Saturday 25 June 2011

25.juuni II vaatus

Öösel toimus siis teine vaatus. Ärkasin kella 4 paiku  - nagu kahurit oleks lastud kõrva ääres. Ja kordus sama, mis päeval. Tirisin aga siis kõikvõimalikud juhtmed seinast välja ja kobisin magama edasi. Nüüd hommikul sai siis aed ka üle vaadatud. Need, mis eile päevast nö poolpüsti jäid, on nüüd täitsa maatasa. Festiva Maxima on ennast ühtlaselt mööda peenart laotanud - kuigi eile sai veel lisatugesid pandud. Musta leedri `Black Beauty`oksad kõik pooleks murdnud. Kõik põisenelate sordid pikali jne. Isegi hostad on laiali pekstud osaliselt. Eks nüüd tuleb siis käärid käiku lasta. Saab veel kord jaanituld teha :) Aga tigudel on pidu - eile sai 2 ämbritäit ära küpsetatud. Peab röövliplika kuidagi ära moosima, et ta täna jälle tigusid korjaks.

Friday 24 June 2011

Jaanipäev

Ossa juudas! Tund aega tagasi läks meist üle selline äikesetorm, et penilase silmad on veel siiamaani hirmust suured nagu tõllarattad. Välgul ja paugul vahet polnud ja paar raksakat olid ikka sellised, et tundus, et nüüd põrutas küll kuskile sisse. Ja siis hakkas kallama - akna taga oli ühtlane veesein, tänava asemel oli jõgi ja tiik ajas momentaalselt üle kallaste. Kui nii edasi, siis peab ikke tõsimeeli endale mõne väikese paadikese muretsema :). Tegin väikese ringkäigu aias. Pojengid kõik pikali, roosid vastu maad ja naabrite noor pihlakas pooleks. Teagi nüüd kas saigi pihta või lihtsalt eilse tuule ja tänase paduka tulemusel. Aga milline õhk hetkel peale seda tormi on! Nii selge ja värske.
Ja inimene ikka õpib iga päev. Enne kui see möll lahti läks, oli taevas üsna selge ja lähenev pilv ei tõotanud tuua midagi hullu - nuhh selline tavaline natuke tumedam pilveke. Seisime just rõdul, kui järsku läks hirmsaks suminaks lahti. Meil pööningul on maamesilaste pesa - ja järsku hakkas neid igast ilmakaarest massilisena saabuma. Ju nad tundsid seda maru ette ja kiirustasid koju. Selle augukese juures, kust nad sisse ja välja lendavad, moodustus lausa järjekord - nii kiire oli koju saabumisega. Sellist tunglemist nägin tõesti esimest korda.
Aga eilne jaanilaupäev oli esimene sääsevaba jaanilaupäev mu elus. Päev läbi puhunud tugev tormituul viis vist kõik sääsed minema. Õhtuks õnneks tuul vaibus niipalju, et lõkke julgesime ikke põlema süüdata. Veevoolikud olid muidugi igaksjuhuks ka kohe kõrval. Ja siis ma mõtlesin, et miskit on nagu puudu. Ja saingi aru, et sääski pole. Viimasepeal jaaniõhtu oli! Soe, peaaegu tuuletu, kuiv ja sääsevaba! Ainult jaaniussikesi ei leidnud, kuigi me röövliplikaga neid otsimas käisime.

