalt suuremad ja tumedamad kui teistel kikkapuudel. Täna lõikusin lausa äädikapuud, et see kikkapuu ikka ka uhkeldada saaks:

 Sellesse aianurka annab suve läbi värvi äädikapuu `TigerEyes`- ka tema pole veel sügiseriideid omale selga tõmmanud:

 Ja kus liivpaju on seeaasta vohama kukkunud - peab tedagi vist kääridega korrale kutsuma :)

 Nüüd palun tuvastamisabi. Nurga puukooli dendropäevadelt sai Haide puukoolist ostetud selline kukehari. Nimi mulle meelde muidugi ei jäänud - aga teadsin, et poti peal on nimi olemas. Aga nüüd kui ma teda maha istutasin avastasin, et poti peal vale nimi neil kleebitud. Potil oli kirjas: Arabis Ferdinandi-Coburgi tähtkarvane hanerohi `Old Gold` - nu aga hanerohust on asi ikka kaugel. Guugeldasin samuti ühtepidi ja teistpidi - aga ei leidnud talle sarnast. Äkki keegi oskab ta ära määrata.

 Ja siis sai ükspäev kivisid veeretatud - oleks veelgi veeretanud - aga kivid said otsa:

 Ja mõned pildid ka sellest 20*3. Hetkel domineerib seal kiviklibu - pussakad alles pisikesed + siis veel see aiavahetus meil käsil ja ajutine peniaed segamas. Ja kuidas sellest samblast sealt tee pealt lahti saaks - me küll nühime luuaga, aga ei aita. Sammal mulle iseenesest meeldib - aga  mitte igalpool.

 Aga suured kivid, mis seal ennem muru sees kössitasid( ja jube kehva oli nende ümbert niidukiga nikerdada) hakkasi kohe elama:

 Teiselt poolt kah vaadatuna:

Roheline hiirelõks

Või kuidas seda hiirepüüdmismoodust siis nimetada võiks?  Humaanne lõks?? Nuh, et hiir terve, lõks terve - keegi kannatada ja surma ei saa :D Ma nüüd nädal aega juba nii hiiri püüan - 3 tk olen kätte saanud. Õhtul panen köögikraanikausi põhja tükikese vorsti või liha ( see peab nii kaugel otsas olema, et penilane kätte ei saaks) ja hommikul võtan hiire kausist välja :D Kummalisel kombel ei saa hiired ise meie kraanikausist välja - ainult hüppavad seal. Nu ja siis tuleb mees - võtab hiirel sabast kinni, läheb õue ja väike õhulend - ja hiireke on teiselpool kraavi metsa all. Aga ega ma üldse ei imesta - kui see hiireke juba paaripäeva pärast uuesti meil kraanikausis pole. Nu ei saa ju niipalju hiiri ometi majas olla - nad käivad ikka ringiratast vist :

Katia

Möllas siingi - aga ikka tunduvalt vähem, kui oodata oli. Isegi kõiki õunu ei suutnud puu otsast maha raputada. Mõned üksikud ainult. Pirni tegi küll puhtaks. Ja mõne tühja poti, mis minu laiskusest kuskile trepi peale oli vedelema jäänud, vedas muruplatsi keskele. Selge juhis ju - korja kokku :D  Aga soe on, kui seda vihma niipalju alla ei tuleks - siis oleks peris mõnus ju. Mulle tuul ja tormine ilm hirmsasti meeldib - selline tunne, et puhub kõik halva minema. Ja õhk on kohe selge.  Kui tavaliselt oleme kütte sisse lükanud kuskil septembri alguses või isegi augusti lõpus juba - siis seeaasta pole isegi mitte kaminasse tuld teinud - soe on.