Wednesday 22 June 2011

suve algus

Suvi saabus suure paugu, kärtsu ja mürtsuga. 5 sekundiga olin läbimärg - nagu oleks ämbritäis vett - ahh, mis ämbritäis - terve mitmesaja liitrine vaat - kaela kallatud. Olin sel hetkel sellises kohas, et varjuda polnud kuskile - ja nii ma siis alistusin ja jalutasin vihmas. Autoni jõudes oli tunne, et hambad on ka vett täis :) Kahju, et shampooni ja pesupulbrit ei taibanud kaasa võtta - muidu oleks ennast ja riided ka kohe puhtaks saanud :)

Iiriste õitsemise aeg on ka siis meite kanti saabunud. Aed- iiriseid mul pole. Ja siberlased kohe kohe avanevad - aga esimesena avanes birma iiris - ehk Muhedik tuvastab ta lõpuks ära ka :). Kahju, et ei õnnestu seda musta sametist tooni kuidagi pildile saada:
Amorfa on tänavu õisi paksult täis - jälle must:
 Ja mõned roosid ka ikka. Õisi on tänavu rohkesti, aga nad on kuidagi väiksemad kui tavaliselt. Arvan, et sellest kuumalainest:




Nädalavahetusel sai üks trett ka lõunaosariikidesse tehtud. Järvselja, mis esimese hooga autoaknast tundus, et ähh - pole siin midagi. Aga kui autost välja sai pakutavat uudistama, siis olekski jäänud sealt potte autosse tassima :). Vahepeal ähvardas mind oht, et ei mahugi enam auto peale :).
Savisaare pojengid võtsid sõnatuks - hea, et laugud juba lõpetanud olid - muidu, ei tea, mis oleks võinud juhtuda :D Savisaare juures olen ennem ka paar korda käinud, aga mitte kunagi siis kui pojengid täisõites. Vapustav vaatepilt:
 Kui juba, siis juba - Savisaare juurest otse Kähri juurde. Kuigi juba neljandat aastat järjest jäin ilma hostast, mille järgi ma tema juurde tegelikult läksin - pole hullu - eks siis tuleb ka viiendat korda tagasi minna :) Aga selle eest sain sealt 3 siberlast, kes Kähri poolt kohe otse peenrast välja said kaevatud ja minu poolt pühapäevases lausvihmas maha istutatud :) Panen siia nimed ka kirja - nu nii igaks juhuks - kui muu nimekiri peaks kaotsi minema ( minuga ikka juhtub seda aegajalt)
`Simple Gifts´
`Lemon Veil`
`Regency Belle`
Eks pilte saab järgmine aasta ehk näha :)
Aga siis tuli päeva maiuspala - Muhedike aed. Võimas! Alati, kui ma seal käin, olen lummatud. Kahjuks ei olnud valgus pildistamiseks enam kõige parem. Ja siberlastest klõpsitud pildid ei tulnud välja. Aga üldpildid:


Suured tänud Thelale, et ta mind auto peale võttis Ja Muhedikele super sooja vastuvõtu eest!

Friday 17 June 2011

1

Haa - kätte sain! Esimese sellel aastal. Minu kisa peale jooksid isegi ehmunud naabrid välja. Et mida see hull naabrimoor seal vihmas karjub ja keksib. Mingi nui peakohal. Ahh, et kelle kätte sain - nu muti ikke :)
Nüüd naabrimees ka trotsib vihma ja sitsib oma mullahunnikute juures. Mina aga vinnastasin lõksud ja ega üks ilma teiseta jää :)

Wednesday 15 June 2011

15.juuni

See kuumalaine sai õnnelikult üle elatud. Nu oli ikke tappev küll. Aru ma ei saa, miks meil siin Eestimaal see ilmake nii äärmusest äärmusesse kõigub? Et kui seda sooja antakse - siis ikka nii, et olen oimetu - näppu ka liigutada ei jõua. Ja kui külma antakse - siis ikka nii, et ei jõua ära väriseda seal teki hunniku all. Jube vara saabus seekord see kuumalaine. Ma pidin ikka mitu korda kalendrisse vaatama ja meenutama, et ikka on juuni algus alles, mitte juba kesksuvi.  Nii kõrbenud muru, kui sellel aastal, ei mäetagi. Kuigi umbrohule ei teinud see kuumus midagi - vohas isegi rohkem. Õnneks nüüd on vihm ka meite kanti sattunud - täna kastis päris korralikult ja murugi hakkab kenasti rohelist tooni tagasi minema. Kui paar päeva veel niimodi sajab, siis saab võilillevarte asemel ka rohtu niita:). Ja saab ka oma viimased potiasukad ehk lõpuks ära istutada.
Aga aias hetkel on domineerivaks tooniks kollane:
Hilise varajane õitseb juba pikemat aega:
 Hollandi iirised - mulle meeldib nende puhas toon. Kusjuures pidavat nad külmaõrnad olema ja peaks talveks keldrisse talvituma viima. Mul nad juba viis aastat ühe kohapeal - muudkui paljunevad:
 Yellow Crown tegi esimese õie lahti:
 Isegi põõsad on mul kollast tooni :) Villase lodjapuu nooruk:
 See mätas seadis ise ennast rooside juurde :)


 Üks minu lemmikutest varasuvistest õitsejatest:
 Natuke teisi toone kah - kalju aarum:



 Kaunis veigela `Victoria`
 Vaat mis kuumus tegi eremurusega - puhta kõver tänavu. Aga ikkagi venitab üle 2,5 m pikkust välja:
 Üks minu lemmik roosidest `Regensberg`:
Mäginulg on viimastel aastatel kasvuhoo sisse saanud:
Nüüd küsiks nõu. Mida ma peaksin tegema oma korea elupuuga? On teine siuke nässakas. Kaheharuline. Ise mõtlesin siin, et võtaks ühe haru maha. Või mis targemad arvavad?

Ja kapsakasvatus ei edene mul ka kohe mitte kuidagi. Pole ennem brokkolit kasvatanud. Kas nad peavadki nii kõrged olema? Ma ise arvasin, et nad peaksid olema nagu lillkapsad - et moodustavad pea seal maapinna lähedal. Aga need isendid, kes mul kasvuhoones hetkel kasvavad, on sama kõrged kui tomatid juba ja pead küll moodustama ei kavatse hakata. Või on kuumus süüdi. Või olen mina lihtsalt saamatu :D

Friday 3 June 2011

Juuni algus

Kui kõik ümberringi ehitavad ja kaevavad ja istutavad ja ümberistutavad ja kujundavad jne - siis mina pean jätkuvalt võitlust nende kurramuse elukatega. No ausõna - minul on küll mõistus otsas. Aed näeb välja nagu kuumaastik. Kõik lõksud, mis majapidamises olid on kasutuses + veel laenatud see nn superlõks. Ja ikka mitte midagi. Mul sihuke tunne, et need elukad seal maa all lihtsalt irvitavad minu üle. Eelnevatel aastatel on nad alles augustikuus oma hunnikuid ajanud - sellel aastal künnavad nad vist aasta algusest saadik. Nad veel nii kavalad, et lõksu ka ei lähe. Mitu korda olen rõõmust hüpanud - et näe see superlõks on lahti - nüüd sain ta põrgulise kätte - aga tutkit - mutikene on lihtsalt ümber või alt või ülevalt läinud ja jätkab oma käikude ajamist. Igastahes on mul tunne, et enamus mulda on nende elukate poolt ümbertõstetud. Ja nüüd on nad vist aiakujundamise ka enda kätte võtnud - varsti võib näha kuidas taimed kenasti teise kohta on paigutatud. Eile hakkasin keerdoksalist sarapuud kastma - järsku tekkis puu alla hiigel auk - ime, et puu sinna sisse ei kukkunud. Täna siis müttavad need elukad roosipeenras - eks siis homme tuleb roose hakata aukudest välja sikutama. Ausõna - mina muretsen kuskilt nüüd dünamiiti ja panen laengud üles. Et kuda see ütelus nüüd siis oligi - et trumm läks, mingu pulgad kah. Et niikuinii pole enam miskit järgi kuskil varsti - põrutan parem ise kõik vastu taevast - saab elukatest naukeseks rahu ja uue kujunduse kah :D

Aga tiigis hakkasid vesiroosid õitsema - see on koht, kuhu mutt ei lähe - vist.