Parandamatu

Totaalselt haige - mitte midagi ei saa vist teha :D

Pühapäeval lõpetasin oma 20*3 ja tahtsin taimedele kenasti sildid juurde panna. Nu need tilpnevad paberilipakad ei näe just kõikse kenamad välja ja pealegi kipuvad nad kaduma või siis kustuvad nimed pealt ära. Kuna lipikuid oli kodus vähe, mõtlesin teha väikese pausi ja Hortesest läbi hüpata - pole eriti kaugel ju. Nu et lipikuid osta. Ja kuna siis juba seal olin, siis ikka viskad pilgu peale, et mis ka müügiplatsil huvitavat on. Ja siis hakkas peale - kõigepealt hüppas korvi peaaegu mustade lehtedega kaunis veigela ´Atropurpurea Nana` ja siis saabusd tulbisibulate letid. Ma ju lubasin, et ei ühtegi sibulat, taime ega muud pussakat see aasta enam - aga hetkega oli lubadus meelest läinud, kui neid ilusaid pilte seal vaatasin. Nu mõned tulbisibulad (eriti mustaõielised ja purpursed) võiksid ju lisaks olla. Ja siis paar hästi huvitava õiega colhicumi ja siis üks hästi võimas  ratsuritähe sibul talveõhtuid soojendama ja siis.... . Oijah - igastahes kui ma Hortese uksest välja astusin, oli pangaarve 70 euri võrra kergem. Vot mine siis veel taimelipikuid ostma - järgmine kord saadan mehe - teda jätavad need pussakad ja tuustid ja sibulad külmaks.

Laupäeval sai ka Thela juurest läbi astutud. See on ikka võimas, mis nad seal selle suvega korda on saatnud!
Ja sellist vihma ja rahe tormi nagu Thela juures ja tagasiteel pole ma oma elus ennem näinudki.  Tagasiteel pidasime auto ikka päris mitu korda tee ääres kinni, sest sõita oli võimatu. Mõni üksik hull ikka üritas, aga lõpuks jäi ka see tee äärde ilma paranemist ootama. Hämmastav on see meie Eestimaa ikka - meil Thelaga vahet ca 30 km vist - ja koju jõudes, polnud meie juures piiskagi tulnud ja ei tulnud hiljem kah. Hoopis selge sinine taevas ja päike paistis.

96 liitrit ja puhkuse 2. päev

täpselt niipalju sain mahla  neljalt õunapuult: Martsipan; Melba; Sügisdessert ja Kuldrenett. Seeaasta oli ikka tõeline õunauputus. Kusjuures Kuldrenett ei ole veel valmis, seega 2/3 õuntest jätsime puu otsa. Hommikul kell 10 alustasime pressimise ja purustamisega ja 23,30 keerasin viimase purgikaane kinni. Niih - nüüd on mul kõik suuremad purgid otsas - ainult mõned pooleliitrised vist vedelevad keldri taganurgas. Aga tamp oli vägev - kuna tegu oli laenatud purustaja ja pressiga, siis pidime kella kuueks hiljemalt mahla kätte saama. Aurutada jõudis hiljem kah. Ja nagu ikka, kui on kõikse kiiremad ajad siis veab tehnika alt. Minul nimelt ütles pliit üles. Läks lihtsalt lolliks. Need on need tänapäeva moodsad s.tanikerdised. Kui 2 auguga oli ta veel nõus töötama, siis niikui kolmanda ja neljanda plaadi sisse lülitasin - läks ta lihtsalt lolliks. Nuppudele ei reageerinud ja lihtsalt vilkus. Ja nii ma siis alistusin, sest polnud ju aega selle pliidiga kembelda, ja kuumutasin mahla ainult ühes suures potis. Jube ajaraisk :)
Aga nüüd on käed rakkus selle pressi kruttimisest. Vot sulle puhkust siis - ausalt öeldes - tööl käimine on ikka tunduvalt kergem

Suur kolimisepäev

Tundub, et nüüd vist hakkab vägisi sügiseks kiskuma. Järgmiseks nädalaks lubati ka öökülmasid. Seega läks täna suuremaks kolimiseks. Kõik need, kes maikuust õues mõnulesid, tuli ju nüüd tuppa tirida. Kõigepealt puhtaks pesta ja kuna pesukäigus selgus, et lisaks mõnulemisele, on nad ka satikatele kodu pakkunud - siis tegin tõrje kah ära - ei taha ju tuppa igatsugu satikaid.  Täna oli selline mõnus soe, parjalt tuuline ja päikseseline ilm - just paras veega solberdamiseks. Niisiis kõigepealt dushh, siis mõneks hetkeks actara ämbrisse ja kuna mõnel avastasin ka kedriku närimise jälgi - siis said vertimeci veel lehtede peale.

 Jube mürgitamine - aga mis sa hädaga teed. Ja palju hullem oleks seda hiljem teha, kui toas satikad avastad. Täna oli õues hea lobistada + tuul ja päike kuivatasid käpalised kiiresti ära kah.

Mõnele isendile on suvine spa nii meeldinud, et otsustasid mind õitega tänada. Kevadel kedriku käes kõvasti vaevelnud ja enamusest lehtedest ilma jäänud dendrobium nobile. Siiani on ta mul jõulude paiku õitsenud paari õiega, aga nüüd teeb kõik tasa. Loodan, et sain ka kedrikust lõpuks jagu - ka allesjäänud lehti on kedrik maiustamas käinud:

Kattleyad, kes tegelikult peaksid kevadel õitsema:

 

 Ja möödunud aasta lõpul kuskilt kaubandusest leiunurgast kaasa haaratud 5 kroonine ja äraviskamisele mõeldud Cambria. Rääbakas on ta veel siiamaani - aga õitseb ja uued võsud on tulemas:

 See epidendrum õitseb mul juba märtsist alates. Muudkui kasvatab aga oma õievart pikemaks ja õitseb edasi. Endal kah huvitav, kaua ta niiviisi jaksab. Eks need õievarred parajad rääbakad on juba, aga ära ka ei raatsi lõigata

 Ja nii nad mul seal õues olid - lauspäikese eest varjus ja räästa all. Va kattleyad, kes said vihma lagipähe. Teisi kastsin 1 x nädalas tiigiveega ja kogu moos - ei mingit väetamist. Tiigiveest peaks nad oma ained kätte saama ma loodan. Igastahes 2/3 õue viidutest on õievarred juba näha. Järgmine aasta mõtlesin katsetada, kuidas nad täitsa looduses vastu peaks - nu et vihma saaksid ja natuke õhtupäikest kah.
Kuukingad said kah täna tuppa kolitud. Soovitati mulle, et õitsemise soodustamiseks ja õitsema meelitamiseks teha neile umbes 6 ndl jahe puhkeperiood. Nii nad siis ilma kastmata mul augusti algusest õues olidki. Nendele oli koha leidmine veidike problemaatiline - ei taha nad ju päikest ja ega see, kui vesi neile lehtede vahele jääb, ka hea pole - kipuvad kohe mädanema minema. Elutsesidki nad siis kohe maja peaukse juures katuse all - külalised pidid neist mööda laveerima:) Loodan, et ma ainult liiga hoogu ei sattunud neile selle puhkeperioodi võimaldamisega - viimastel öödel ikka sinna 10 kraadi kanti ja vist ühel ööl alla 10 pügala isegi oli. Aga elame näeme. :)
Homme kolin ülejäänud õues suvitajad kah tuppa. Mees juba hoidis kahe käega pead kinni - et jälle tema aknalauad topitakse kapsaid täis :D Lubas mootorratta elutuppa tuua ja lahti võtta. Ma olin sellega täitsa nõus, aga sellel tingimusel, kui ta aknalauad laiemaks ehitab :D

Kolmandat korda I klassi

Vot siis jah - röövliplikast sai tänasest ametlikult koolilaps :) Ja minust siis kolmandat korda I klassi õpilane. :D Pliks oli tähtsust täis kui koolimaja uksest sisse astus. Ei olnud temas hirmu ega ebakindlust - ainult suured uudistavad silmad vaatasid ringi ja kogu tema olemus väljendas kannatamatust ja uudishimu, mis nüüd edasi toimuma hakkab. Mäletan kui poisiga esimest korda kooli uksest sai 1. septembril sisse astutud - siis too oli küll vaikne ja ehmatanud.  Ohh, õpetajatel saab raske olema temasugust tulesädet taltsutades :D Aga elame - näeme :D
Esimene koolikell- gümnaasiumi 12 klassi õpilased toovad väikesed juntsud saali :

Plikal on kogu aeg nii kiire, et isegi pildi peale on teda võimatu korralikult püüda - kogu aeg peab liikumises olema - seetõttu pilt väheke udune - aabits:

 Aabits kaenlas nüüd võib nina püsti ajada :D

 Aga aabits sai meil õhtuga kodus juba läbi loetud - tea, mis ta nüüd koolis tunnis tegema hakkab. Viimasel hetkel sain pliksil sabast kinni - ta oleks juba töövihikud ka ära täitnud :D

Aga aialainele tagasi minnes.
Vaat mis juhtub vandaga, kes on kevadel peaaegu otsi andmas ja ta siis suveks kasvuhoonesse viinamarja alla varju tõsta:

Tõin ta täna tuppa - nüüd vist hakkab külmaks minema.